Makedoonia piirkond ajalugu, geograafia ja tänapäevased piirid

Avasta Makedoonia ajalugu, geograafia ja tänapäevased piirid Balkanil, antiikne kuningriik Aleksander Suure pärand ning jagunemine Kreeka, Põhja-Makedoonia ja Bulgaaria vahel

Makedoonia (kreeka keelest: Makedία, Makedonίa) (makedoonia keelest: Македонија, Makedonija) on piirkond Kagu-Euroopas, Balkanil. Antiikajal oli see Kreeka kuningriik ja selle suurim juht oli Aleksander Suur. Tänapäeval on selle piirid muutunud ja see on jagunenud kolmeks riigiks: Kreeka Makedoonia ehk Kreeka Makedoonia, Põhja-Makedoonia ehk Vardari Makedoonia ja Bulgaaria Pirini Makedoonia (Blagoevgradi provintsi).

Geograafia

Makedoonia on mitmekesine maastikuliselt: alad varieeruvad mereäärsetest tasandikust kuni kõrgete mäeahelikeni. Piirkonnas asuvad olulised mäestikud ja või- ning jõesüsteemid, näiteks:

• Suured mäestikud: Pindos ja Rodopid lõunaosas ning Šar ja Korab põhja-läänes.
• Jõed: tähtsaim on Vardar (makedoonia keeles Vardar, kreeka keeles Axios), mis voolab läbi tänapäevase Põhja-Makedoonia ja suubub Egeuse merre.
• Linnad ja järved: Ohridi ja Prespa järv on tuntud loodus- ja kultuuripärandi poolest; tööstus- ja kaubanduskeskused on näiteks Thessaloniki ja Skopje.

Lühike ajalooline ülevaade

Makedoonia ajalugu on pikk ja keeruline. Peamised perioodid:

• Antiikajast: Makedoonia kuningriik (tuntud ka kui Vana-Makedoonia) saavutas suure tähtsuse Aleksander Suure valitsemisajal, kui kuningriigi piire laiendati idasse kuni India äärealadeni.
• Rooma ja Bütsants: pärast Makedoonia langemist sai piirkond osaks Rooma impeeriumist ja hiljem Bütsantsist.
• Slavide ja keskaeg: slaavi rahvad asusid piirkonda 6.–7. sajandil; keskaegsed vürstiriigid järgnesid.
• Ottomani aeg: suur osa Makedooniast kuulus sadu aastaid Osmanite impeeriumi koos rahvusliku ja kultuurilise mitmekesisusega.
• 20. sajand ja jagunemine: Balkani sõjad ja esimene maailmasõda viisid Makedoonia jagunemiseni. 1913. aasta Bucaresti rahu määras suure osa tänapäevastest piiridest. Hiljem oli ala osa Jooseph Stalini juhitud Jugoslaavi liidust (tänase Põhja-Makedoonia territoorium). Põhja-Makedoonia kuulutas iseseisvuse 1991. aastal. Nimevaidlus Kreekaga lõppes Prespa lepinguga 2018, mille tulemusena riigi ametlik nimi sai alates 2019. aastast "Põhja-Makedoonia".

Rahvastik, keeled ja kultuur

Piirkonnas elab mitmekesine rahvuseline kooslus. Peamised rühmad on:

• Kreeklased (peamiselt Kreeka Makedoonias).
• Makedoonlased (põhja-makedoonlased) — slaavi keelt kõnelev rahvus Põhja-Makedoonias.
• Bulgaarlased — ajalooliselt ja keeleliselt seotud tihedalt piirkonna idapoolsete aladega, eriti Pirini Makedoonias.
• Mitte-slaavi vähemused: albaanlased, türklased, vlahhid (arad) ja romad — kõik annavad piirkonna kultuurilisele mitmekesisusele olulise panuse.

Keeltes ja kultuuris peegelduvad ajaloolised mõjud: kreeka antiik, slaavi traditsioonid, türgi ja bütsantsi pärand ning idaeuroopalikud mõjutused. Religiooniliselt on tugev õigeusu traditsioon, lisaks islami- ja katoliiklikud kogukonnad.

Tänapäevased poliitilised piirid ja rahvusvaheline staatus

Tänapäeval on Makedoonia maantikul selgelt eristatud kolm suurt piirkondlikku osa ja riikliku kuuluvusega alad:

• Kreeka Makedoonia — reeglid ja haldus kuuluvad Kreeka riigile; piirkond on oluline nii ajalooliselt kui majanduslikult (nt Thessaloniki).
• Põhja-Makedoonia — alates iseseisvumisest 1991. aastal eraldi riik; 2019. aastast ametlikult "Põhja-Makedoonia". Riik on NATO liige ja Euroopa Liidu kandidaatriik.
• Bulgaaria Pirini Makedoonia — Blagoevgradi oblast Bulgaarias; politiliselt osa Bulgaaria riigist.

Majandus ja turism

Makedoonia aladel on majanduslik mitmekesisus: põllumajandus (õunad, viinamarjad, oliivid), metallurgia ja kaevandamine, keemiatööstus ning kasvav turism. Odava tööjõu ja strateegilise asukoha tõttu on piirkond oluline ka transpordikoridoride jaoks Balkani ja Edela-Euroopa ühendamisel. Turismi keskused on eelkõige:

• Ohridi ajalooline linn ja järv — UNESCO maailmapärand;
• Thessaloniki — suur sadama- ja kultuurikeskus Kreeka Makedoonias;
• mägiturism ja talispordi alad Šari ja Korabi ümbruses.

Kultuuripärand ja vaatamisväärsused

Makedoonias leidub rikkalik arheoloogiline ja religioosne pärand: muistised antiikajast, varased kristlikud kirikud, kloostrid ja keskaegsed linnused. Olulised märksõnad:

• Ohridi ja selle kirikute-kloostrite kompleks;
• Arheoloogilised alad, mis seovad piirkonda Aleksander Suuriga;
• traditsiooniline muusika, tantsud ja käsitöö, mis peegeldavad piirkondade mitmekesist etnilist kooslust.

Kokkuvõte

Makedoonia on ajalooliselt tähtis ja geograafiliselt mitmekesine piirkond, mille piirid ja poliitiline kuuluvus on aja jooksul muutunud. Tänapäeval hõlmab nimi eri tähendusi sõltuvalt kontekstist — ajalooline Makedoonia, Kreeka Makedoonia, Põhja-Makedoonia riik ja Bulgaaria Pirini osa. Iga osa on omal moel rikkalik kultuurilingvistilise pärandi, looduslike vaatamisväärsuste ja elava ajalooga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Makedoonia?

K: Kes oli Vana-Makedoonia tuntuim juht?

K: Millal sai Makedoonia Rooma provintsi osaks?

K: Mitmest riigist koosneb tänapäeva Makedoonia?

K: Kuidas nimetatakse Kreeka Makedooniat ka?

K: Mis on Vardari Makedoonia, mida tuntakse ka kui?

K: Milline piirkond on Bulgaaria tänapäeva Makedoonia piirides?

Otsing