Austraalia idapoolsed kõrgustikud (Great Dividing Range) — 3500 km
Great Dividing Range ehk idapoolsed kõrgustikud on Austraalia suurim mäestik ja tuntud ka ingliskeelse nimetuse Eastern Highlands järgi. See on maailma viies pikim maismaa mäeahelik, umbes 3500 kilomeetrit pikk, kulgedes piki Austraalia idarannikut põhjast lõunasse. Põhjas läheneb see Cape Yorki piirkonnale Queenslandi kirdeosas; lõunaosas pöördub see Victoria osariigis lääne suunas ja lõpeb Grampiansi mäestikus Lääne-Victoria aladel. Hõimupiirkonna laius varieerub umbes 160 kilomeetrist kuni üle 300 kilomeetri.
Geograafia ja kõrgused
Idapoolsed kõrgustikud ei ole ühtlane teravikuline mäestik, vaid koosnevad laialt levinud platoodest, katkendlikest mäestikuketastest ja ridadest. Kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko Snowy Mountains piirkonnas New South Walesi osariigis, kõrgusega 2 228 meetrit. Paljud piirkonnad on künklikud ja järsu reljeefiga, kus on kuristikke, kanjoneid ja koopaid.
Geoloogia
Mäestik on tekkinud pikaajalise geoloogilise arengu ja Austraalia plaadi liikumiste tagajärjel. Vigastused, erosioon ja setete kokkupakkumine on moodustanud vanu kristallilisi kivimeid, liivakive ja savikive sisaldavaid ridu. Suured osad on geoloogiliselt vanad ning kõrgeimad tipud on suhteliselt madalad võrreldes nooremate mäestikega maailmas.
Kliima, vesi ja mõju sisealadele
Idapoolsed kõrgustikud mõjutavad tugevalt Austraalia kliimat. Orgraafiline tõus põhjapoolsetest või lõunapoolsetest meretuultest põhjustab mäestike esiküljel rohkelt vihma (nn mäestiku vihmad), samal ajal kui lääne pool tekib sageli vihmavarju efekt ja sisemaa alad on kuivemad. Mäestikust saavad alguse paljud olulised jõed ning see moodustab osa liigsetest hüdrograafilistest jagunemistest — paljud jõed, sealhulgas osa Murray–Darlingi süsteemist, saavad alguse idapoolsetest kõrgustikest.
Ökoloogia ja elustik
Idapoolsed kõrgustikud katavad mitmesuguseid elupaiku: eukalüptimetsad, temperantset vihmametsa laikud, alpitaimkate kõrgemates osades ja rohumaad. Siin leidub Austraalia tüüpilist faunat — kängurud, wallabid, koaalad, wombatid, lyrebird (saba-lind) ja paljud kalaliigid jõgedes. Alpipiirkondades, näiteks Snowy Mountainsis, on lühike suushooaeg talvisedel kuudel.
Inimtegevus ja kaitse
Idapoolsed kõrgustikud on tähtsad majanduslikult ja kultuuriliselt: seal asuvad põllumaad, veemajandusprojektid (nt Snowy Mountainsi hüdroelektriprojekt), metsandus, kaevandamine ning turism (matkarajad, suusatamine ja rahvuspargid). Märkimisväärseid kaitsealasid ja rahvusparke on palju, näiteks:
- Blue Mountains (New South Wales)
- Kosciuszko Rahvuspark (Snowy Mountains)
- Lamington ja Springbrook (Queensland)
- Barrington Tops (New South Wales)
- Grampians (Victoria)
Need alad kaitsevad unikaalset loodust, veeressursse ja pakkuda võimalusi vaba aja veetmiseks ning elupaikade säilitamiseks.
Oluline mõju ja tulevik
Idapoolsed kõrgustikud kujundavad Austraalia kliima- ja veeresursside jaotust ning on elutähtsad nii loodusele kui ka inimtegevusele. Kliimamuutused, metsaraied ja intensiivne maakasutus tõstavad vajadust kaitse ja jätkusuutliku majandamise järele, et säilitada piirkonna ökosüsteeme ja veevarusid tulevastele põlvedele.
Kirjeldus
Suur eraldusjoon ei ole üksainus mäeahelik. Tegemist on mäeahelike, tasandike, kõrgustike ja nõlvade kompleksiga. Mõnes kohas on maa peaaegu tasane, ainult väga madalate küngastega. Kõrgmäestikud ulatuvad 300 meetrist kuni 1600 meetrini.
Great Dividing Range koosneb lubjakividest, liivakivist, kvartsiidist, šliidist ja metamorfsest dolomiidist. Nende kuju on kujunenud lõhede ja voldimiste käigus.
Hõjuala harjal on piir jõgede valgalade vahel; need, mis suubuvad idas Vaiksesse ookeani või lõunas Bass Strait'i, ja need jõed, mis suubuvad läänes ja lõunas Murray-Darlingi jõgedesse. Põhjaosas voolavad mäestiku läänepoolsed jõed Carpentaria lahe suunas.
Kõrgema ja karmima "mäestiku" osad ei kuulu alati mäestiku harjale. Terminit "Great Dividing Range" kasutatakse nii veekogu harja kui ka kõigi Austraalia idaranniku ja keskmiste tasandike ja madalate alade vaheliste küngaste ja mägede kohta. Mõnes kohas võib Great Dividing Range olla kuni 400 km lai. Enamikul mäestikualadel ja muudel objektidel on oma nimed.
Suur lõhe domineerib Ida-Austraalia maismaamassiivi üle.
Great Dividing Range'i märk Kings Highway'l Braidwoodi ja Bungendore'i vahel, Uus-Lõuna-Walesis.
Ajalugu
Suur eraldusjoon tekkis karboniperioodil, umbes 300 miljonit aastat tagasi, kui moodustumas oli superkontinent Pangaea. Sellest ajast alates on see mäestik erodeerunud ja on nüüd palju madalam kui hilisemad mäestikud, nagu Alpid ja Himaalaja. Selle kõrgeim punkt on Kosciuszko mägi 2228 m kõrgusel.
Pargid ja kaitsealad
Suur osa levikualast asub rahvusparkides ja muudel kaitsealadel. Enamik rahvusparkidest on loetletud allpool. Samuti on veel palju riigimetsasid.
|
|
|
Great Dividing Range, nagu seda näeb Mount Hothami lähedal, Victoria osariigis
Vaade Mount Feathertopi tipust, vaatega kirde poole, kus on näha Fainters ja Mount Niggerhead.
Küsimused ja vastused
K: Mis on suur jagunemiskoht?
V: Great Dividing Range on Austraalia suurim mäestik.
K: Kui pikk on Great Dividing Range?
V: Hõimupiirkonna pikkus on 3500 kilomeetrit.
K: Kus algab ja lõpeb Great Dividing Range?
V: Põhjaosas algab see Dauani saarelt Queenslandi kirdeosas. Victorias pöördub mäestik lääne poole ja lõpeb Grampians'i mäestikus Victoria lääneosas.
K: Kui lai on Great Dividing Range?
V: Range'i laius varieerub umbes 160 kilomeetrist kuni üle 300 kilomeetri.
K: Kuidas on Great Dividing Range mõjutanud Austraalia kliimat?
V: Kõrgusvahe kitsaste rannikualade ja idapoolsete mägede vahel on mõjutanud Austraalia kliimat, põhjustades palju vihma, kuna pilved liiguvad üle nende.
K: Kas Great Dividing Range'is on kõrgeid kõrgendikke?
V: Jah, seal on palju kuristikke, kus tõus on kõrge.
K: Milline on Great Dividing Range'i järjestus maailma maismaahelike seas pikkuse poolest?
V: Great Dividing Range on maailma viies pikim maismaa-alune mäestik.
