Malcolm X (El-Hajj Malik El-Shabazz) — afroameerika kodanikuõiguste aktivist

Malcolm X (El-Hajj Malik El-Shabazz) — afroameerika rahvuslane ja kodanikuõiguste aktivist: tema teekond vanglusest islami, rahvusluse ja ajaloolise pärandini.

El-Hajj Malik El-Shabazz (araabia keeles: ٱلْحَاجّ مَالِك ٱلشَّبَازّ, romaniseeritud: al-Ḥājj Mālik ash-Shabāzz, 19. mai 1925 – 21. veebruar 1965), tuntud laiemalt kui Malcolm X, oli afroameerika rahvuslane ja kodanikuõiguste aktivist. Sünninimega Malcolm Stuart Little, kasvas ta üles keerulises peres. Tema isa, kes töötas ka rahvusliku äratuse rühmituste juures ja oli tuntud rahvuse ja eneseteadlikkuse poolest, oli baptistlik vaimulik. Peres esinesid nii tumedama kui heledama nahatooniga liikmed — sellest saadi Malcolmile juba varakult teadmine rassilise identiteedi poliitilisusest; vanemad õpetasid teda olema uhke oma mustanahalisuse üle. Malcolm kaotas isa väidetavalt vägivalla tagajärjel kui poiss oli umbes kuueaastane; pere sattus seejärel raskustesse ja ema lõpuks langes vaimse tervise probleemide tõttu hooldeasutusse, mis mõjutas tugevalt Malcolm X-i noorusaega.

Teismeeas kolis Malcolm Bostonisse ja hiljem New Yorki, kus ta sattus seotud kuritegeliku elu ja kaubanduse maailma — vargused, ebaseaduslik tegevus ja hasartmängud kuulusid tema elule. 1946. aastal arreteeriti Malcolm relvastatud röövimise ja teiste kuritegude eest; ta mõisteti 8–10 aastaks vangi, kuid vabanes tingimisi 1952. aastal (vanglakaristusest vabanedes oli ta vabadusse pääsenud pärast mitu aastat vangistust). Vanglas olles hakkas ta sügavamalt uurima religiooni; seal tutvus ta Nation of Islami õpetustega ja pöördus islami poole, võttes hiljem aktiivse rolli selle organisatsiooni liikmena.

Nation of Islam ja poliitiline tõus

Vabanedes sai Malcolm X Nation of Islami (NOI) üheks kõige nähtavamaks kõnelejaks ja organisatsiooni esindajaks. Tema terav sõnavõtt, teravad rünnakud rassilise segregatsiooni ja poliitilise ebaõigluse vastu ning enesemääratluse rõhutamine tõid talle kiirelt järgijaskonna ja meediasuhtluse. Ta kritiseeris tugevalt valge enamuse hoiakuid Ameerikas ja traditsioonilisi kodanikuõiguste liidreid, nagu Martin Luther King Jr., kelle rahumeelseid ja integreerivaid meetodeid ta pidas ebapiisavateks. Samas rõhutas Malcolm X õigust enesekaitsele ja korduvaks fraasiks sai tema jutlustes väljend “by any means necessary” ehk vajadusel „iga vahendiga“ (tõlgendatuna kui õigus kaitsta elu ja vabadust, mitte ettekirjutus vägivallale).

Ideoloogiline muutus ja lahkuminek NOI-st

1960. aastate alguses hakkasid Malcolm X ja Nation of Islami juhtkond üksteisest lahknema. Ta sai järjest teateid Elijah Muhammadi isiklikust skandaalist ning tema enda seisukohti ja rahvusvahelisi kontakte hakati piirama. 1964. aastal lahkus Malcolm ametlikult Nation of Islamist. Sellel perioodil tegi ta laiaulatuslikke reise Aafrikasse ja Lähis-Itta — sealhulgas palverännaku Mekasse (hajj) — mis tõsiselt mõjutasid tema maailmavaadet. Palverännaku ajal nägi ta moslemite erinevast rassilisest taustast tekkivat vendlust ja hakkas uskuma, et rassidevaheline koostöö on võimalik. Pärast seda hakkas ta end nimetama El-Hajj Malik El-Shabazz ning liikus islamiõpetuses ja poliitilises lähenemises avalikult edasi islami suunas, mis rõhutas universaalset inimväärikust.

Organisatsioonid, kõned ja mõju

Pärast lahkumist NOI-st rajas Malcolm X oma organisatsioonid, sealhulgas Muslim Mosque, Inc. ja Organization of Afro-American Unity (OAAU), püüdes ühendada musta rahvusluse nõudmisi poliitilise organiseerimise ja rahvusvahelise rõhuasetusega. Tema kõned — näiteks kuulus 1964. aasta kõne „The Ballot or the Bullet“ — kutsusid afroameeriklasi poliitiliselt organiseeruma, hääletama ja kasutama poliitilist võimu enda huvide kaitseks. Tema terav retoorika, karisma ja otsesus muutsid ta oluliseks mõjutajaks hilisemas Black Power liikumises.

Assassineerimine ja pärand

21. veebruaril 1965 tapeti Malcolm X New Yorgis Auduboni saalis, kus ta pidas kõnet. Kolm meest, kellel oli sidemeid Nation of Islamiga, mõisteti mõrva eest süüdi; üks neist, Talmadge Hayer (tuntud ka kui Thomas Hagan), tunnistas oma rolli tappes, kuid juhtumi ja selle ümber tekkinud uurimused on hiljem tõstatanud küsimusi õiglusest ja politseitööst. Aastakümneid pärast surma on Malcolm X-i pärandit ja rolli Ameerika ajaloos põhjalikult uuritud ja tulisele debatile avatud. Tema elu ja vaated arenesid tugevalt aastate jooksul — noorusaja kuritegevusest kuni rahvusluse ja rahvusvahelise islami poole pöördumiseni — ning see lõhe ja areng on osa tema jätkuvast kultuurilisest ja poliitilisest mõjust.

Kirjandus ja mõju tänapäeval

Malcolm X-i elu ja mõtteid jäädvustati ka tema koostatud Autobiography of Malcolm X (koostöös Alex Haley’ga), mis ilmus 1965. aastal ja on mõjutanud paljusid aktiviste, mõtlejaid ja lugejaid üle maailma. Ta on jätnud püsiva jälje Ameerika rassisuhete ajalukku: teda meenutatakse nii vaoshoituse ja kriitika eest valge ülemvõimu suhtes kui ka isikliku ümberkujunduse ja globaalse silmaringi rõhutamise eest. Tema mõtteid uuritakse jätkuvalt nii ajaloolaste, poliitikute kui ka kultuuriloo huviliste seas; ta on paljude jaoks sümboliks vastupanule, identiteediotsingutele ja teisitimõtlemisele Ameerika ühiskonnas.

Oluline märkus: Malcolm X-i elu oli keeruline ja vastuoluline, tema loominguline areng ning suhted erinevate organisatsioonidega muutusid kiiresti. Tema tähendus sõltub sageli vaatenurgast: mõned näevad temas radikaalset ja vajalikku kriitikut rassilise ebavõrdsuse kohta, teised näevad tema varajasi seisukohti vastuolulistena. Ühest vastust ei ole — tema mõju ja pärand elavad edasi mitmetes aruteludes ja liikumistes.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli El-Hajj Malik El-Shabazz?

K: Mis oli Malcolm X-i algne nimi?

K: Kuidas mõjutasid Malcolm X-i vanemad teda?

K: Kuidas Malcolm X liitus Nation of Islamiga?

K: Miks Malcolm X 1946. aastal arreteeriti?

K: Kui kaua Malcolm X oli vanglas?

K: Millal Malcolm X suri?

Otsing