Suur eraldusjoon [[Suur eraldusjoon]]
Great Dividing Range ehk idapoolsed kõrgustikud on Austraalia suurim mäestik. See on maailma viies pikim maismaa mäeahelik. See on 3500 kilomeetri pikkune ja kulgeb kogu Austraalia idarannikul. Põhjaosas algab see Dauani saarelt Queenslandi kirdeosas. Victoria osariigis pöördub see lääne poole ja lõpeb Grampians'i mäestikus Lääne-Victoria osariigis. Hõimupiirkonna laius varieerub umbes 160 kilomeetrist kuni üle 300 kilomeetri.
Kõrguserinevus kitsa rannikuala ja idapoolsete mägede vahel on mõjutanud Austraalia kliimat. See on tingitud sellest, et mäed põhjustavad palju vihma, kuna pilved liiguvad üle nende. Seal on palju kuristikke, kus tõus on kõrge.
Kirjeldus
Suur eraldusjoon ei ole üksainus mäeahelik. Tegemist on mäeahelike, tasandike, kõrgustike ja nõlvade kompleksiga. Mõnes kohas on maa peaaegu tasane, ainult väga madalate küngastega. Kõrgmäestikud ulatuvad 300 meetrist kuni 1600 meetrini.
Great Dividing Range koosneb lubjakividest, liivakivist, kvartsiidist, šliidist ja metamorfsest dolomiidist. Nende kuju on kujunenud lõhede ja voldimiste käigus.
Hõjuala harjal on piir jõgede valgalade vahel; need, mis suubuvad idas Vaiksesse ookeani või lõunas Bass Strait'i, ja need jõed, mis suubuvad läänes ja lõunas Murray-Darlingi jõgedesse. Põhjaosas voolavad mäestiku läänepoolsed jõed Carpentaria lahe suunas.
Kõrgema ja karmima "mäestiku" osad ei kuulu alati mäestiku harjale. Terminit "Great Dividing Range" kasutatakse nii veekogu harja kui ka kõigi Austraalia idaranniku ja keskmiste tasandike ja madalate alade vaheliste küngaste ja mägede kohta. Mõnes kohas võib Great Dividing Range olla kuni 400 km lai. Enamikul mäestikualadel ja muudel objektidel on oma nimed.
Suur lõhe domineerib Ida-Austraalia maismaamassiivi üle.
Great Dividing Range'i märk Kings Highway'l Braidwoodi ja Bungendore'i vahel, Uus-Lõuna-Walesis.
Ajalugu
Suur eraldusjoon tekkis karboniperioodil, umbes 300 miljonit aastat tagasi, kui moodustumas oli superkontinent Pangaea. Sellest ajast alates on see mäestik erodeerunud ja on nüüd palju madalam kui hilisemad mäestikud, nagu Alpid ja Himaalaja. Selle kõrgeim punkt on Kosciuszko mägi 2228 m kõrgusel.
Pargid ja kaitsealad
Suur osa levikualast asub rahvusparkides ja muudel kaitsealadel. Enamik rahvusparkidest on loetletud allpool. Samuti on veel palju riigimetsasid.
|
|
|
Great Dividing Range, nagu seda näeb Mount Hothami lähedal, Victoria osariigis
Vaade Mount Feathertopi tipust, vaatega kirde poole, kus on näha Fainters ja Mount Niggerhead.
Küsimused ja vastused
K: Mis on suur jagunemiskoht?
V: Great Dividing Range on Austraalia suurim mäestik.
K: Kui pikk on Great Dividing Range?
V: Hõimupiirkonna pikkus on 3500 kilomeetrit.
K: Kus algab ja lõpeb Great Dividing Range?
V: Põhjaosas algab see Dauani saarelt Queenslandi kirdeosas. Victorias pöördub mäestik lääne poole ja lõpeb Grampians'i mäestikus Victoria lääneosas.
K: Kui lai on Great Dividing Range?
V: Range'i laius varieerub umbes 160 kilomeetrist kuni üle 300 kilomeetri.
K: Kuidas on Great Dividing Range mõjutanud Austraalia kliimat?
V: Kõrgusvahe kitsaste rannikualade ja idapoolsete mägede vahel on mõjutanud Austraalia kliimat, põhjustades palju vihma, kuna pilved liiguvad üle nende.
K: Kas Great Dividing Range'is on kõrgeid kõrgendikke?
V: Jah, seal on palju kuristikke, kus tõus on kõrge.
K: Milline on Great Dividing Range'i järjestus maailma maismaahelike seas pikkuse poolest?
V: Great Dividing Range on maailma viies pikim maismaa-alune mäestik.
