Esimene juudi-Rooma sõda (Suur mäss) 66–73 pKr: põhjused ja tagajärjed

Esimene juudi-Rooma sõda (tuntud ka kui suur mäss) oli esimene ja suurim juudi-Rooma sõdadest Juudamaa provintsis. See algas 66. aastal pKr ja kestis kuni umbes 73. aastani pKr, lõppedes Rooma impeeriumi vägede võiduga ning Juudamaa poliitilise ja religioosse keskuse hävinguga.

Põhjused

Sõja tekkimisel olid mitmed üksteisega seotud põhjused:

Poliitilised ja majanduslikud pinged Rooma võimu ja kohalike juutide vahel, sealhulgas kõrged maksud ja korruptsioon Rooma administraatorite ning provintsi kohaliku eliidi poolt.
Religioossed ja kultuurilised vastasseisud: segunemine kreeka- ja rooma kommetega tekitas pingeid. Näiteks Kaisareas, kus kreeka ja juudi elanikkonna vahel valitsesid usulised pinged, tekkisid rägastikud ja provokatsioonid, mis teravdasid konflikti.
Provokaatorlikud aktid, mis mõjutasid juutide usulist tundlikkust — Caesareas toimunud episood, kus ohverdasid kreeklased juudi sünagoogi ees loomi, oli üks sellistest juhtumitest, mis süvendas mässumeelsust.
Kohanematus Rooma religioosse sümboolikaga: mõnede juutide loobumine Rooma keisrile ohverdamisest ja üldine vastuseis keisrikultusele.

Sõjategevuse käik (66–73 pKr)

Mäss põhjusel kiiresti eskaleerus relvastatud vastuhakuks. Alguses saavutasid mässulised edu, sundides Rooma garnisoni taganema. Rooma keiser saatis vastumeetmena väejuhi Cestius Galluse (tavaliselt nimetatud lihtsalt Galluseks), kes alustas kampaaniat mässu mahasurumiseks. Tema juhitud armeed tabas löök Beth Horoni ümbruses ja Gallus pidi taganema — see oli tähtis pöördepunkt mässu kasuks.

Keiser Nero määras 67. aastal peamiseks väejuhiks Vespasianuse (hilisem keiser Vespasianus), kelle käsutusse anti suurem rooma armee Galilea vallutamiseks. Vespasianus ja tema poeg Titus viisid läbi astmelise kampaania, vallutades ja stabiliseerides põhiosa Juudamaast 67–69 pKr. 68. aastal langes Nero ja 69. aasta «nelja keisri aasta» ajal tõusis Vespasianus võimule; see mõjutas sõjategevuse juhtimist.

70. aastaks pKr olid Rooma väed piiranud ja rünnanud Jeruusalemma. Pärast rasket piiramist ja vahendatud sissemurret lõid Rooma legionärid kiriku- ning kaldaosad ümber linna, mis tõi kaasa linna põletamise, rüüstamise ning Teise templi hävitamise (templi). Temple häving kujunes ühtlasi juudi religioosse elu pöördepunktiks — see lõpetas ohvrimenetluse Jeruusalemmas ja kiirendas usulisi reforme.

Viimane juhtiv kindlus oli Masada, mida hoidsid mässulised rühmitused. Masada langes 73. aastal pKr ning kui Rooma legionärid murdsid kaitsest läbi, leiti, et kaitsjad olid sooritanud massilise enesetapu, et vältida vangistamist — sellest juhtumist on saanud üks kuulsamaid episoodid mässu lõpust.

Tagajärjed ja tähtsus

Demograafilised kaotused ja orjus: võitlused, nälg ja haigused põhjustasid suurt inimkaotust. Josephuse kirjelduste kohaselt hukkus tema andmetel üle miljoni inimese ja umbes 97 000 müüdi orjusesse, kuid tema numbreid peetakse sageli liialdatuks; tänapäeva ajaloolased on arvudest eri meelt ja täpsed hinnangud varieeruvad, olles üldiselt väiksemad kui Josephuse esitatud.
Religioossed muutused: Teise templi hävitamine 70. aastal pKr lõpetas Temple-keskse ohverdamise ja kiirendas rabbinliku juutluse kujunemist — sünagoogid, seaduseõpetus ja tekstuaalne traditsioon omandasid veel suurema tähtsuse.
Poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed: Juudi poliitiline autonoomia lõppes; paljud eliidid ja rühmitused purustati või pagendati. Suur osa elanikkonnast hajutati, osa sai orjadeks või põgenes diasporaasse, mis mõjutas juudi kogukondi kogu Vahemere regioonis.
Rooma administratiivsed muutused: Rooma tugevnes lühiajaliselt regioonis, ent püsiv vastupanu ja edasised ülestõusud (nt Bar Kokhba revolts 132–136 pKr) näitasid, et rahu oli ebapüsiv. Juudimaa nimetust ja administratsiooni muudetakse hiljem mitmel korral.
Kultuuriline ja ajalooline pärand: sündmused kajastuvad olulistes allikates, eelkõige Josephuse teostes, arheoloogias (sõjajäljed, varemed, põletusjäljed jt) ning hilisemas religioosses mälus ja identiteedis. Masada ja Jeruusalemma häving jäid tähtsateks sümboliteks nii juudi kui ka laiemas kultuurikontekstis.

Allikad ja usaldusväärsus

Peamine kaasaegne kirjeldaja on Josephuse, kuid tema arveid ja hinnanguid käsitletakse kriitiliselt: ta oli ise lõppfaasis Rooma poolel ja kasutas sageli liialdusi. Kaasaegsed ajaloolased kombineerivad tekste, arheoloogiat ja rooma allikaid, et hinnata sündmuste kulgu ja ohvrite arvu — tulemused näitavad, et kuigi juhtumid olid laastavad, on täpsed numbrid ebakindlad.

Esimene juudi-Rooma sõda oli otsustava tähtsusega sündmus nii juudi kui ka Rooma ajaloos: see otsustas religioossed ja poliitilised suundumused piirkonnas järgnevate sajandite jooksul ning avaldas suurt mõju juudi diasporaa kujunemisele ja identiteedile.

Õhuvaade Masadast Juuda kõrbes koos Surnumere ja Jordaaniaga kaugemal.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli esimene juudi-Rooma sõda?

V: Esimene juudi-Rooma sõda oli esimene ja suurim juudi-Rooma sõda Juudamaa provintsis. Seda nimetatakse sageli Suureks mässuks ja see toimus aastatel 66-70 pKr ning lõppes keisririigi võiduga.

K: Mis põhjustas kreeklaste ja juutide vahelised usulised pinged Kaisareas?

V: Usulised pinged kreeklaste ja juutide vahel Caesareas said alguse sellest, et kreeklased ohverdasid loomi juudi sünagoogi ees. Selle tagajärjel lõpetasid juudid Rooma keisrile ohverdamise.

K: Kes asendas kindral Galluse pärast tema lüüasaamist Beth Horoni juures?

V: Pärast kindral Galluse lüüasaamist Beth Horonis asendas keiser Nero ta Vespasianusega, kes purustas mässu põhjapoolse ja lõunapoolse juhtkonna.

K: Kuidas võttis Rooma selle sõja ajal Jeruusalemma?

V: Rooma piiras Jeruusalemma ja murdis selle müürid sisse 70. aastaks pKr. Kui nad jõudsid müüride vahele, põletasid ja rüüstasid Rooma sõdurid seda, hävitades ka selle teise templi.

K: Mis juhtus Masada kaitsjatega?

V: Kui Rooma sõdurid murdsid Masada kaitsevõimest läbi, avastasid nad, et kõik kaitsjad olid sooritanud enesetapu.

K: Mis juhtus selle sõja tulemusena enamiku juutidega?

V: Selle sõja tagajärjel hajutati enamik juute Juudamaal laiali või müüdi orjaks.

K: Kui palju oli Josephuse andmetel surmajuhtumeid?

V: Josephuse järgi, kes sageli eksis arvude osas, hukkus selle sõja ajal üle miljoni inimese.