Rein — jõgi Kesk-Prantsusmaal (Auvergne-Rhône-Alpes), Loire'i lisajõgi

Rein — idylliline jõgi Kesk-Prantsusmaal (Auvergne‑Rhône‑Alpes), Loire'i parem lisajõgi. Avastage koordinaadid, kulg, loodus ja kultuuriline pärand.

Autor: Leandro Alegsa

Koordinaadid: 46°3′3″N 4°6′33″E / 46.05083°N 4.10917°E / 46.05083; 4.10917

Rein või Reins on jõgi Kesk-Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpes'i piirkonnas. See on Loire'i jõe parempoolne lisajõgi.

Üldkirjeldus

Rein on suhteliselt väike kuni keskmise suurusega vooluveekogu, mis kuulub Loire'i vesikonda. Jõgi algab Massif Centrale'i või selle ümbruse kõrgematel aladel ning voolab looduslikult läbi mägiste ja künklike maastike, enne kui ühineb Loire'iga. Vool on hooajaline: kesksuve ja talvise sulavee ajal võib vool suureneda, kuivematel perioodidel väheneb.

Kulgemine ja lähiala

Rein kulgeb peamiselt Auvergne-Rhône-Alpes'i administratiivpiirkonna territooriumil, läbides mitmeid kohalikke omavalitsusi ja aroone. Jõgi laskub orude ning metsade vahel, moodustades kohati kitsaid kuru- ja ojaalasid ning laidusid madalamates lõikudes. Suubumine Loire'i juures on jõele tähtis hüdrauliline ja ökoloogiline osa, kus segunevad erinevate vesikondade veed.

Ökoloogia ja loodusväärtused

Reini kallastel ja voolus on tüüpiline kesk-prantsuse magevee-elustik: kalad (sh forellilaadsed liigid väiksemates jahedamates lõikudes), selgrootud ja mitmesugused veetaimed. Kallaste puhast ja vaheldusrikast roostikku toovad sageli esile liike, kes sõltuvad pärisravist (ripaarne taimestik). Jõgikoorem ja taktlikud lisajõed ning ojad toetavad piirkondlikku elurikkust.

Inimkasutus ja pärand

Traditsiooniliselt on Reini vett kasutatud kohalikes külades vesiveskite, väikesehüdrorajatiste ja põllumajanduse tarbeks. Tänapäeval on jõeäärsed alad hinnatud ka vaba aja veetmise ja loodusharrastuse (matu-rännakud, linnuvaatlus, mõnel lõigul ka kanuusõit) jaoks. Jõe kallastel võib kohata ajaloolisi sildu ja väikseid ehitisi, mis peegeldavad piirkonna maapiirkondade kultuuripärandit.

Kaitse ja järelevalve

Kuna Rein on osa Loire'i suuremast vesikonnast, kuulub jõe tervis nii kohalike kui ka regionaalsete veekaitse meetmete alla. Vee kvaliteeti jälgitakse põllumajanduse, reostuse ja elupaikade haldamise eesmärgil. Kohalikud looduskaitsealgatused tähtsustavad kallaste restaureerimist ja voolurežiimi säilitamist, et toetada kalade rännet ja üldist ökosüsteemi tasakaalu.

Täpsemad andmed ja allikad

Üksikasjalikumad hüdroloogilised andmed (nt jõe pikkus, valgalapi pindala, keskmine veehulk) ja kohanimed leidub kohalikes geograafilistes andmebaasides, regionaalsetes veeuuringutes ja Prantsusmaa kartograafilistes allikates. Kohalikud omavalitsused ja veevärgi asutused avaldavad sageli ajakohastatud informatsiooni jõe seisundi ja kasutuse kohta.

Geograafia

Reinsi jõe pikkus on 59,8 km ja valgala pindala 468 km22 .

Kursus

Rhins algab Monts du Beaujolais's, Ranchali kommuunis (Rhône'i departemangus), umbes 760 m kõrgusel. Siit voolab Rhins kõigepealt lõunasse, seejärel läände ja lõpeb loodesse.

Reinsi jõgi voolab Auvergne-Rhône-Alpes'i piirkonnas, 2 departemangus ja 21 kommuunis. See voolab muu hulgas läbi järgmiste omavalitsusüksuste:

  • Rhône : Saint-Vincent-de-Reins, Cublize, Amplepuis
  • Loire : Saint-Victor-sur-Rhins, Régny, Le Coteau, Roanne

Lõpuks suubub see Roanne'i kommuunis Loire'i jõkke.

Peamised lisajõed

Reinsi jõe peamised lisajõed on:

Vasakpoolsed lisajõed:

  • Gand - 28,1 km

Paremate lisajõgedega:

  • Trambouze - 19,9 km
Rhins'i (l) - Gand'i (r) ühinemine Saint-Cyr-de-Favières'is.Zoom
Rhins'i (l) - Gand'i (r) ühinemine Saint-Cyr-de-Favières'is.

Hüdroloogia

Selle keskmine aastane vooluhulk (jõeosa läbiv veekogus ajaühikus) on 5,17 3m/s (183 kuupmeetrit/s) Saint-Cyr-de-Favières'i juures Loire'i departemangus ajavahemikul 1969-2017.

Saint-Cyr-de-Favières'i kuu keskmine vooluhulk (3m/s) (1969 - 2017)

Rein on väga ebakorrapärane väike jõgi; see näitab tüüpilisi hooajalisi kõikumisi. Jõe kõrgeim tase on talvel ja kevadel, novembrist kuni maini (kaasa arvatud), kusjuures kõrgeim tase on veebruaris. Neile järgneb kiire vooluhulga langus madalveeperioodil, mis kestab juuni lõpust oktoobri alguseni.

Seotud leheküljed



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3