Macquarie jõgi — Uus-Lõuna-Walesi oluline sisejõgi ja Macquarie Marshes
Avasta Macquarie jõgi — Uus-Lõuna-Walesi elutähtis sisejõgi, Macquarie Marshes'i märgalad, Burrendongi tamm ning selle roll üleujutuste ja niisutuse juhtimises.
Macquarie jõgi on üks peamisi sisemaa jõgesid Uus-Lõuna-Walesis. See algab Uus-Lõuna-Walesi keskosas Oberoni linna lähedal ja voolab üldiselt loodesse, läbides mitmeid olulisi linnu ja maapiirkondi. Jõgi möödub või voolab läbi Bathursti, Wellingtoni, Dubbo, Narromine'i ja Warreni linna lähedustest enne jõudmist Macquarie Marshes'ile. Macquarie Marshes on suures osas tasandikuline märgala, mis toimib jõele olulise ladustamis- ja regulatsioonitsoonina; märgala võib üleujutuste ajal ühendada voolud Barwoni jõe alamjooksuga ja sealt edasi Darlingi jõkke, kuid tihti on Macquarie Marshes osaliselt isoleeritud ja toimib süsteemi lõpppunktina.
Vooluhood, lisajõed ja veehoidlad
Macquarie jõel on mitu tähtsat lisajõge, mis aitavad kujundada voolu ja vee kättesaadavust piirkonnas. Olulisemate lisajõgede hulka kuuluvad näiteks Cudgegong ja Turon, mille veejuhtimist reguleeritakse osa ulatuses.
Burrendongi tamm on Wellingtoni lähedal asuv suur tamm (mahutavus 1 190 000 megaliitrit), mis hoiab kinni Macquarie jõe ja selle lisajõgede Cudgegongi jõe ja Turoni jõe vett, et peatada üleujutused ja anda vett niisutamiseks. Tamm tegi Burrendongi järve, mis on oluline nii veepakkujana kui ka vaba aja veetmise kohana.
Ökoloogia ja Macquarie Marshes
Macquarie Marshes on Austraalia üks tähtsamaid sisemaiseid märgalaökosüsteeme. See koosneb rohkest osadest üleujutatavatest tasandikest, jõepõõsastest, river red gum (Eucalyptus camaldulensis) puistutest ja lignumi taimestikust. Märgala on rahvusvaheliselt tähtis rändlindude ja suure linnupopulatsiooni pesitsus- ja toitumisalana ning on tuntud oma korduvate suure ulatusliku pesitsemise sündmuste poolest.
Macquarie Marshes on kantud mitme kaitse- ja haldusmeetme alla; osad alast on looduskaitsealade ja riiklike reservaatide hulka ning märgalal on rahvusvaheline tähtsus (Ramsari loendatud märgaladeks on sellised alad Vahemere või ülemaailmses mastaabis vastava kaitse all). Märgala toetab mitmeid kala-, kahepaiksete ja selgrootute liike ning on oluline ka loomakasvatuse ja kohalike kogukondade jaoks.
Inimtegevus, majandus ja veemajandus
Macquarie jõge kasutatakse laialdaselt põllumajanduse jaoks — eriti niisutusveena ja karjakasvatuses. Burrendongi tammi ja teised veehoidlad võimaldavad tagada vett kuivematel perioodidel, kuid samaaegselt mõjutab suures mahus vee võtmine alamjooksu voolutaset ja märgalade terviklikkust.
Veejaotuse ja haldamise küsimused on piirkonnas poliitiliselt ja sotsiaalselt olulised: vee jaotamine põllumajanduse, linna veevarustuse ning keskkonna huvide vahel nõuab regulaarset planeerimist, järelevalvet ja mõnikord ka vaidlusi. Keskkonnaomanikud ja valitsusasutused on viimasel paarikümnel aastal toonud sisse ka keskkonnavee eraldusi (environmental water allocations), et toetada märgalade ja jõe ökosüsteemi taastumist ja säilimist.
Ohud ja kaitse
- Vee ülevõtmine ja suurenenud niisutuskoormus vähendavad alamjooksu voolu ja kahjustavad Macquarie Marshes'i funktsioone.
- Kliimamuutused ja kuivemad perioodid suurendavad äärmuslike veeseisundite (põud ja tugevad üleujutused) sagedust.
- Maakasutusmuutused, invasiivtaimed ja maastikumuutused vähendavad looduslike elupaikade hulka ning liigirikkust.
Et neid ohte leevendada, tehakse tööd parema veekorralduse, keskkonnavee eralduste, kaitsealade haldamise ja taastamistöödega. Kohalikud ja föderaalsed agentuurid teevad koostööd kohalike kogukondade ja põlisrahvaste esindajatega, et kombineerida traditsioonilisi teadmisi kaasaegse veemajandusega.
Kultuuriline ja sotsiaalne tähendus
Macquarie jõe ja Macquarie Marshes piirkond omab suurt tähtsust ka kohalikule põlisrahvaste kultuurile: aladel on ajaloolisi ja kultuurilisi paiku, mis on seotud toidu-, vee- ja elupaikade kasutamisega. Lisaks on linnad nagu Bathurst, Wellington ja Dubbo olulised teenuste ja transpordisõlmed, mis toetavad maakonda ning on ka turismi- ja vaba aja veetmise keskusteks.
Külastamine ja teadlikkus
Macquarie jõe vaated, Burrendongi järv ja Macquarie Marshes pakuvad nii loodushuvilistele kui ka linnakülastajatele võimalusi linnuvaatluseks, kalastamiseks ja matkamiseks. Külastajatel soovitatakse järgida kaitseala reegleid, hoiduda looduslike elupaikade häirimisest ning toetada säästvat vee kasutamist.
Macquarie jõgi on nii majanduslikult kui ka ökosüsteemiliselt oluline Austraalia sisemaa jõgikond — selle jätkusuutlik juhtimine ja kaitse on hädavajalik, et tagada vee, looduse ja inimeste huvide tasakaal tulevikus.
Veekogu
Macquarie süsteemi pindala on üle 74 000 ruutkilomeetri. Üle 72% maast on tasane ja 17% on künklik. Ülejäänud osa on järsk kuni mägine, ulatudes kuni 900 meetrini. Idapiiri moodustab Great Dividing Range, mis ulatub Oberoni lähedalt lõunas Coolah'ni põhjas. Mägihari kulgeb Great Dividing Range'ist umbes 400 kilomeetrit loodesse, seejärel pöördub piir põhja poole.
Bathurstist, jõe alguse lähedalt, läbib ta järgmised geograafilised piirkonnad:
- Bathursti tasandikud, umbes 700 meetri kõrgusel merepinnast asuv künklik maa, mida ümbritsevad igast küljest kõrged tasandikud. See hõlmab suurt üleujutusala Bathursti ümbruses.
- Hill Endi platoo, kus sellega ühineb idast Turoni jõgi. Turon kuivendab tasandikku, mis ulatub Portlandi lähedalt Sofalani. See ala on lõunas umbes 1100 meetrit ja põhjas 700 meetrit üle merepinna. Piirkond on peamiselt kare mäenõlvadega.
- Burrendongi tammi juures ühineb Macquarie jõega idast Cudgegongi jõgi. See kerkib Rylstone'i ümbruse küngastes umbes 700 meetri kõrgusel merepinnast.
- läbi Wellingtoni ja Dubbo, jõe ühendavad Bell ja Little Rivers. Bell'i jõgi kerkib Orange'i platoo tasasel või künklikul maal, umbes 900 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgeim punkt on kustunud vulkaaniline tipp Mount Canobolas, mis asub 1400 meetri kõrgusel merepinnast. Wellingtoni ja Dubbo vahel on suured tasased alad.
- Dubbost põhja pool liitub Talbragari jõgi Macquarie'ga. Talbragar on kõige olulisem alamjooksu lisajõgi. See jõgi kerkib mägisel maal Great Dividing Range'i ja Warrumbungle'i mäeaheliku ristumiskohas. Maa, mida Talbragari jõgi läbib, on lai ja tasane, mida ääristavad künklikud mäed, mis Dubbo jõe lähenedes vähenevad.
- Dubbost põhja pool kulgeb jõgi läbi tasandike, mis voolavad loodesse läbi Narromine'i ja Warreni. Macquarie, Darlingi ja Bogani jõgesid ühendav keerukas ojade rida.
- Macquarie soo on jõe kanali lõpus. Carinda lähedal ühineb Macquarie jõega Marthaguy Creek, mis kuivendab 6500 ruutkilomeetri suurust ala ja kannab Macquarie ja Castlereagh'i jõgede üleujutusvett.
Sademete hulk varieerub Macquarie jõe poolt äravoolava piirkonna lõikes. Mägede tipud ja tasandikud saavad ümbritsevate mäeahelike varjutava mõju tõttu rohkem vihma. Great Dividing Range'i piirkond saab aastas keskmiselt 750-900 mm vihma. See langeb ühtlaselt kogu aasta jooksul. Lüngad eraldusjoonel võimaldavad niiske idapoolse õhu sisenemist sisemaale, läänepoolsemas osas on aastane keskmine sademete hulk 750 mm või rohkem. Loode pool on kuivem, Castelreagh' ja Macquarie oru keskosas on aastane keskmine sademete hulk 300-400 mm.
Sademete hulk võib mitme aasta jooksul oluliselt varieeruda. Andmed näitavad, et sademete hulk võib olla 200% või vähem kui 50% aasta keskmisest. Aurumine varieerub vähem kui 1000 mm-st Bathurstist kagu pool kuni üle 2000 mm-ni Bourke'is.
Statistika
| Jõgede valgalade statistika (mai 2009) | |
| Pindala Kokku | 12 300 km² |
| Kogu ladustamismaht | 1,559,620 ML |
| Pinnavee kogukasutus | 406 840 ML aastas |
| Arengukategooria | ülearenenud |
| Keskmine aastane äravool | 0 ML/aastas |
Aborigeenide ajalugu
Wiradjuri rahvas on Macquarie jõe piirkonnas elanud algupärane rahvas. Wiradjurid nimetasid jõge Wambooliks. Kuulus Wiradjuri sõdalane Windradyne oli pärit Macquarie jõe ülemisest piirkonnast. Ta hukkus 1829. aastal jõe ääres toimunud hõimuvõitluses.
Carinda lähedal Macquarie jõe ja Marra Creeki vahel leiti Cuddie Springs'i nime all tuntud iidsest järvest maailma vanimad leiva valmistamise tõendid (umbes 30 000 aasta vanused).
Euroopa ajalugu
Macquarie jõe ülemist osa nägid eurooplased esimest korda 1813. aastal. Jõgi sai nime Uus-Lõuna-Walesi kuberneri Lachlan Macquarie järgi. 1813. aastal kirjutas maamõõtja George Evans oma päevikusse:
Teisipäev, 30. november 1813. Ma olen lõpuks jõudnud harjale, mida ma nii väga soovisin teha pärast umbes 2 miili kõndimist, kus mul oli väljavaade põhja poole kaugele; udu tekib osast, mida ma oletan, et see on jõgi või suur laguun umbes 20 miili kaugusel;
Neljapäev, 9. detsember 1813. Ma olen nimetanud Main Stream "Macquarie River".
1817-18 järgnes John Oxley Lachlani ja Macquarie jõgedele. 1828. aastal tõestas Charles Sturt, et Macquarie jõgi lõpeb soodes. Hiljem uuris ta Darlingi jõge.
Irrigation
Macquarie jõe piirkond on reguleeritud veemajanduspiirkond, mis hõlmab nii eraomandis olevaid niisutussüsteeme kui ka mitmeid riiklikke niisutussüsteeme.
- Narromine - Trangie
- Buddha järved
- Tenandra
- Trangie - Nevertire
- Nevertire
- Marthaguy
Üleujutus
Macquarie jõel on olnud üleujutusi. Pärast suuri üleujutusi võib vesi voolata mööda Macquarie soid ja Brewarrinast ülesvoolu Barwon-Darlingi jõesüsteemi.
Üleujutused
- 1867. aastal ujutasid üleujutused Bathurstis esimese Denisoni silla ära
- 1955, Macquarie jõe tõsine üleujutus teiste jõesüsteemide hulgas
- 1998. aastal oli suur üleujutus, mis mõjutas puuvilla- ja köögiviljakasvatust.
- 2010. aasta novembris/detsembris toimus kogu Ida-Austraalias pärast tugevaid vihmasadusid suur üleujutus Macquarie jõe alamjooksul.
Vaba aeg
Vaba aja veetmise võimalused on populaarsed kogu jõe ulatuses, eriti kogukondades, mida jõgi läbib.
- Kalapüük - püüda saab järgmisi mageveekalaliike: pruunforell, karpkala, mari, kuldkala, murray tursk, vikerforell, meriahven, hõbeahven, forellitursk ja jänesepüük.
- Burrendongi järv - suur tamm, mis on väga populaarne veespordi harrastamiseks, sealhulgas suusatamine, jet-suusatamine, purjetamine ja üldine paadisõit.
- Pargid - Bathurstis on jõe kaldal Bi-Centennial Park, mida kasutatakse piknikuks, ürituste korraldamiseks ja jalgrattaga sõitmiseks.
Küsimused ja vastused
K: Kus algab Macquarie jõgi?
V: Macquarie jõgi algab Uus-Lõuna-Walesi keskosas Ülemoni linna lähedal.
K: Milliseid linnu läbib jõgi teel Macquarie Marshes'ile?
V: Jõgi voolab loodes mööda Bathursti, Wellingtoni, Dubbo, Narromine'i ja Warreni linnadest Macquarie Marshes'ile.
K: Mis on Burrendongi tamm?
V: Burrendongi tamm on Wellingtoni lähedal asuv suur tamm (mahutavus 1 190 000 megaliitrit), mis hoiab kinni Macquarie jõe ja selle lisajõgede Cudgegongi jõe ja Turoni jõe vett, et peatada üleujutused ja anda vett niisutamiseks.
K: Kui palju vett suudab Burrendongi tamm mahutada?
V: Burrendongi tammi mahutavus on 1 190 000 megaliitrit.
K: Mida loodi Burrendongi tammi ehitamisega?
V: Burrendongi tammi ehitamisega loodi Burrendongi järv.
K: Millised on mõned Macquarie jõkke suubuvad lisajõed? V: Macquarie jõkke suubuvad lisajõed on Cudgegongi jõgi ja Turoni jõgi.
Otsige