Makedoonia on ajalooline ja geograafiline piirkond Põhja-Kreekas. See on Kreeka suuruselt teine piirkond ja tavaliselt nimetatakse seda koos Traakiaga Põhja-Kreeka piirkonnaks. See asub Pindose mäestiku ja Nestose jõe vahel ning piirneb läänes Epeiros ja Tessaaliaga, loodes Albaaniaga, põhjas Põhja-Makedooniaga, kirdes Bulgaariaga ja idas Traakiaga. Selle lõunarannikut uhub Egeuse meri. Makedoonia jaguneb kolmeks väiksemaks ääremaaks: Lääne-Makedoonia, Kesk-Makedoonia ning Ida-Makedoonia ja Traakia. Selle rahvaarv on 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 2 424 765 elanikku ja selle kogupindala on 34 177 km². Makedoonia pealinn on Thessaloniki ja seal elab umbes 1 000 000 elanikku. Makedoonia hümn on Makedία Ξακουστή, mis tähendab kuulsat Makedooniat.

Geograafia ja loodus

Makedoonia maastik on mitmekesine: rannikuala ja madalikud vahelduvad mägede, orgude ja suurte jõgikondadega. Olulisemad mäestikud on Pindose süsteemi harud ja Ida-Makedoonias kõrgemad massiivid, seal paikneb ka Mount Olympus'i lähiala. Peamised jõed on Aliakmonas (põhjaosas tuntud kui Haliakmon), Axios/Vardar ja Nestos (link originaalis). Lõunapoole Egeuse mere ääres on pikk rannajoone ning tuntud poolsaar Halkidiki koos oma kolmesõrmeliste neemikutega (Kassandra, Sithonia ja Athose poolsaart), kus paikneb ka autonoomne mungariik Athos.

Kliima

Rannikualal valitseb Vahemere kliima: soojad, kuivad suved ja pehmed, märjad talved. Sisemaa kõrgemates osades muutub kliima kontinentaalsemaks — talved võivad olla karmimad ja suved kuumemad. Mäestikualadel on tugevam aastaaegade vaheldus ning lumi säilib kõrgemates piirkondades talvekuudel.

Ajalugu

Makedoonia on üks Kreeka ajaloo tähtsamaid piirkondi. Antiikajal kujunes siit välja Makedoonia kuningriik, mille kuulsaim valitseja oli Philip II ja tema poeg Aleksander Suur, kelle impeerium ulatus iidse maailma paljude piirkondadeni. Pärast roomlaste ja hiljem Bütsantsi valitsusaega sattus ala Osmanni impeeriumi koosseisu kuni 19.–20. sajandi muutusteni. 20. sajandi alguses, eriti pärast Balkani sõdu ja Esimest maailmasõda, liideti suurem osa tänasest Kreeka Makedooniast kaasaegse Kreeka riigiga. Regioonis on läbi ajaloo elanud mitmeid rahvusrühmi — kreeklased, juudid (eriti Thessaloniki suur ja tähtis sefardi kogukond enne Teist maailmasõda), slaavi keelt kõnelevad grupid, türklased ja romad — ning piirkond kandis läbi ajaloopõhised kultuurilised mõjud.

Pealinn ja suuremad linnad

  • Thessaloniki — regiooni keskne linn, oluline sadamalinn, kultuuri- ja hariduskeskus (Aristotelese ülikool), suurim linn Põhja-Kreekas ja teine suurim kogu Kreekas.
  • Teised suuremad linnad Makedoonia ajaloolises ja tänapäevases piirkonnas: Katerini, Veria, Naousa, Edessa, Kozani, Florina, Kastoria, Grevena, Serres, Kavala ja Drama. Paljud neist on tuntud nii põllumajanduse, tööstuse kui ka ajalooliste vaatamisväärsuste poolest.

Majandus

Makedoonia majandus toetub mitmele sektorile: põllumajandus (nisu, mais, viinamarjad, oliivid, köögiviljad), toiduainetööstus, kaevandused (nt söe kaevandused Lääne-Makedoonias), töötlev tööstus ning teenused ja kaubandus keskuste ümber. Thessaloniki sadam on regiooni tähtis kaubandus- ja logistikasõlm, mis ühendab Põhja-Kreeka loodud kaubateid Balkani sisemaa ja Euroopaga. Turism on samuti oluline, eriti suvekuudel — Halkidiki randade, ajalooliste paikade ja ortodokssete kloostrite tõttu.

Kultuur ja turism

Makedoonia rikkalik ajalugu peegeldub mitmes arheoloogilises ja kultuurilises objektis. Olulised sihtkohad:

  • Vergina (Aigai) — Makedoonia kuningate haudadest tuntud arheoloogiline koht.
  • Pella — Aleksander Suure sünnikoht ja oluline arheoloogiline kompleks.
  • Thessaloniki vanalinn, Valge Torn, kirikud ja bysantiiini pühapaigad, muuseumid ja elav kultuurielu.
  • Mount Athos — tähtis ortodoksne palverännaku- ja kloostrite keskpunkt (sissesaamiseks kehtivad piirangud ja mehed peavad saama eriloa).
  • Halkidiki rannikud ja kuurortid — populaarsed suvepuhkuse sihtkohad.

Thessaloniki kuulsad üritused ja festivalid (nt Thessaloniki rahvusvaheline filmifestival ja messid) meelitavad hulgaliselt külastajaid ning piirkonna kulinaaria ühendab Vahemere ja Balkani mõjutusi.

Transport ja ühendused

Piirkonda teenindavad hästi arenenud maantee- ja raudteevõrgustikud. Egnatia Odos (Egnatia maantee) on läätses-idas suunduv suurem ühendus, mis ristub Thessalonikiga. Thessaloniki rahvusvaheline lennujaam ja sadam on olulised ühenduspunktid nii kodumaise kui rahvusvahelise kaubanduse ja reisimise jaoks. Raudteed ühendavad Makedooniat lõunapoolse Kreeka ja Põhja-Balkaniga.

Rahvastik ja keel

Suurem osa elanikkonnast on kreeka rahvusest ning kreeka keel on ametlik keel. Regioonis on ajalooliselt elanud ka vähemusrühmi ja keelerühmi; tänapäeval on piirkonnas kohal ka migratsiooni ja demograafilised muutused, mis mõjutavad koosseisu. 2001. aasta rahvaloenduse andmed, mis on seni tihti viidatud, annavad numbri 2 424 765, kuid hilisemad hinnangud ja administratiivsed ümberkorraldused võivad näidata erinevusi; täpsemate viimaste andmete saamiseks soovitatakse vaadata Kreeka statistikaameti ametlikke väljaandeid.

Turisminõuanded ja säilitamine

Külastades Makedooniat on mõistlik arvestada nii loodus- kui kultuuripärandi säilitamise vajadusega: austada pühasid paiku (nt Athose piirkonnas kehtivad reeglid), järgida kaitsealasid ja kohalikke juhendeid arheoloogiliste paikade juures. Suvekuudel on populaarsetes kuurortides suur inimvoog — soovitatav on majutus ette broneerida ja hinnata transpordivõimalusi.

Kokkuvõtlikult on Makedoonia Põhja-Kreekas ajalooliselt rikas ja geograafiliselt mitmekesine regiooniüksus, millel on tähtis roll nii Kreeka kultuuris, majanduses kui ka Balkani ühendustes.