Leopoldo Alas (Clarín) — Hispaania realistlik kirjanik ja 'La Regenta' autor

Leopoldo Alas (Clarín) — Hispaania realistlik kirjanik ja "La Regenta" autor; detailne provintsikriitika, Flaubert’i, naturalismi ja krussismi mõjud kirjaniku loomingus.

Leopoldo Alas y Ureña (25. aprill 1851 – 13. mai 1901), tuntud ka kui Clarín, oli Zamoras sündinud hispaania realismina tuntud kirjanik ja kriitik. Ta veetis elutöö suure osa Oviedos, kus ta ka surnud sai.

Elulugu ja karjäär

Clarín veetis oma lapsepõlve Leónis ja Guadalajaras, kuni ta 1865. aastal kolis Oviedosse. Seal lõpetas ta Bachillerato (keskkooli) ja alustas juriidilist õpingutega, mis kujundasid tema hariduspõhist maailmavaadet. Aastatel 1871–1878 elas ta Madridis, kus ta alustas ajakirjanikukarjääri ning kaitses ka oma doktoritöö El Derecho y la Moralidad (Õigus ja moraal). Aastatel 1882–1883 töötas ta õppejõuna Zaragozas, kuid 1883. aastal naasis ta Oviedosse, et asuda tööle roomaõiguse professorina.

Tegevus kirjaniku ja kriitikuna

Clarín on tuntud nii romaanikirjaniku kui ka terava ja mõjukana ajakirjanikuna: ta avaldas arvustusi, esseesid ja lühemaid proosatekste. Tema peamine romaan La Regenta tõi talle laia tuntuse ja püsiva koha Hispaania kirjanduses.

Ta kirjutas raamatuid, sealhulgas La Regenta. Tegemist on pika ja detailirikka teosega, mida on sageli võrreldud Flaubert'i Madame Bovaryga — see võrdlus on üks neist, mis on Claríni loomingut inspireerida. Tema loomingule avaldasid mõju ka naturalism ning filosoofiline suundumus, mida Hispaanias tunti kui krausismi, millel oli tugev mõju tollasele kultuurilisele ja moraalsele mõtlemisele. Lisaks kirjutas ta koos Armando Palacio Valdésiga esseid nagu "Nuevo viaje al Parnaso" ja "La Literatura en 1881" (1882).

La Regenta — sisu, stiil ja vastuolud

La Regenta eristub ulatusliku tegelaskonna, mitmetahuliste kõrvaltegelaste ja detailse provintsikeskkonna kujutamise poolest. Romaani peamiseks süžeeks on ühe provintslinna daami moraalne ja emotsionaalne allakäik: tema ümber koonduvad erinevad jõud ja isiksused, sh kaks meest, kelle mõjuvõim ja tunded tema üle vastanduvad — linna võrgutaja tüüpi mees ning katedraali preester. Preestri kujutamine on raamatus eriti tähelepanuväärne ja tekitanud avalikkuses tugevat diskussiooni.

Stilistiliselt kasutas Clarín mitmeid realistlikke ja modernseid võtteid: muu hulgas sisemonoloogi või vaba kaudse kõneviisi elemente, mille kaudu jutustuse fookus liigub sageli tegelaste sisekõne ja teadvuse lähedusse, võimaldades lugejal tunnetada nii individuaalseid sisemaailmu kui ka linna kollektiivset teadvust. Need tehnilised lahendused aitasid tal kujutada provintsi hüsteeriat, hüljatust ja sotsiaalseid surveid nüanssiderohke ning kriitilise pilguga.

1890. aastal avaldas ta uue romaani Su único hijo. Enamik kriitikuid ei pea seda sama tugevaks kui La Regenta. Su único hijo pidi algselt olema esimene kolmest raamatust koosnevast sarjast, kuid järgnevaid osi ei kirjutatud — säilinud on raamatu kavand ja fragmendid teistest kavandatud romaanidest. See oli Claríni viimane pikk romaan.

Muud tööd ja teemad

Lisaks romaanidele kirjutas Clarín rohkelt novelle, esseesid ja ajakirjanduslikke artikleid, milles ta käsitles kirjandust, ühiskonda ja moraali. Tema arvustused ja esseed on sageli teravad, informeeritud ja selge stiiliga — see tegevus mõjutas oluliselt tollase kirjanduselu ning autorite ja teoste vastuvõttu.

Tähendus ja pärand

Clarín jääb Hispaania kirjandusloos osaliselt vastuoluliseks ja mitmetähenduslikuks figuuriks. Ta oli inimene, kes otsis mõtte- ja usuküsimuste vastuseid ning samal ajal esindas tugevaid humanistlikke väärtusi. See kombinatsioon religioossest otsingust ja humanistlikust kriitikameelest on viinud erinevate interpretatsioonideni tema tekstide tähenduse kohta — eriti just La Regenta tõlgendamise osas.

Tänapäeval peetakse Claríni Hispaania realismi oluliseks hääleks: tema tehnilised uuendused (eriti vaba kaudse kõneviisi kasutamine), detailne provintsi-anatoomia ja terav ühiskonnakriitika on taganud talle püsiva koha kirjandusõppekavades ja teadusuuringutes. Tema tööde üle arutletakse jätkuvalt akadeemilises kirjanduses ning neid tõlgitakse ja analüüsitakse ka rahvusvaheliselt. Astuurias ja Oviedo ümbruses meenutatakse teda kui olulist kultuurilist figuuri — tema elu ja looming mõjutasid piirkonna intellektuaalset elu ja kirjandusajaloo kajastamist.

Clarín kirjanduslik pärand on mitmekülgne: ta oli pühendunud kirjanik, kriitik ja haridustegelane, kelle teosed jäävad huvi pakkuma nii kirjandushuvilistele kui ka teadlastele, kes uurivad 19. sajandi Hispaania ühiskonda, moraaliküsimusi ja kirjanduslikke tehnikasid.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Leopoldo Alas y Ureña?

K: Kus elas Clarín oma lapsepõlves?

K: Milliseid raamatuid ta kirjutas?

K: Mis on La Regentas erilist?

K: Milline filosoofiline suundumus teda mõjutas?

Otsing