Great Dividing Range ehk idapoolsed kõrgustikud on Austraalia suurim mäestik ja tuntud ka ingliskeelse nimetuse Eastern Highlands järgi. See on maailma viies pikim maismaa mäeahelik, umbes 3500 kilomeetrit pikk, kulgedes piki Austraalia idarannikut põhjast lõunasse. Põhjas läheneb see Cape Yorki piirkonnale Queenslandi kirdeosas; lõunaosas pöördub see Victoria osariigis lääne suunas ja lõpeb Grampiansi mäestikus Lääne-Victoria aladel. Hõimupiirkonna laius varieerub umbes 160 kilomeetrist kuni üle 300 kilomeetri.
Geograafia ja kõrgused
Idapoolsed kõrgustikud ei ole ühtlane teravikuline mäestik, vaid koosnevad laialt levinud platoodest, katkendlikest mäestikuketastest ja ridadest. Kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko Snowy Mountains piirkonnas New South Walesi osariigis, kõrgusega 2 228 meetrit. Paljud piirkonnad on künklikud ja järsu reljeefiga, kus on kuristikke, kanjoneid ja koopaid.
Geoloogia
Mäestik on tekkinud pikaajalise geoloogilise arengu ja Austraalia plaadi liikumiste tagajärjel. Vigastused, erosioon ja setete kokkupakkumine on moodustanud vanu kristallilisi kivimeid, liivakive ja savikive sisaldavaid ridu. Suured osad on geoloogiliselt vanad ning kõrgeimad tipud on suhteliselt madalad võrreldes nooremate mäestikega maailmas.
Kliima, vesi ja mõju sisealadele
Idapoolsed kõrgustikud mõjutavad tugevalt Austraalia kliimat. Orgraafiline tõus põhjapoolsetest või lõunapoolsetest meretuultest põhjustab mäestike esiküljel rohkelt vihma (nn mäestiku vihmad), samal ajal kui lääne pool tekib sageli vihmavarju efekt ja sisemaa alad on kuivemad. Mäestikust saavad alguse paljud olulised jõed ning see moodustab osa liigsetest hüdrograafilistest jagunemistest — paljud jõed, sealhulgas osa Murray–Darlingi süsteemist, saavad alguse idapoolsetest kõrgustikest.
Ökoloogia ja elustik
Idapoolsed kõrgustikud katavad mitmesuguseid elupaiku: eukalüptimetsad, temperantset vihmametsa laikud, alpitaimkate kõrgemates osades ja rohumaad. Siin leidub Austraalia tüüpilist faunat — kängurud, wallabid, koaalad, wombatid, lyrebird (saba-lind) ja paljud kalaliigid jõgedes. Alpipiirkondades, näiteks Snowy Mountainsis, on lühike suushooaeg talvisedel kuudel.
Inimtegevus ja kaitse
Idapoolsed kõrgustikud on tähtsad majanduslikult ja kultuuriliselt: seal asuvad põllumaad, veemajandusprojektid (nt Snowy Mountainsi hüdroelektriprojekt), metsandus, kaevandamine ning turism (matkarajad, suusatamine ja rahvuspargid). Märkimisväärseid kaitsealasid ja rahvusparke on palju, näiteks:
- Blue Mountains (New South Wales)
- Kosciuszko Rahvuspark (Snowy Mountains)
- Lamington ja Springbrook (Queensland)
- Barrington Tops (New South Wales)
- Grampians (Victoria)
Need alad kaitsevad unikaalset loodust, veeressursse ja pakkuda võimalusi vaba aja veetmiseks ning elupaikade säilitamiseks.
Oluline mõju ja tulevik
Idapoolsed kõrgustikud kujundavad Austraalia kliima- ja veeresursside jaotust ning on elutähtsad nii loodusele kui ka inimtegevusele. Kliimamuutused, metsaraied ja intensiivne maakasutus tõstavad vajadust kaitse ja jätkusuutliku majandamise järele, et säilitada piirkonna ökosüsteeme ja veevarusid tulevastele põlvedele.
