Bulgaaria keel — definitsioon, levik ja keeleomadused

Bulgaaria keel — põnev ülevaade definitsioonist, levikust, keeleomadustest, dialektidest ja seostest makedoonia/serbia keelte ning Balkani keelekontaktidega.

Bulgaaria keel (български език, [ˈbɤ̞lɡarski ɛˈzik]) on indoeuroopa keel. Seda räägitakse peamiselt Bulgaarias ja osades Põhja-Makedoonias, Serbias, Ukrainas ja Moldovas. Bulgaaria keel on sarnane makedoonia ja serbia keelega, mis kuuluvad slaavi keelte lõunaslaavi keelte harusse. 2011. aastal oli ligi 9 miljonit inimest, kes kasutavad põhikeelena bulgaaria keelt. Bulgaaria keel on Bulgaaria ametlik riigikeel ja seda kasutavad ka ulatuslikud emigratsioonikogukonnad Euroopas, Põhja-Ameerikas ja mujal.

Levila ja staatus

Bulgaaria keel on laialt levinud Bulgaarias ning kohalike vähemuskeelena ka naaberriikides. Lisaks kodumaisele levikule on bulgaaria emakeelega kogukondi Türgis, Rumeenias (eriti Dobružas ja Bessaarabias), Euroopas ja väljaspool Euroopa suures rändes välja kujunenud diasporas. Paljudel juhtudel on keel riiklikult kaitstud või tunnustatud vähemuskeelena vastavates piirkondades.

Ajalooline taust

Bulgaaria kirjakeele juured ulatuvad Kesk-Keskaega: 9. sajandil väljapaistvate tähtteoloogide õpilased aitasid kujundada vanaplasveetliku (kiriku­slavi) kirjakeele, mis pani aluse kirillitsale – kirjasüsteemile, mille levikuga on Bulgaarial oluline roll. Kaasaegne standardne bulgaaria keel kujunes 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja käigus ja tugineb suurel määral Ida-Bulgaaria murretele.

Kirjapilt ja häälikud

Kaasaegne bulgaaria keel kasutab kirillitsa tähestikku. Häälikusüsteemil on mitmeid eripärasid, näiteks eraldiseisev täht ъ, mis esindab keskmist tagumist vokaali (tähistus er golyam). Häälikusüsteem sisaldab nii kõvasid kui pehmeid konsonante (palatalisatsioon on tähenduseeristav mõnel murdel), ning vokaalide ja rõhu paigutus võib sõniti varieeruda — rõhku ortograafias ei märgita.

Grammatika ja keeleomadused

Bulgaaria grammatika sisaldab mitmeid tunnusjooni, mis eristavad seda teistest slaavi keeltest:

• Sõnaastmete kaotamine: Bulgaaria on praktiliselt kaotanud nimisõnade käändesüsteemi (case) — nimisõnad ei muutu käändeliselt samal viisil nagu enamikus teistes slaavi keeltes.
• Postpositiivne määrav artikkel: Määrav artikkel kinnitub sõnale lõppu (nt болярин → боляринът 'selle bulgaaria näite puhul' — eesti keeles analoogiliselt 'inimene' → 'see inimene').
• Verbide süsteem ja aspektid: Bulgaaria verbid on morfoloogiliselt rikkalikud: on erinevad oleviku, mineviku (aorist, imperfekt), täiskoosseisud, tingimusvormid ja käskiv kääne. Oluline tunnus on ka evidentsiaalsus ehk teabeallika grammatiline väljendus — minevikuvormidel on erisused selle järgi, kas kõneleja ise sündmust tunnistas või edastab kuuldut.
• Infinitiivi vähene kasutus: Erinevalt paljudest teistest slaavi keeltest puudub bulgaaria keeles tavaline iseseisev infinitiiv. Selle asemel kasutatakse sageli sidesõna да ja pööratud verbi (nt да отида 'et minna').
• Ajalised ja aspektuaalsed väljendid: Tulevik väljendatakse tihti abisõnaga ще + verbi vorm; perfekt- ja pluperfekt‑konstruktsioonid moodustatakse abiverbi 'съм' (olema) ja osaliselt minevikuosaga.

Murded ja standardkeel

Bulgaaria murrejaotus jaguneb põhiliselt idapoolsed ja läänepoolsed murded. Tuntuimaks erisuseks murrete vahel on nn jat-vokaali refleks (väike vokaali muundumine, mis määrab paljusid eristusi ida ja lääne murrete vahel). Standardne bulgaaria keel põhineb peamiselt Ida-Bulgaaria murrete alusel, kuid seda on vorminud eri piirkondade mõjutused ning kirjakeele traditsioonid.

Balkani keelebünd ja kontaktomadused

Bulgaaria keel kuulub nn Balkani keelebundi ehk keelerühma hulka, kuhu kuuluvad ka kreeka, makedoonia, rumeenia, albaania ja serbia keele torlaki murre. See tähendab, et tarvitsevate keelte vahel on pikaajalise kooselu ja keelekontaktide tagajärjel tekkinud ühised tunnused — näiteks postpositiivne artikkel, infinitiivi kadumine ja teatud verbipaiknemise või lauseloomise sarnasused — kuigi keeltest ei ole kõik sugulusesid otseselt tuletatavad.

Kasutus ja kultuuriline tähtsus

Bulgaaria keel on oluline kirjanduslik ja kultuuriline vahend Bulgaarias: sel on rikkalik rahvaluule, modernne kirjandus ja teaduslik terminoloogia. Bulgaaria kirjakeel ja ajalugu on tihedalt seotud piirkonna kultuuripärandiga ning keele uurimine annab väärtuslikku infot nii slaavi kui ka Balkani keeleajaloo kohta.

Lisateavet keelelise eripära, murrete ja grammatika kohta saab edasi uurida vastavates keeleteaduslikes käsitluses ja sõnaraamatutes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on bulgaaria keel?

K: Millised keeled on bulgaaria keelega sarnased?

K: Kui paljud inimesed kasutavad bulgaaria keelt põhikeelena?

K: Mis on Balkani "keelebund" ehk keelerühm?

K: Kas Balkani keelebundis olevad keeled on tingimata omavahel seotud?

K: Millistes maailma osades räägitakse bulgaaria keelt?

K: Mis on slaavi keelte lõunaslaavi haru?

Otsing