Makedoonia (Põhja-Kreeka): geograafia, ajalugu ja pealinn Thessaloniki

Avasta Makedoonia (Põhja-Kreeka): geograafia, põnev ajalugu ja Thessaloniki — piirkonna kultuur, rannad, mäed ja ajaloolised vaatamisväärsused.

Makedoonia on ajalooline ja geograafiline piirkond Põhja-Kreekas. See on Kreeka suuruselt teine piirkond ja tavaliselt nimetatakse seda koos Traakiaga Põhja-Kreeka piirkonnaks. See asub Pindose mäestiku ja Nestose jõe vahel ning piirneb läänes Epeiros ja Tessaaliaga, loodes Albaaniaga, põhjas Põhja-Makedooniaga, kirdes Bulgaariaga ja idas Traakiaga. Selle lõunarannikut uhub Egeuse meri. Makedoonia jaguneb kolmeks väiksemaks ääremaaks: Lääne-Makedoonia, Kesk-Makedoonia ning Ida-Makedoonia ja Traakia. Selle rahvaarv on 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 2 424 765 elanikku ja selle kogupindala on 34 177 km². Makedoonia pealinn on Thessaloniki ja seal elab umbes 1 000 000 elanikku. Makedoonia hümn on Makedία Ξακουστή, mis tähendab kuulsat Makedooniat.

Geograafia ja loodus

Makedoonia maastik on mitmekesine: rannikuala ja madalikud vahelduvad mägede, orgude ja suurte jõgikondadega. Olulisemad mäestikud on Pindose süsteemi harud ja Ida-Makedoonias kõrgemad massiivid, seal paikneb ka Mount Olympus'i lähiala. Peamised jõed on Aliakmonas (põhjaosas tuntud kui Haliakmon), Axios/Vardar ja Nestos (link originaalis). Lõunapoole Egeuse mere ääres on pikk rannajoone ning tuntud poolsaar Halkidiki koos oma kolmesõrmeliste neemikutega (Kassandra, Sithonia ja Athose poolsaart), kus paikneb ka autonoomne mungariik Athos.

Kliima

Rannikualal valitseb Vahemere kliima: soojad, kuivad suved ja pehmed, märjad talved. Sisemaa kõrgemates osades muutub kliima kontinentaalsemaks — talved võivad olla karmimad ja suved kuumemad. Mäestikualadel on tugevam aastaaegade vaheldus ning lumi säilib kõrgemates piirkondades talvekuudel.

Ajalugu

Makedoonia on üks Kreeka ajaloo tähtsamaid piirkondi. Antiikajal kujunes siit välja Makedoonia kuningriik, mille kuulsaim valitseja oli Philip II ja tema poeg Aleksander Suur, kelle impeerium ulatus iidse maailma paljude piirkondadeni. Pärast roomlaste ja hiljem Bütsantsi valitsusaega sattus ala Osmanni impeeriumi koosseisu kuni 19.–20. sajandi muutusteni. 20. sajandi alguses, eriti pärast Balkani sõdu ja Esimest maailmasõda, liideti suurem osa tänasest Kreeka Makedooniast kaasaegse Kreeka riigiga. Regioonis on läbi ajaloo elanud mitmeid rahvusrühmi — kreeklased, juudid (eriti Thessaloniki suur ja tähtis sefardi kogukond enne Teist maailmasõda), slaavi keelt kõnelevad grupid, türklased ja romad — ning piirkond kandis läbi ajaloopõhised kultuurilised mõjud.

Pealinn ja suuremad linnad

• Thessaloniki — regiooni keskne linn, oluline sadamalinn, kultuuri- ja hariduskeskus (Aristotelese ülikool), suurim linn Põhja-Kreekas ja teine suurim kogu Kreekas.
• Teised suuremad linnad Makedoonia ajaloolises ja tänapäevases piirkonnas: Katerini, Veria, Naousa, Edessa, Kozani, Florina, Kastoria, Grevena, Serres, Kavala ja Drama. Paljud neist on tuntud nii põllumajanduse, tööstuse kui ka ajalooliste vaatamisväärsuste poolest.

Majandus

Makedoonia majandus toetub mitmele sektorile: põllumajandus (nisu, mais, viinamarjad, oliivid, köögiviljad), toiduainetööstus, kaevandused (nt söe kaevandused Lääne-Makedoonias), töötlev tööstus ning teenused ja kaubandus keskuste ümber. Thessaloniki sadam on regiooni tähtis kaubandus- ja logistikasõlm, mis ühendab Põhja-Kreeka loodud kaubateid Balkani sisemaa ja Euroopaga. Turism on samuti oluline, eriti suvekuudel — Halkidiki randade, ajalooliste paikade ja ortodokssete kloostrite tõttu.

Kultuur ja turism

Makedoonia rikkalik ajalugu peegeldub mitmes arheoloogilises ja kultuurilises objektis. Olulised sihtkohad:

• Vergina (Aigai) — Makedoonia kuningate haudadest tuntud arheoloogiline koht.
• Pella — Aleksander Suure sünnikoht ja oluline arheoloogiline kompleks.
• Thessaloniki vanalinn, Valge Torn, kirikud ja bysantiiini pühapaigad, muuseumid ja elav kultuurielu.
• Mount Athos — tähtis ortodoksne palverännaku- ja kloostrite keskpunkt (sissesaamiseks kehtivad piirangud ja mehed peavad saama eriloa).
• Halkidiki rannikud ja kuurortid — populaarsed suvepuhkuse sihtkohad.

Thessaloniki kuulsad üritused ja festivalid (nt Thessaloniki rahvusvaheline filmifestival ja messid) meelitavad hulgaliselt külastajaid ning piirkonna kulinaaria ühendab Vahemere ja Balkani mõjutusi.

Transport ja ühendused

Piirkonda teenindavad hästi arenenud maantee- ja raudteevõrgustikud. Egnatia Odos (Egnatia maantee) on läätses-idas suunduv suurem ühendus, mis ristub Thessalonikiga. Thessaloniki rahvusvaheline lennujaam ja sadam on olulised ühenduspunktid nii kodumaise kui rahvusvahelise kaubanduse ja reisimise jaoks. Raudteed ühendavad Makedooniat lõunapoolse Kreeka ja Põhja-Balkaniga.

Rahvastik ja keel

Suurem osa elanikkonnast on kreeka rahvusest ning kreeka keel on ametlik keel. Regioonis on ajalooliselt elanud ka vähemusrühmi ja keelerühmi; tänapäeval on piirkonnas kohal ka migratsiooni ja demograafilised muutused, mis mõjutavad koosseisu. 2001. aasta rahvaloenduse andmed, mis on seni tihti viidatud, annavad numbri 2 424 765, kuid hilisemad hinnangud ja administratiivsed ümberkorraldused võivad näidata erinevusi; täpsemate viimaste andmete saamiseks soovitatakse vaadata Kreeka statistikaameti ametlikke väljaandeid.

Turisminõuanded ja säilitamine

Külastades Makedooniat on mõistlik arvestada nii loodus- kui kultuuripärandi säilitamise vajadusega: austada pühasid paiku (nt Athose piirkonnas kehtivad reeglid), järgida kaitsealasid ja kohalikke juhendeid arheoloogiliste paikade juures. Suvekuudel on populaarsetes kuurortides suur inimvoog — soovitatav on majutus ette broneerida ja hinnata transpordivõimalusi.

Kokkuvõtlikult on Makedoonia Põhja-Kreekas ajalooliselt rikas ja geograafiliselt mitmekesine regiooniüksus, millel on tähtis roll nii Kreeka kultuuris, majanduses kui ka Balkani ühendustes.

Prefektuurid ja elanikkond

Makedoonia koosneb 13 prefektuurist ja mõnikord öeldakse, et neid on 14, sest seal on ka kloostripiirkond, Athose mägi, mis on autonoomne.

Makedoonia kaart	Number	Perifeeria	Capital	Piirkond	Rahvastik
	Kokku	Lääne-Makedoonia	Kozani	9,451 km²	301,522
	1	Kastoria prefektuur	Kastoria	1720 km²	53,483
	2	Florina prefektuur	Florina	1,924 km²	54,768
	3	Kozani prefektuur	Kozani	3,516 km²	155,324
	4	Grevena prefektuur	Grevena	2,291 km²	37,947
	Kokku	Kesk-Makedoonia	Thessaloniki	18,811 km²	1,871,952
	5	Pella prefektuur	Edessa	2,506 km²	145,797
	6	Imathia prefektuur	Veria	1,701 km²	143,618
	7	Pieria prefektuur	Katerini	1,516 km²	129,846
	8	Kilkise prefektuur	Kilkis	2,519 km²	89,056
	9	Thessaloniki prefektuur	Thessaloniki	3 683 km²	1,057,825
	10	Halkidiki prefektuur	Polygyros	2,918 km²	104,894
	11	Serresi prefektuur	Serres	3,968 km²	200,916
	Kokku	Ida-Makedoonia (osa Ida-Makedooniast ja Traakiast)	Kavala	5,579 km²	249,029
	12	Draama prefektuur (osa Draama-Kavala-Xanthi superprefektuurist)	Draama	3,468 km²	103,975
	13	Kavala prefektuur (osa Drama-Kavala-Xanthi superprefektuurist)	Kavala	2,111 km²	145,054
	-	Athose mägi (autonoomne)	Karyes	336 km²	2,262
	Kokku	'Makedoonia	Thessaloniki	34,177 km²	2,424,765

Ja suuremate linnade elanikkond:

Linnad/linnad	Kreeka nimi	Rahvastik
01. Thessaloniki (omavalitsusüksus)	Δήμος Θεσσαλονίκης	363,987
02. Kavala	Καβάλα	63,293
03. Katerini	Κατερίνη	56,434
04. Serres	Σέρρες	56,145
05. Draama	Δράμα	55,632
06. Kozani	Κοζάνη	47,451
07. Veria	Βέροια	47,411
08. Ptolemaida	Πτολεμαΐδα	35,539
09. Giannitsa	Γιαννιτσά	26,296
10. Kilkis	Κιλκίς	24,812
11. Naousa	Νάουσα	22,288
12. Aridaia	Αριδαία	20,213
13. Alexandreia	Αλεξάνδρεια	19,283
14. Edessa	Έδεσσα	18,253
15. Nea Moudania	Νέα Μουδανιά	17,032
16. Florina	Φλώρινα	16,771
17. Kastoria	Καστοριά	16,218
18. Grevena	Γρεβενά	15,481
19. Polygyros	Πολύγυρος	10,721
20. Skydra	Σκύδρα	5,081

Vaade Olümpose mäele Litochoro külast.


Kastoria panoraam koos järvega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Makedoonia?

K: Kui rahvarohke on Makedoonia võrreldes teiste Kreeka piirkondadega?

K: Millised on Makedoonia naaberpiirkonnad?

K: Kui suur on Makedoonia rahvaarv 2001. aasta rahvaloenduse andmetel?

K: Kuidas on Makedoonia jagunenud?

K: Milline on Makedoonia pealinn?

K: Milline on Makedoonia hümn?

Otsing