Reinimaa (Rheinland): ajalooline ja geograafiline ülevaade

Reinimaa (Rheinland): põhjalik ajaloo- ja geograafiaülevaade — piirid, Preisimaa liitumine, Versailles’i demilitariseerimine ja 1936. aasta remilitariseerimine.

Reinimaa tähendas varem piirkonda Reini mõlemal kaldal Kesk-Euroopas, kuid Reinimaa (saksa keeles Rheinland) on nüüd üldine sõna, mis tähistab Saksamaa piirkondi Reini kesk- ja alamjooksul. Läänes piirneb see Luksemburgi, Belgia ja Madalmaadega ning idas Reini jõega.

Pärast prantslaste lüüasaamist 19. sajandi alguses liideti Preisimaa Kuningriigile saksa- ja hollandikeelsed alad Reini kesk- ja alamjooksul, mida nimetati Reinimaa provintsiks (või Reini-Preisimaa).

Pärast Esimest maailmasõda oli Reinimaa lääneosa liitlaste kontrolli all ja demilitariseeritud, ilma sõjalise tegevuseta, vastavalt Versailles' lepingule. Saksa väed saatsid sinna armeed tagasi 1936. aastal, kolm aastat enne Teise maailmasõja algust.

Geograafia ja peamised linnad

Reinimaa hõlmab Reini kesk- ja alamjooksu alasid, kus jõgi on kujundanud tiheda asustuse, viljakaid orge ja tähtsaid kaubateid. Tuleb esile tuua mitu suurlinna ja ajaloolist keskust, mille ümber piirkonna elu on koondunud:

• Köln (Köln) – suur kiriku- ja kultuurikeskus Reini ääres;
• Düsseldorf – poliitiline ja majanduslik tähtsus, samuti tuntud moe- ja messikeskus;
• Bonn – endine Lääne-Saksamaa pealinn, tähtis teaduse- ja hariduskeskus;
• Mainz, Koblenz, Wiesbaden ja Trier – vanad linnad, millel on pikk ajalugu alates rooma ajast.

Ajalooline ülevaade (laiendatud)

Reinimaa ajalugu on mitmekihiline. Alad olid tähtsad juba rooma ajal – Reini kallastel asusid kindlustused ja linnad, mis kaitsesid Rooma impeeriumi piire. Keskajal kujunesid siia paljud hertsogriigid, vürstiriigid ja vabalinna-keskused ning Reini oru tähtsus kaubateena suurenes.

18.–19. sajandi poliitilised muutused, eelkõige Napoleoni sõjad ja nende järel toimunud kongressi ümberkorraldused, muutsid piirkonna halduslikku kuju. Pärast Napoleoni kaotust 19. sajandi alguses laienes Preisimaa retsepte järk-järgult ning moodustus Reinimaa provints, mis ühendas saksa- ja hollandi keelt kõnelevad alad Reini ääres. Preisimaa valitsemisaeg tõi kaasa moderniseerimise, raudteede ja tööstuse arengu.

20. sajandil oli Reinimaa strateegiliselt oluline: pärast Esimest maailmasõda asetati lääneosa liitlaste kontrolli alla ja see demilitariseeriti, et piirata Saksamaa sõjalisi võimalusi. 1936. aasta remilitariseerimine oli oluline samm natsirežiimi julgeolekupoliitikas ja rikkus Versailles’ rahulepingut ning paiknemislepinguid; sündmus oli oluline eelhoiatuseks II maailmasõja eskalatsioonile.

Majandus, tööstus ja maaelu

Reinimaa oli ja on Saksamaa majanduse üks tugisambaid. Soodsad taristuühendused, Reini jõgi ise kui laeva- ja kaubatee ning rikkalikad maavarad aitasid piirkonnal saada tugevaiks tööstus- ja tööstus-keskusteks. Ruhrimaa tööstuspiirkond (osaliselt Reinimaaga seotud) on tuntud söe- ja terasetööstuse poolest.

Reini kallastel on ka olulised veinipiirkonnad (Rheinhessen, Mosel jt), kus kasvatatakse Rieslingi ja teisi sorte. Põllumajandus, veinikasvatus ja turism on piirkonna majanduse olulised komponendid.

Kultuur ja keeled

Reinimaal on rikkalik kultuurielu: karnevalid (eriti Kölnis ja Düsseldorfis), muusika- ja teatrielu, festivalid ning arhitektuuriline pärand (linnused, gooti katedraalid, vanalinnad). Kohalikud murded nagu ripuarian ja mosellefrankoonia peegeldavad ajaloolist mitmekesisust ning piirkonnas on tunda ka prantsuse ja hollandi kultuurimõjusid.

Turism ja loodus

Reini org on tuntud oma maaliliste jõekallaste, vanade losside ja viinamarjadega terrasside poolest. Kuulus Reini kurukoht (Deutsche Rhein) ning Moseli laiusordi alad on populaarsed sihtkohad ning UNESCO maailmapärandi nimistus on Reini jõe kitsaskohad ja mõned vanad tsoonid. Turism toetub laevareisidele, veinimatkadele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele.

Kaasaegne haldusjaotus

Tänapäeval ei ole Reinimaa üksnes administratiivne üksus, vaid ajalooline-geograafiline mõiste, mis ulatub mitme tänapäevase Saksa liidumaa alale. Peamised liidumaad, millel on tugevad seosed Reinimaaga, on Nordrhein-Westfalen (Põhja-Reinimaa) ja Rheinland-Pfalz (Põhja-Reini piirkonna lõunapoolsed osad). Samuti ulatuvad ajaloolised mõjud osaliselt Saarlandi, Hesseni ja Baden-Württembergi aladele.

Oluline kokkuvõte

Reinimaa on nii geograafiline kui ajalooline termin, mis kirjeldab Reini kesk- ja alamjooksu alasid Kesk-Euroopas. Piirkond on ajalooliselt olnud kultuuride ja riikide ristumiskohaks: roomlased, keskaegsed vürstiriigid, Napoleoni reformid ja Preisimaa laienemine on kõik kujundanud selle näo. 20. sajandi sündmused – demilitariseerimine pärast I maailmasõda ja 1936. aasta remilitariseerimine – rõhutavad piirkonna strateegilist tähtsust Euroopas. Tänapäeval on Reinimaa tuntud oma tööstuse, veinitootmise, kultuuripärandi ja loodusliku iluga ning see jääb oluliseks osaks Saksamaa majandus- ja kultuurimaastikust.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab nüüd sõna Reinimaa?

K: Millised riigid piirnevad Reinimaaga?

K: Mis juhtus Saksa ja hollandikeelsete aladega Reini kesk- ja alamjooksul pärast prantslaste lüüasaamist?

K: Mis juhtus Reinimaa läänepoolse osaga pärast I maailmasõda?

K: Millal saatsid Saksa väed armeed tagasi Reinimaale?

K: Mis oli Reinimaa varasem nimetus?

K: Mis on saksakeelne sõna Reinimaa kohta?

Otsing