Iiri keel (gaelikeel, Gaeilge): ajalugu, omadused ja tänane olukord

Iiri keel, iiri gaelikeel või gaeilge on Iirimaal kõneldav keldi keel. See kuulub perekonda, mis hõlmab ka šoti gaeli, bretooni, korniši, manxi ja walesiga sugulasi. Keldi keeled jagunevad põhimõtteliselt kaheks haruks, sageli nimetatuna p-keldi (P-Celtic) ja q-keldi (Q-Celtic) keeltest: iiri ja šoti gaelikeel kuuluvad q-keldi rühma, wales on p-keldi keel. Iiri keel on iseloomulik mitme grammatilise tunnuse poolest, näiteks tavapärane sõnajärg on verb–teema–alus (VSO), esineb algusmutatsioone (séimhiú ja urú) ning pikkused tähistatakse akutsillaarselt tähismärgiga (síneadh fada). Oluline on märkida, et iiri keeles puudub üksnesüldine, iseseisev sõna "jah" ja "ei" samas tähenduses nagu paljudes teistes keeltes; vastatakse tavaliselt verbivormidega (näiteks "tá" / "níl").

Iiri keelel on rikkalik suuline ja kirjalik pärimus. Oli suuri luuletajaid, kes kirjutasid iiri keeles, ja paljudest nende luuletustest said rahva laulud. Rahvaluule ja saagad jutustasid vanadest kangelastest, ning need lood on olulised iiri kultuuripärandi osad. Ajalooliselt on ka võimulolijate ja aadlike seas esinenud huvi keele ja kirjanduse vastu: näiteks mõningad allikad viitavad, et Inglismaa ja Iirimaa kuninganna Elizabeth I näitas huvi iiri keele vastu ning talle pakuti keeleõpet (mõned aadlikud, nagu Christopher Nugent, 9. Delvini parun, on mainitud seoses sellise tegevusega). Samas olid põhjused ja tulemused keerukad ning iiri keele positsioon kujunes läbi pika ajaloo nii tõusude kui languste.

Kuni 19. sajandi keskpaigani kõneles suurem osa elanikkonnast iiri keelt, kuid keele kasutus hakkas langema mitmete poliitiliste ja sotsiaalsete muutuste tõttu. Pärast 1801. aasta liitumist Ühendkuningriigiga integreeriti Iirimaa haridussüsteem Briti süsteemi ning inglise keelt eelistati ja tihti nõuti koolides. Ka roomakatoliku kirik ja majanduslikud survejõud mõjutasid keele kasutust: paljude jaoks näis inglise keele valdamine avavat paremaid töövõimalusi nii Ühendkuningriigis kui Ameerika Ühendriikides. Mõned tuntud poliitikud ja rahvusliikumise juhid keskendusid 19. sajandi ja 20. sajandi alguse poliitilistele eesmärkidele ning keele elustamise küsimused jäid tihti hilisemaks prioriteediks.

Tänapäeval on iiri keel Iiri Vabariigi üks ametlikest keeltest ning omab ka erilist staatusetunnustust Euroopa Liidus, kuid igapäevases avalikus halduses domineerib praktikas sageli inglise keel. Suur osa elanikkonnast väljaspool keldi keelealade ehk Gaeltacht piirkondi ei kasuta iiri keelt igapäevases suhtluses, kuid on palju inimesi, kes räägivad seda igapäevaselt või kasutavad keelt perekonnas ja sõprade seltskonnas. Iiri keel on kohustuslik osa kooliõppekavast ning keele elavdamiseks tegutseb arvukalt algatusi: Gaelscoileanna (iiri keeles toimivad algkoolid) ja gaelcholáistí (keskkoolid) pakuvad eesti keeles öeldes iiri keelekeskkonda hariduses. Oluline roll on ka meedial: riiklikult toetatud Raidió na Gaeltachta ja televisioonikanal TG4 aitavad säilitada ning levitada iiri keelt tänapäeval.

Iiri keele dialektid jagunevad peamiselt kolme suuremasse rühma: Connacht (nt Connemara), Munster (Lääne-Kerry, Corki lääneosad) ja Ulster (Donegal). Dialektilised erinevused hõlmavad hääldust, sõnavara ja mõningaid grammatilisi eripärasid. Gaeltacht'iks nimetatakse neid piirkondi, kus iiri keel on endiselt elavaks igapäevakeeleks; tuntud Gaeltacht'id asuvad läänepoolses Iirimaal (nt Connemara), Donegalis ja Lääne-Kerry ümbruses. Lisaks traditsioonilistele gaeltachtidele on viimastel aastakümnetel tekkinud ka linnakeskkonna iiri-keelsed kogukonnad.

Üks silmapaistev näide linnakeskkonna iiri keele kogukonnast on Belfasti linna Falls Roadil asuv uusim gaeltacht, kus terve kogukond on püüdnud muuta iiri keele oma esmaseks keeliks. Seda piirkonda kutsutakse sageli Gaeltachti kvartaliks. Iiri keelt räägitakse ka Põhja-Iirimaal ja see on oluline osa nii kultuurilisest identiteedist kui ka poliitilisest ja sotsiaalsest dialoogist piirkonnas.

Keelerevitaliseerimise liikumised 19. ja 20. sajandil, nagu Conradh na Gaeilge (Gaelic League, asutatud 1893), mängisid võtmerolli iiri keele taaselustamisel, olles aktiivsed hariduse, teatriprojektide ja avaliku elu keelepoliitika kujundamisel. Tänapäeval toetavad valitsusprogrammid, kohalikud organisatsioonid ja vabatahtlikud iiri keele õpetamist, meediaproduktsiooni ja poliitikat, mis püüab säilitada ning edendada keelekasutust tulevikus.

Kokkuvõtlikult: iiri keel on rikas ajaloo, kirjanduse ja grammatiliste eripäradega keel, mille positsioon on 20. ja 21. sajandil olnud nii taastekke kui ka surve all. Keel on ametlik Iiri Vabariigis ning selle õpetamine ja edendamine on tänapäeval laialdaselt toetatud, ent igapäevane kasutus varieerub tugevalt sõltuvalt piirkonnast ja sotsiaalsetest tingimustest.

Arvud

Kõnelejaid on umbes 1,5 miljonit. Kohti, kus iiri keelt palju räägitakse, nimetatakse Gaeltachtideks või iiri keeles Gaeltachtaí. Umbes 70% nende piirkondade elanikest oskab iiri keelt.

Need on gaeltachti piirkonnad

Küsimused ja vastused

K: Millist keelt räägitakse Iiri Vabariigis?

K: Kuidas on iiri keel seotud teiste keldi keeltega?

K: Mida üritas kuninganna Elizabeth I teha seoses iiri keele õppimisega?

K: Millal lõpetas enamik inimesi iiri keele kui põhikeele kasutamise?

K: Kes julgustas inimesi Iirimaal mitte rääkima iiri keelt?

K: Kas Iirimaa Vabariigi koolides on selle keele õpetamine õpilastele kohustuslik?

Otsing