Mass Rapid Transit (Singapur)
Mass Rapid Transit ehk MRT (hiina keeles: 大众快速交通 või üldisemalt 地铁; malai keeles: Sistem Pengangkutan Gerak Cepat; tamili keeles: சிங்கை துரிதக் கடவு ரயில்) on Singapuri kiirtranspordisüsteem.
Tegemist on kiirraudteevõrgustikuga, mis ühendab Singapuri eri paiku omavahel, kasutades võrgustikku või erinevaid rongiühendusi. Kui inimene sõidab ühest kohast teise, astub ta rongile rongijaamas ja seejärel liigub rong edasi, kuni jõuab kohani, kust ta tahab välja tulla või väljuda. Mõnikord peab ta ümber istuma.
Igapäevaselt kasutab MRT-d umbes 3,3 miljonit reisijat. Süsteemi pikkus on 199,6 km ja selles on 119 jaama. Rongid sõidavad iga päev kella 5.30-st kuni 1.00-ni, välja arvatud pühade ajal, nagu jõululaupäev, uusaasta ja hiina uusaasta. Tipptunnil tuleb rong iga 2-3 minuti järel, tipptunnil iga 7 minuti järel ja nädalavahetusel iga 5-6 minuti järel. Seda käitavad Singapuri SMRT Corporation ja SBS Transit.
MRT-süsteemis on praegu 5 liini, mis on ühendatud spetsiaalsete peatustega, mida nimetatakse ümberistumisteks. Need liinid on North South Line, East West Line, North East Line, Circle Line ja Downtown Line. Circle Line avati neljas etapis 28. maist 2009 kuni 14. jaanuarini 2012. Downtown Line'i 1. etapp avati 22. detsembril 2013, selle ametliku avamise tegi 21. detsembril 2013 peaminister Lee Hsien Loong.
16. detsembril 2011 toimus MRT-võrgus tõenäoliselt selle 24-aastase tegevusajaloo suurim rike. Elektriraudteeprobleemi tõttu kaotasid põhja-lõunapoolse liini rongid ootamatult voolu ning seisid pimeduses ja ilma kliimaseadmeteta kuni tund aega, mida saatis vaid mobiiltelefonide valgus.
Võrk
Nimi ja värv | Alustamine | Viimane laiendus | Järgmine pikendus | Terminus | Jaamad | Pikkus | Depoo | Operaator | Juhtimiskeskus |
7. november 1987 | 2. november 2019 | 2030s | Jurong East | 27 | 45 km (28 mi) | Bishan DepotUlu | SMRT rongid (SMRT Corporation) | Kim Chuan Depot | |
12. detsember 1987 | 18. juuni 2017 | EI KOHALDATA | Pasir Ris | 35 | 57,2 km (35,5 mi) | ||||
Ringjoon | 28. mai 2009 | 14. jaanuar 2012 | 2025 | 30 | 35,5 km (22,1 mi) | Kim Chuan Depot | |||
Vahesumma (SMRT rongide all olevad read): | 92 | 137,7 km (85,6 mi) | |||||||
20. juuni 2003 | 20. juuni 2011 | 2023 | 16 | 20 km (12 mi) | Sengkangi depoo | SBS Transit (ComfortDelGro Corporation) | Sengkangi depoo | ||
Kesklinna liin | 22. detsember 2013 | 21. oktoober 2017 | 2024 | Bukit Panjang | 34 | 41,9 km (26,0 mi) | Tai Seng Facility BuildingGali | Gali Batu depoo | |
Vahesumma (read SBS Transit): | 50 | 61,9 km (38,5 mi) | |||||||
Kokku: | 120 | 199,6 km (124,0 mi) |
Singapuri kiirliinide (MRT) ja kergliiklusteede (LRT) võrgustiku skeemiline kaart (ametlik versioon on leitav maismaatranspordiameti veebisaidil).
Avatud kohad
- 7. november 1987: Yio Chu Kang - Toa Payoh
- 12. detsember 1987: Toa Payoh - Outram Park
- 12. märts 1988: Outram Park - Clementi
- 5. november 1988: Clementi - Lakeside
- 20. detsember 1988: Yio Chu Kang - Yishun
- 4. november 1989: Marina Bay - Tanah Merah
- 16. detsember 1989: Tanah Merah - Pasir Ris
- 10. märts 1990: Jurong East - Choa Chu Kang
- 6. juuli 1990: Lakeside - Boon Lay
- 10. veebruar 1996: Yishun - Choa Chu Kang
- 10. jaanuar 2001: Tanah Merah - Expo
- 18. oktoober 2001: Dover
- 8. veebruar 2002: Expo - Changi lennujaam
- 20. juuni 2003: HarbourFront - Punggol
- 28. veebruar 2009: Boon Lay - Joo Koon
- 28. mai 2009: Bartley - Marymount
- 17. aprill 2010: Bartley - Dhoby Ghaut
- 8. oktoober 2011: Marymount - HarbourFront
- 14. jaanuar 2012: Promenaad - Marina Bay
- 22. detsember 2013: Bugis - Chinatown
- 23. november 2014: Marina Bay - Marina South Pier
- 27. detsember 2015: Bukit Panjang - Bugis
- 18. juuni 2017: Joo Koon - Tuas Link
- 21. oktoober 2017: Chinatown - Expo
Laiendus
MRT-süsteemil oli üle kümne aasta ainult kaks liini, Põhja-Lõuna ja Ida-Lääne liinid, kuni 2003. aastal avati Kirde-Liin. Kuigi nende ja ka ehitatavate liinide plaanid olid tehtud juba ammu enne seda, näitas maismaatranspordiameti (LTA) 1996. aasta ettepanek "Maailmaklassi maismaatranspordisüsteem", et valitsus soovis olemasolevat süsteemi oluliselt laiendada. Plaanid võimaldavad pikemas perspektiivis asendada bussivõrgustiku raudteepõhise transpordiga kui peamise ühistranspordiviisiga. Selles kutsuti üles laiendama 1995. aasta 67 kilomeetri pikkust raudteed 2030. aastaks üle 360 kilomeetri. Eeldati, et 2030. aastal oleks päevane sõitjate arv kasvanud 6,0 miljonini praeguselt 1,4 miljonilt reisijalt.
Canberra MRT jaam
1. augustil 2014 teatas maismaatranspordiamet, et Canberra MRT jaam ehitatakse. Jaam võimaldab piirkonna inimestel sõita kesklinna või Jurong Easti 10 minutit vähem. Jaam avatakse 2. novembril 2019.
Thomson-East Coast Line
43-kilomeetrine Thomson-East Coast Line on kavas valmis saada 2024. aastaks ja see koosneb 32 jaamast. See ühendub Põhja-Lõuna liiniga Woodlandsi jaamas, Orchardis ja Marina Bay's, Ringliiniga Thomsonis, Caldecottis ja Marina Bay's, Kesklinna liiniga Stevensis ja Sungei Bedokis ning Ida-Lääne ja Kirde-Liiniga Outram Parkis. Esimene osa ehk etapp avatakse 2019. aasta lõpuks.
Thomson-East Coast Line oli kahe eraldi liini, Thomson Line ja Eastern Region Line, ühendamise tulemus, millest teatati 15. augustil 2014. aastal. Thomson Line koosnes osast Woodlands Northist Marina Bayni, samal ajal kui Eastern Region Line koosnes ülejäänud ühendatud liinist.
25. mail 2019 kuulutati välja uus liini pikendus. Uus pikendus ühendab liini Singapuri Changi lennujaamaga, mis võimaldab lennujaamast saabuvatel inimestel sõita linna ilma teise rongiga ümber istumata. Selle pikenduse käigus hakatakse kasutama ka Ida-Lääne MRT-liini rööpaid, mis praegu sõidavad lennujaama, mis tähendab, et liinil sõitvad rongid hakkavad sõitma kuni Tanah Merahi jaamani ja neid rööpaid ei kasuta enam Ida-Lääne liinil sõitvad rongid. See pikendus avatakse 2040. aastaks.
Kirde-Liini pikendamine
2023. aastaks avatav 2-kilomeetrine pikendus kulgeb Punggolist läbi Punggol Northi, sealhulgas uue Punggoli kesklinna. Punggol Northi tulevaste elanike jaoks on pikendus mõeldud selleks, et rongiga oleks võimalik pääseda nii kesklinna kui ka Singapuri teistesse linnaosadesse.
Kesklinna liin
Downtown Line ehitati kolmes etapis: esimene avati 2013. aastal, teine 2015. aastal ja kolmas 2017. aastal. Kolmanda etapi pikendus, mida nimetatakse 3e etapiks, avatakse 2024. aastal, see on 2,2 kilomeetri pikkune ja sisaldab veel kahte jaama. 7. märtsil 2015 ütles etapi vanem transpordiminister Janil Puthucheary, et Hillview ja Beauty Worldi juba avatud jaamade vahele ehitatakse uus jaam nimega Hume. See jaam avatakse 2025. aastal. Kui Hume avatakse, on liinil 42 kilomeetrit pikk ja sellel on 37 jaama.
25. mail 2019 teatas maismaa transpordiamet, et liinil on veel üks pikendus teise etapi uuele jaamale, Sungei Kadut MRT jaamale. See pikendus avatakse 2030. aastate keskel.
Circle Line 6. etapp
2025. aastaks avatav 4-kilomeetrine pikendus kulgeb Marina Bayst läbi Keppeli ja lõpeb HarbourFrontis, muutes Circle Line'i täielikuks pidevaks ringiks.
Jurongi piirkonna liin
Algselt 2001. aastal välja kuulutatud Jurong Region Line'ile kavandati algselt LRT-liinina, kuid nüüd on see keskmise läbilaskevõimega liin. Uue plaani kohaselt teenindab see West Coast, Tengah ja Choa Chu Kang ning Jurong. Liin avatakse etapiviisiliselt alates 2026. aastast.
Cross Island Line
50-kilomeetrine Cross Island Line läbib kogu Singapuri saare, läbides Tuasi, Jurongi, Sin Mingi, Ang Mo Kio, Hougangi, Punggoli, Pasir Risi ja Changi. Uue liini lisamine toob pendelränduritele praeguse Ida-Lääne liini kõrvale veel ühe võimaluse ida-lääne suunaliseks reisimiseks. See ühendab ka kõik teised suuremad liinid, et olla peamine ümberistumisliin, mis täiendab praegu ringikujulise Circle Line'i rolli. Esimene etapp avatakse 2029. aastaks ja teised etapid eeldatavasti 2031. aastaks.
Brickland ja Sungei Kadut MRT jaamad
25. mail 2019 teatas LTA, et Põhja-Lõuna liinile ehitatakse kaks uut jaama. Bricklandi jaam ehitatakse Bukit Gombaki ja Choa Chu Kangi vahele, Sungei Kadut aga Yew Tee ja Kranji vahele. Mõlemad jaamad avatakse 2030. aastate keskel.
Võimalik uus liin piki kirdeosa
LTA maismaatranspordi üldkavas (LTMP) 2040 uuritakse, kas uut liini saab ehitada Woodlandi ja Greater Southern Waterfront'i piirkondade vahel. Kui liin ehitatakse, on see umbes 30 kilomeetri pikkune ja see valmib juba 2040. aastal. Liin võiks teenindada umbes 400 000 maja ja vähendada linna sõiduaega kuni 40 minuti võrra.
Rajatised jaamades
Igas jaamas on piletiautomaadid, tualettruumid, reisijate teeninduskeskus, mis kontrollib rongijaamas toimuvat ja millel on traadiga raadio koos rongioperaatoriga, taksofonid (üldkasutatavad telefonid) ja ligipääs puuetega inimestele. Mõnel neist on ka pangaautomaadid, kioskid ja bussipeatus lähedal.
Kõik Singapuri jaamad, välja arvatud Bishan, on kas kõrg- või maa-alused. Maa-alused jaamad ja rongid on konditsioneeritud ja neil on täiskõrgusega perroonide ekraaniuksed. Kõrghoone jaamades on poolkõrgete perroonide uksed.
Queenstowni MRT jaam
Veerem
MRT liinidel kasutatakse kokku 11 tüüpi veeremit. Peaaegu kõik neist saavad toidet kolmandalt rööbaselt 750 pingega voolu, välja arvatud Kirde-MRT liinil, kus kasutatakse 1500 pingega voolu õhuliinidest.
Ida-Lääne ja Põhja-Lõuna liinidel kasutatakse kuut tüüpi veeremit. Vanim neist on C151, mis ehitati aastatel 1986-89 Kawasaki Heavy Industries ja kolme allettevõtte, Kinki Sharyo, Nippon Sharyo ja Tokyu Car Corp. koostöös. 66 rongi on kasutusel, mida uuendati aastatel 2006-2008. 1994. aastal osteti Siemens AG-lt veel 19 C651, millele järgnes veel 21 C751B komplekti, mis ehitati aastatel 1999-2000 Kawasaki Heavy Industries ja Nippon Sharyo poolt. Kaks ettevõtet, Kawasaki Heavy Industries ja CSR Sifang, on teinud koostööd 3 tüüpi veeremi ehitamiseks. Neljas kasutusel olev veerem on C151A. Need ehitati aastatel 2010-2014 ja alustasid tegevust 2011. aastal. Järgmine veerem, mis alustas tegevust, on C151B, mis alustas tegevust 16. aprillil 2017. Uusim veerem, mis ehitati aastatel 2017-2018, on C151C, mis alustas tegevust 30. septembril 2018. aastal.
North East Line'ile ehitas Alstom aastatel 1999-2002 25 kuue vaguniga C751A rongikomplekti. Alstom ja Shanghai Electric ehitasid veel 18 rongikomplekti C751C, mis võeti kasutusele 1. oktoobril 2015. aastal.
Neljandale MRT liinile, Circle Line'ile, ehitati aastatel 2005-2008 40 kolme vaguniga C830 rongikomplekti, mis alustasid tegevust 2009. aastal. Koos C751C-dega valmistasid samad ettevõtted 24 C830C-rongi, mis alustasid tegevust 26. juunil 2015. aastal.
Viiendale MRT-liinile, Downtown Line'ile, ehitas Bombardier Transportation 73 kolme vaguniga C951, mis alustasid tegevust 2013. aastal. Lisaks telliti veel 15 rongi ja viimased 4 rongi, mis teeb C951-ide koguarvuks 92 rongikomplekti.
Ehitatavale Thomson-East Coast Line'ile ehitatakse 91 neljavagunilist CT251 veeremiüksust, mis tarnitakse aastatel 2018-2021 ja mis alustavad tegevust alates 2019. aastast.
Piletihinnad ja piletimüük
Jaamad on jagatud kaheks piirkonnaks, tasuliseks ja maksuvabaks, mis võimaldab raudtee-ettevõtjatel koguda piletihindu, kontrollides sissepääsu ainult läbi piletiväravate, mida tuntakse ka juurdepääsukontrolli väravate nime all. Need arvutisüsteemiga ühendatud väravad on võimelised lugema ja vahetama elektroonilisi pileteid, mis suudavad andmeid salvestada, ning võivad salvestada teavet, näiteks lähte- ja sihtjaama ning iga sõidu kestuse. Üldised piletimüügiautomaadid müüvad pileteid ühekordseteks sõitudeks või võimaldavad kliendil osta suurema väärtusega salvestatud pileteid. Tavapileteid saab kasutada kuni 6 korda 30 päeva jooksul alates ostupäevast. Automaadid võimaldavad kliendil osta ka rohkem krediiti väärtuspiletite jaoks. Sellised piletid nõuavad minimaalset kogust salvestatud krediiti.
Kuna piletihindade süsteem on ühendatud TransitLinkiga, peavad pendeldajad kogu reisi jooksul maksma ainult ühe pileti ja läbima kaks piletiväravat (üks sisenemisel ja üks väljumisel), isegi kui nad vahetavad eri ettevõtete poolt hallatavaid liine. Sõitjad võivad otsustada reisi pikendada sõidu ajal ja maksta vahe reisi lõppjaamast väljudes.
Piletimüügisüsteemis kasutatakse EZ-Link ja NETS FlashPay kontaktivaba kiipkaarti, mis põhineb Singapuri kontaktivaba ePurse rakenduste standardil (CEPAS) põhineval ühistranspordi e-maksesüsteemil. See süsteem võimaldab kuni 4 kaardiväljaandjat turul. EZ-Link kaart võeti kasutusele 13. aprillil 2002. aastal, asendamaks algset TransitLink piletikaarti, samas kui selle konkurent NETS FlashPay kaart tuli kiipkaartide turule 9. oktoobril 2009. aastal. Täiskasvanute EZ-Link kaart maksab 15 S$, samas kui NETS FlashPay kaart maksab 13 S$.
Ohutus
Nii operaatorid kui ka ametiasutused on kinnitanud, et reisijate ohutuse tagamiseks on võetud mitmeid meetmeid, kusjuures SBS Transit peab tegema suuremaid jõupingutusi, et reklaamida aktiivselt oma ohutusega seotud kaalutlusi ilma juhita North East Line'i liinil enne ja pärast selle avamist. Ohutuskampaania plakatid on rongides ja jaamades hästi nähtavad ning operaatorid esitavad sageli ohutusalaseid teadaandeid reisijatele ja rongile ootavatele pendeldajatele. Tuleohutusstandardid on umbes samad, mis USA riikliku tuletõrjeühingu (National Fire Protection Association) ranged suunised. Kõikidesse maa-alustesse jaamadesse on paigaldatud perrooni sõrestikuuksed ja kõikidesse maa-alustesse jaamadesse on paigaldatud poolkõrgused perrooni sõrestikuuksed. Need uksed hoiavad ära enesetapud ja keelatud juurdepääsu piiratud aladele ning hoiavad jaamades normaalse temperatuuri. Reeglid vähendavad ebaviisakaid, häirivaid ja ohtlikke tegusid, nagu suitsetamine, toidu ja joogi tarbimine, turvaelementide kasutamine pahatahtlikul viisil ning ebaseaduslikule raudteerööbastele minek. Nende rikkumiste eest määratakse karistusi alates trahvidest kuni vanglani.
Avalikkus tundis muret ohutuse pärast mitmeid õnnetusi 1980. ja 1990. aastatel, kuid enamik probleeme on kõrvaldatud. augustil 1993 põrkasid kaks rongi Clementi MRT jaamas kokku, sest rajal oli õlireostust, mille tagajärjel sai 132 inimest vigastada. Pärast mitmeid vahejuhtumeid, kus reisijad said surma vastutulevate rongide poolt, kui nad kukkusid maapealsete jaamade juures raudteerööbastele, esitati üleskutse paigaldada perroonide ekraaniuksed maapealsete jaamade juurde. Vastutajad lükkasid esialgu sellised ettepanekud tagasi, kuna nad leidsid, et funktsionaalsed eesmärgid ei ole paigaldamise kõrgeid kulusid väärt, kuid muutsid oma arvamust, kui valitsus teatas 25. jaanuari 2008. aasta kõnes plaanist paigaldada poolkõrgused automaatsed perrooniväravad, põhjendades seda sellega, et nende väravate ülemaailmne paigaldamine vähendas nende turuhinda.
Turvalisus
Kuritegevuse ja terrorismiga seotud julgeolekuküsimused ei olnud süsteemi algse loomise ajal süsteemi planeerijate suurim prioriteet. Kuid pärast 2004. aasta Madridi rongipommiplahvatusi ja ebaõnnestunud plaani pommitada Yishuni MRT jaama, kasutasid operaatorid eravahte, kes patrullivad jaamaplatvormidel ja kontrollivad pendeldajate asju.
Sageli tehakse salvestatud teadaandeid, et tuletada reisijatele meelde, et nad teataksid kahtlasest tegevusest ja et nad ei jätaks oma asju järelevalveta. Kõigis SMRT Corporationi hallatavates jaamades ja rongides on paigaldatud digitaalsed kinnised valvekaamerad (CCTV) koos salvestustarkvaraga. Prügikastid ja postikastid on eemaldatud jaamaplatvormidelt ja ootesaalide tasanditelt jaamade sissepääsude juurde, et kõrvaldada pommide paigutamise oht. Samuti keelati alates sellest ajast kõigis MRT jaamades ilma eelneva loata pildistamine.
14. aprillil 2005 teatas Singapuri politsei plaanist parandada raudtee turvalisust, luues spetsiaalse politsei MRT-üksuse, mida nüüd tuntakse ühistranspordi turvakomando (Transcom) nime all. Need relvastatud ametnikud alustasid 15. augustil 2005. aastal MRT- ja LRT-süsteemides patrullimist, tehes paarikaupa pistelisi patrulle raudteejaamades ja nende ümbruses ning rongides. Nad on koolitatud ja neil on lubatud kasutada tulirelvi, kui vaja, sealhulgas vajaduse korral ka tappa.
Seotud leheküljed
- Kergliiklusteed (Singapur)
- Singapuri MRT jaamade nimekiri
- Singapuri LRT jaamade nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Mis on massimissüsteem?
V: Mass Rapid Transit (MRT) on Singapuri raudteed moodustav kiirraudteesüsteem, mis ühendab rongide võrgustiku abil linnriigi eri paiku omavahel.
K: Millal algas MRT käitamine?
V: MRT alustas tegevust 1987. aasta novembris 5 jaamaga, mis paiknesid 6 kilomeetri pikkusel rajal.
K: Kuidas on võrk alates selle loomisest kasvanud?
V: Võrk on kiiresti kasvanud kooskõlas Singapuri eesmärgiga arendada kompleksset raudteevõrku kui oma ühistranspordisüsteemi tuumikut. 2019. aastal oli keskmiselt 3,384 miljonit sõitjat päevas.
K: Kuidas saab MRTga sõita?
V: MRT-ga reisimiseks astutakse rongile rongijaamas ja väljutakse sellest sihtkohta jõudes, kusjuures mõnikord tuleb reisi jooksul ümber istuda.
K: Mis on Singapuri eesmärk seoses ühistranspordisüsteemiga?
V: Singapuri eesmärk on arendada oma ühistranspordisüsteemi osana välja kompleksne raudteevõrk.
K: Kui palju inimesi kasutab MRT-d iga päev?
V: Keskmiselt kasutab MRT-d iga päev 3,384 miljonit inimest.