Gilded Age (USA) 1865–1900: rikkus, korruptsioon ja immigratsioon

Gilded Age (1865–1900) – USA kiire industrialiseerimine, erakordne rikkus, ulatuslik korruptsioon ja miljonite immigratsioon. Süviti ajaloos, poliitikas ja ühiskonnamuutustes.

Kuldajastu on aeg USA ajaloos. See kestis Ameerika kodusõja lõpust kuni 19. sajandi lõpuni. See vastab Briti viktoriaanliku ajastu viimasele osale.

Nimetust Gilded Age kasutas esmakordselt kirjanik Mark Twain teoses The Gilded Age: A Tale of Today (1873). Sel ajal toimus kiire areng tehnoloogia ja raudteede laienemise ning industrialiseerimise vallas. Immigrante tuli miljonite kaupa. Tugev poliitiline erakondlikkus hõlmas vaidlusi valuuta, tariifide, poliitilise korruptsiooni ja patronaaži, raudteede ja äritrustide üle.

Majanduslik kiire kasv ja ebavõrdsus

Ajavahemikule iseloomustas jõuline majanduskasv: terase-, söe-, õli- ja masinatööstus laienes kiiresti. Uued tehnoloogiad — näiteks telegraph, telefon, kokkupressitud terase tootmine ja laiaulatuslik raudteevõrk — muutsid tootmist ja kauplemist. Kuid rikkus koondus väheste kätte: tekkisid suured töösturi- ja finantsmagnatid (nn "robber barons"), kes kogusid suuri varandusi ning vahel kasutasid oma mõjuvõimu poliitikas ja äris ebaausa konkurentsi tagamiseks.

Poliitika, korruptsioon ja reformiliikumised

Poliitiline korruptsioon oli laialt levinud — kohalikel ja föderaaltasandi ametkondadel esines skeeme, kus võim vahetas lojaalsuse ja rahalise toetuse vastu. Näiteks kuulusid skandaalid kindlate valitsusperioodide juurde. Politiseeritud bürokraatia ja patroneerimine tõid kaasa nõudmised ametkondade reformimiseks. 1883. aastal vastu võetud Pendletoni seadus pani aluse avaliku teenistuse konkurssidele ja pädevusnõuetele.

Tööliste olud ja töölisliikumised

Töötajate elutingimused olid sageli rasked: pikad tööpäevad, ohtlikud töökohad, madal palk ja puudulik tööohutus. See tõstis esile organiseerumise vajaduse. Tekkinud on nii erialaliidud kui ka laiemad liikumised, mis nõudsid paremaid palka, lühemaid tööaegu ja töötingimuste parandamist. Märkimisväärsed konfliktid olid näiteks Haymarketi rahutused (1886), Homestead'i streik (1892) ja Pullman Strike (1894), mis näitasid sõjatunnet tööandjate ja töötajate vahel ning valitsuse rolli töösuhetes.

Immigratsioon ja linnastumine

Miljonid immigrandid saabusid peamiselt Euroopa kirde- ja lõunaosadest, samuti Aasiast. Nad täitsid tööstuse nõudmisi odava tööjõuga, kuid elasid tihti kitsastes ja haigustele soodsates olmetingimustes (nt ülerahvastatud korterelamud ehk tenements). Suured linnad kasvasid kiiresti, mis tõi kaasa infrastruktuuri-, puhastuse ja elamuehituse probleeme. Samal ajal vallutasid paljud migrandid ühiskondlikku ja kultuurilist elu ning aitasid kujundada kaasaegset Ameerikat.

Rassisuhted ja poliitilised tagajärjed lõunaosariikides

Pärast kodusõja lõppu ja rekonstrueerimise perioodi lõppemist kehtestasid mitmed lõunaosariigid segregatsiooniseadused (hilisemalt tuntud kui Jim Crow), mis piirasid mustanahaliste kodanike õigusi. Kuigi põhiseaduslikud muudatused (nt kodanikuõigused) olid olemas, takistasid hääleõiguse piirangud, ähvardused ja hukkamised tõelist võrdõiguslikkust. Rassiline diskrimineerimine mõjutas oluliselt piirkondade majanduslikku ja poliitilist arengut.

Majanduskriisid ja poliitilised lahendused

Gilded Age'i jooksul esines mitu suurt majanduskriisi, sealhulgas Panic of 1873 ja Panic of 1893, mis tekitasid töötust ja pankrotte. Rahapoliitika oli vaidluste keskmes: diskussioon kuldstandardist ja hõbeda (free silver) kasutuselevõtust mõjutas tugevalt Põhja ja Lõuna, linna ja maaelanikke. Põllumajandust kannatasid hinnalangused ja võlad, mis andis tõuke Populistliku partei sündimisele 1890. aastatel — nad nõudsid laenutingimuste leevendamist, regulatsioone ja poliitilist esindatust talupoegade huvides.

Ärihõimu ja õiguslik vastus: trustid ja antimonopoliseadused

Suured kombineeritud korporatsioonid ja trustid kontrollisid turge ja hindasid, mis tekitas muret monopoli mõju pärast majandusele ja tarbijatele. Valitsus vastas osaliselt läbi Shermani Antitrusti seaduse (1890), mis oli esimene samm föderaalse võimu kasutamiseks konkurentsi kaitsmisel, kuigi seaduse rakendamine ja tõlgendamine olid alguses ebaühtlased.

Kultuur, ideoloogiad ja filantroopia

Gilded Age'i intellektuaalne kliima hõlmas mõtteid nagu sotsiaalne darvinism ja "The Gospel of Wealth" (Andrew Carnegie), mis õigustasid osalist varanduse kontsentreerumist kuid soodustasid ka filantroopiat — paljud rikkad asutasid kolledžeid, raamatukogusid ja heategevusprojekte. Kirjandus ja ajakirjandus kajastasid ajastu kontraste: rikkuse pealetükkimist ja ühiskondlikku ebavõrdsust, Mark Twaini satiir oli selle headeks näideteks.

Pärand

Kuldajastu jättis püsiva jälje Ameerika ühiskonnale: moodustus kaasaegne industrialiseeritud majandus, mille sotsiaalsed ja poliitilised probleemid tipus sundisid vajama regulatsiooni, tööõigusi ja paremat avalikku haldust. Paljud 20. sajandi reformid ja poliitikad said alguse just nendest konfliktidest ja aruteludest 1865–1900 perioodil.

• Põhilised teemad: kiire industrialiseerumine, immigratsioon, linnastumine, tööliste organiseerumine, poliitiline korruptsioon ja ärimonopolid.
• Mõju: majanduslik tehnoloogia edenemine koos kasvava sotsiaalse ebavõrdsusega, mis tõi kaasa reformiliikumisi ja seaduslikke vastuseid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kuldajastu?

K: Millal algas ja millal lõppes kuldajastu?

K: Milline oli Gilded Age'ile vastav Briti ajastu?

K: Kes ja millises teoses kasutas esimest korda mõistet Gilded Age?

K: Millised olid mõned edusammud, mis tehti Gilded Age'i ajal?

K: Kuidas mõjutas kuldajastu Ameerika Ühendriikidesse suunduvat sisserännet?

K: Millised olid mõned peamised poliitilised probleemid kuldajastu ajal?

Otsing