Leon Davidovitš Trotski (vene keeles Лев Давидович Троцкий; ka tõlkes Leo, Lev, Trotskii, Trotski, Trotskij ja Trotski; 26. oktoober (O.S.) = 7. november (N.S.), 1879 Kropyvnitskiis (tänapäeval Ukraina) - 21. august 1940 Coyoacánis, Mehhikos) oli sünninimega Leib (Lev) Davidovitš Bronstein. Ta oli tuntud vene revolutsionäär, poliitiline juht ja marksistlik teoreetik, pärit juudi-Ukraina perest. Pärast Punaarmee juhtimist Vene kodusõjas tekkis tal ideoloogiline lahknevus teiste bolševikutega, mis viis lõpuks tema poliitilise tagakiusamiseni ja väljasaatmiseni Nõukogude Venemaalt.
Varajane tegevus ja 1905. aasta revolutsioon
Trotski oli avatud sotsialist ja marksist. Ta sai tuntuks 1905. aasta ülestõusu ajal, kui aitas Peterburis organiseerida tööliste ja sõjaväe komiteesid ehk nõukogusid. Peterburi (Petrogradi) nõukogu juhiks tõusis ta pärast selle varasema juhi arreteerimist ning sellest kujunes Trotski jaoks oluline platvorm poliitiliseks mõtlemiseks ja organiseerimiseks. Samal perioodil töötas ta välja ja arendas edasi ideed alalisest (permanent) revolutsioonist, mis tugineb osaliselt Karl Marxi teoreetilistele alustele, aga rõhutab revolutsiooni edasikestumist ja proletariaadi rolli rahvusvahelises võitluses.
Roll 1917. aasta revolutsioonis ja Punaarmee juhtimine
1917. aasta juhtumite käigus naasis Trotski Venemaale pagendusest. Ta sai kiiresti mõjukaks figura Petrogradi nõukogus ja oli ajutises perioodis nii nõukogude kui ka bolševike liidrite hulka kuuluv isik. Pärast bolševike võimuletulekut osales Trotski uue nõukoguliku riigikorra kujundamises: ta oli lühiajaliselt välisminister ja hiljem esimene inimeste sõjaväe- ja mereasjade rahvakomissar, olles ühtlasi Punaarmee asutaja ja selle kõrgeim juht Vastasseisudes kodusõja ajal mängis tema sõjaline organiseerimine ja juhtimine olulist osa bolševike võidu saavutamisel.
Võimuvõitlus Stalini vastu ja pagendus
Pärast Vladimir Lenini surma algas partei sisene võimuvõitlus, kus Trotski peamisteks vastasteks said Jossif Stalin ja tema toetajad. Ideoloogiliselt erines Trotski Stalini seisukohtadest: Trotski pooldas rahvusvahelise proletaarse revolutsiooni jätkumist, samas kui Stalin rõhutas vajadust ehitada sotsialismi esmalt ühes riigis (socialism in one country). Trotskit süüdistati parteis fraktsioneerimises ja ta kaotas positsioone – teda kõrvaldatakse järjest kõrgetelt ametikohtadelt, ta lõpuks väljasaatakse ja sunnitakse kodumaalt lahkuma. Pagenduses elas Trotski mitmes Euroopa riigis ja lõpuks Mehhikos, kust ta jätkas kirjalike ja poliitiliste tegudega vastu Stalini režiimi. 1938. aastal lõi ta Neljanda Internatsionaali eesmärgiga koondada trotskistlikku ning revolutsioonilist vasakpoolsust üle maailma.
Teosed ja ideoloogiline pärand
Trotski oli viljakas kirjutaja ja teoreetik. Tema olulisimad tööd käsitlevad nii revolutsiooni ajalugu kui ka kriitikat Nõukogude süsteemi bürokraatiast, näiteks teos The Revolution Betrayed (revolutsiooni reetmine) ning mahukas The History of the Russian Revolution, mis on seni laialdaselt viidatud ajalooline töö. Tema mõtteid järgivad inimesed kutsuvad end trotskistideks ja nende ideoloogia on tuntud kui trotskism – selgelt eristuv suund kommunistlikust liikumisest, mis rõhutab proletaarset demokraatiat, vastandub bürokraatiale ja pooldab rahvusvahelist revolutsiooni. Tänapäeval on peamised trotskistlikud organisatsioonid näiteks Neljas Internatsionaal (mõningate taasühinemiste järgselt), Sotsialistlik Tööliste Partei Ühendkuningriigis ja Rahvusvaheline Sotsialistlik Tendents.
Mõrv ja pärand
20. augustil 1940 ründas Trotskit Mehhikos üks tema jälitajatest, hispaanlasest Ramon Mercaderist; ta sai surmavalt vigastada ja suri 21. augustil 1940. Trotski likvideerimine on tõlgendatud kui Stalini poliitiline mõrvakäik eksporditud repressioonina, kusjuures Mercader tegutses NKVD huvides.
Traažilisest lõpust hoolimata on Trotski ideeline mõju säilinud: tema kirjalikud pärandid, analüüsid ja poliitilised ettepanekud mõjutavad endiselt vasakpoolset teoreetilist ja organisatoorset mõtlemist maailmas. Kultuuriliselt on Trotski ja Stalini vastandamist tuntud ka allegooriliselt: George Orwelli romaanis "Loomade farm" kujutatakse Trotskit sigana Lumepall ja Stalini tüüp on romaanis Napoleon, peegeldades tõelisi poliitilisi sündmusi ning võimu kuritarvituse teemat.
