Masada: Iisraeli iidne linnus ja UNESCO maailmapärandi paik
Avasta Masada: Iisraeli iidne kindlus, UNESCO maailmapärand, Herodes Suure paleed ja traagiline ajalugu Surnumere ääres — külastusjuhend, fotod ja põnevad lood.
Koordinaadid: 31°18′56″N 35°21′14″E / 31.31556°N 35.35389°E / 31.31556; 35.35389
Masada (heebrea keeles: מצדה - metsada tähendab: kindlus) on arheoloogiline paik ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv objekt.
Masada on iidne linnus Iisraeli lõunapiirkonnas. See asub isoleeritud kaljuplatoo, nagu mäepealne mägi, tipus. Kalju asub Juuda kõrbe idaosas ja vaatega Surnumere poole.
Herodes Suur kindlustas Masada aastatel 37-31 eKr ja ehitas mäele endale paleed.
Josephuse sõnul pidasid siin Sicarii, heebrea zealotide hargnenud rühm, vastu Rooma leegionile. See oli Masada piiramine esimese juudi-Rooma sõja lõpus. Piiramine lõppes 960 inimese - mässuliste ja nende perekondade - massiliseenesetapuga.
Mägi on 63 meetrit üle merepinna ja 450 meetrit üle surnud merepinna Elazari mäe lähedal.
Ajalooline taust
Masada sai oma praeguse tuntuse peamiselt kahe põhjusel: kui Herode Suure kaitserajatis ning kui mälestuspaik esimese juudi–Rooma sõja viimasest mõõdukast episoodist. Herodes kasutas Masadat nii kaitse- kui ka pelgupaigana ning tema rajatistesse kuulusid luksuslikud paleed, terrassid, basseini- ja vannikompleksid ning suured viljavarud. Tänu põhjalikele veekokkuvõtetele ja suurtele mahutitele said Masada elanikud juua- ja tarbevee suurtel perioodidel hoidma.
Piiramine ja massiline enesetapp
Rooma väed piirasid Masadat sõja viimastel aastatel (peamiselt umbes 73–74 pKr). Piirangu käigus ehitasid roomlased mäe vastu suure rambi, mis võimaldas neil lõpuks kindluse müüri ründada. Kirjutised, millest peamine on Josephuse teos, annavad ülevaate sündmustest ja väidavad, et pärast roomlaste sissetungi sooritasid kaitsjad ja nende pereliikmed massilise enesetapu, et vältida orjusse sattumist. Sündmuse täpne kulg ja see, kui palju detailid vastavad tõele, on ajaloolaste seas arutelu objektiks; arheoloogilised tõendid toetavad aga kindluse paljude elementide ja Rooma piiramisrajatiste olemasolu.
Arheoloogia ja olulisemad leiud
20. sajandi keskpaigas juhtisid Iisraeli arheoloogid suuremahulisi väljakaevamisi, mille tulemusel paljastati Herodese paleed, varjendid, eluruumid, storeroomid, vannikompleksid ja ka synagoogalaadne hoone. Arheoloogilised leiud hõlmasid münte, potte, tööriistu, maalitud plaate ja sõjalist varustust. Väljakaevamisi juhtis näiteks Yigael Yadin 1963–1965, mille käigus dokumenteeriti paljud hästi säilinud rajatised ja esemed.
UNESCO maailmapärand ja tähendus
UNESCO tunnustas Masadat kui maailmapärandi objekti tänu selle unikaalsele kombinatsioonile ajaloolisest, arheoloogilisest ja maastikulise väärtusest ning selle tähtsusest juudi ajaloomälus. Masada on tänapäeval ka tugev riiklik sümbol Iisraelis — vabaduse ja vastupidavuse tuntud metafoor — ning sageli kasutatakse selle lugu poliitilises ja kultuurilises kõnepruugis.
Külastamine ja ligipääs
- Masada asub Juuda kõrbes Surnumere idakaldal ning on kaitse all kui rahvuslik park.
- Külastajad pääsevad mäe tippu kas mööda ajaloolist "Snake Path" rajal või mugavamalt köisraudteega (cable car).
- Tipul on maastikukõrvalised rajatised, muuseum ja juhitud ekskursioonid, mis tutvustavad piirkonna ajalugu ja arheoloogilisi leide.
- Kõige parem aeg külastamiseks on varahommik või hiline pärastlõuna, et vältida kõrgeid temperatuure suvekuudel.
Kaitse ja uurimistöö jätk
Masada on nii arheoloogide kui ka konserveerijate pideva huvi all. Säilitustööd hõlmavad varjatud struktuuride tugevdamist, seinamaalingute ja mosaiikide konservatsiooni ning piiritletud külastajaliikluse reguleerimist, et kaitsta paika erosiooni ja ülekoormuse eest. Samuti jätkuvad teaduslikud uuringud, mis aitavad paremini mõista nii Herodese ehituste kui ka Rooma piiramisoperaatsioonide üksikasju.
Masada on looduslikult ja ajalooliselt erakordne paik — kindlustatud mäetipp, mis on jäänud oluliseks nii teadlastele kui ka laiemale avalikkusele.
masada õhuvaade
Küsimused ja vastused
K: Millised on Masada koordinaadid?
V: Masada koordinaadid on 31°18′56″N 35°21′14″E / 31.31556°N 35.35389°E / 31.31556; 35.35389.
K: Millal Masada kindlustati?
V: Masada kindlustas Herodes Suur aastatel 37-31 eKr.
K: Kes pidas Masadas vastu Rooma leegioni?
V: Sicarii, heebrea zealotide eraldusgrupp, pidas Masadas vastu Rooma leegionile.
K: Kui kõrge on Masada merepinnast?
V: Masada kõrgus merepinnast on 63 meetrit.
K: Kui kaugel on Elazari mäest Masada?
V: Elazari mäest Masadani on 450 meetrit.
K: Mis keeles tähendab "Metseda"?
V: "Metseda" tähendab heebrea keeles "kindlus".
K: Kuidas lõppes Masda piiramine?
V: Masda piiramine lõppes 960 inimese - mässuliste ja nende perekondade - massilise enesetapuga.
Otsige