Gentleman on ajalooline termin, mida kasutatakse Briti klassisüsteemis haritud ja jõuka mehe kohta. Selle tähendus seisneb selles, et klassisüsteemis olid inimesed vastavalt oma sünnioludele üsna erinevalt haritud, elasid ja töötasid. Sellest tuleneb muidu kummaline lõhe spordialadel, nagu kriketis amatööride ja professionaalide vahel (kes mängisid sageli ühes ja samas meeskonnas) ning ragbiuniooni ja ragbiliiga vahel.
See eristamine on vajalik, et mõista paljusid Teise maailmasõja eelse ajastu romaane, näidendeid ja filme. Sarnased eristused kehtisid ka enamikus teistes riikides enne moodsa ajastu algust. Võtame näiteks Tolstoi teose "Sõda ja rahu" tegelased.
Ajalooline taust
Termin ja kontseptsioon kujunesid välja Briti ühiskonnas sajandeid kestnud klassieristuste tulemusena. Algselt tähistas gentleman isikut, kes kuulus maavalduste ja aadliku pärandiga ühiskonnakihile — nn landed gentry — kellel oli piisavalt varandust ja vaba aega, et tegeleda juhtimise, hariduse, kultuuri ja sõjaväeliste ametitega ilma palgatööst sõltumata. Aja jooksul hakkas mõiste hõlmama ka teatud käitumisnorme ja sotsiaalseid rolle.
Kellele nimetust omistati ja milliseid omadusi see tähendas
- Sünnipärasus: paljuski määras staatuse sünd — perekond, pärand ja maaomand olid olulised.
- Haridus: gentlemanid said sageli hariduse prestiižsetes public schools (nt Eton, Harrow) ja ülikoolides (Oxford, Cambridge).
- Moraalsed normid: tähtsustati viisakust, austust reeglite vastu, enesevalitsemist ja „austraalseid” kombeid — see on tuntud kui gentlemanly conduct.
- Majanduslik sõltumatus: piisav sissetulek võimaldas tegeleda avaliku eluga, karjääri sõjaväes või poliitikas ilma tasulise tööga elatust teenimata.
Gentlemani roll spordis, kultuuris ja töös
Üks nähtavamaid jäänuseid sellest süsteemist on spordikultuuris: näiteks kriketis eristati kaua aega amatööre (kes olid tihti gentlemen’id) ja professionaale (töötajad), mis mõjutas paljusid reegleid, sotsiaalseid kombeid ja isegi kohtade või positsioonide jagunemist meeskondades. Samamoodi mõjutasid klassieristused ragbi kahe haru — ragbiliiga ja ragbiuniooni — tekkimist ja arengut.
Kirjanduses, teatris ja kinos kasutatakse „gentleman” sümbolina, et näidata tegelase seltskondlikku päritolu, haridust või mõnikord ka vastupidist — ironiseerides vananenud väärtuste üle. Näited, nagu Tolstoi romaan, aitavad mõista, kuidas sotsiaalne päritolu määras inimese võimalusi ja käitumist.
Muutused tööstuse ja moderniseerumisega
Tööstusrevolutsioon, linnastumine ja poliitilised reformid (nt üldise valimisõiguse laienemine) murdsid järk-järgult traditsioonilise klassisüsteemi piire. Uued rikkused ja professionaalsed karjäärid muutsid sissetuleku ja staatuse seost: oli võimalik saada sotsiaalset prestiiži mitte ainult pärandi, vaid ka ärilise või intellektuaalse edu kaudu. Selle tulemusena muutus ka „gentleman” tähendus — vähem kinnine päriliku staatuse marker ja rohkem seotud käitumise, hariduse või enesetäitmisega.
Tänapäevane kasutus ja kriitika
Tänapäeval kasutatakse sõna gentleman nii traditsioonilise tähenduse, iroonilis-humoorilise kui ka lihtsalt viisakusväljendina (näiteks "ole gentleman" = käitu viisakalt). Samas on terminile osutatud kriitikat seoses patriarhaalse, klassikeskse ja mõnikord eksklusiivse alatooniga. Ka sooline lähenemine on muutunud — sõna iseloomustab ajalooliselt mehi, mis ei kajasta kaasaegset tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele.
Kokkuvõte
Gentleman on rikas ajalooline mõiste, mis peegeldab Briti ühiskonna klassistruktuuri ja sellega seotud väärtusi. Kuigi selle tähendus on aja jooksul laienenud ja muutunud, on hästi mõistetav ainult kontekstis: ajaloos, spordis, kirjanduses ja ühiskondlikes muutustes. Mõiste uurimine aitab mõista nii mineviku sotsiaalseid suhteid kui ka seda, kuidas identiteedid ja hierarhiad aja jooksul ümber kujunevad.
