Pontius Pilatus (ladina: Pontius Pīlātus, kreeka: Πόντιος Πιλάτος, Pontios Pīlātos) oli Rooma ametnik, kes teenis Juudamaa provintsi kubernerina ehk prokurörina umbes aastatel 26–36 pKr. Ta oli Juudamaa kuues prokurör ning on ajaloo‑ ja usulise mälu kõige tuntumalt seotud Jeesuse kohtuprotsessi ja tema ristilöömisega.
Skripturaalsed kirjeldused
Pilaatus ilmub kõigis neljas kanoonilises kristlikusevangeeliumis, kuid iga autor kujutab tema hoiakut veidi erinevalt. Markuse evangeeliumist jääb mulje, et Pilaatuse meelest oli Jeesus süütu ning et süüdistus Rooma vastu suunatud vandenõus oli küllap liialdatud. Matteuse evangeeliumis rõhutatakse Pilaatuse käitumist, kes „pestes käsi“ püüab oma vastutust esile tuua ja siiski lubab surmatäide täide viia. Luuka evangeeliumis esineb Pilaatuse ja ka Herodese vaheline arutelu, kus kumbki ei leia Jeesuses reeturlikkuse tõendeid. Johannese evangeeliumis ütleb Jeesus Pilaatusele: "Minu kuningriik ei ole sellest maailmast" (Jh 18:36), mis toob esile religioosse ja poliitilise konflikti piirjooned.
Muud ajaloolised allikad
Lisaks evangeeliumitele mainivad Pontius Pilatust ka mitmed mittekirjalikud või mittekristlikud allikad, mis annavad tema olemasolule ja tegevusele sõltumatut kinnitust. Tacitus kirjutab oma Annales'is, et Kristus hukkus Tiberiuse ajal ühe meie prokuraatori, Pontius Pilatuse, käe läbi. Aleksandria Philo ja Flavius Josephus annavad samuti mõningaid mainimisi tema kuulumisest Juudamaad valitsevate roomlaste hulka ja sündmustest sel perioodil.
Arheoloogilised tõendid
Arheoloogiline materjal toetab Pilatuse ajaloolist olemasolu. Kuulus on nii‑öelda "Pilaatuse kivi" — kiviinskriptsioon Caesareast, kus on mainitud procurator Pontius Pilatusest ja tema ehitusprojekte, mis leiti 1961. aastal. Lisaks on säilinud münte ja muid leidusid, mis väljendavad tema ametiaega. Need leiud kinnitavad, et Pilaatuse ametiaeg 1. sajandil on ajalooliselt usaldusväärne.
Pärimus, perekond ja hilisem saatus
Pilaatuse eluloolised üksikasjad enne ametisse nimetust ja pärast tagasi kutsumist Rooma on ebaselged ning nende kohta on tekkinud palju pärimusi ja legendi. Üks tuntud pärimus on tema naise nimi Procula (või Procula/Procla), kelle kohta on kristlikus traditsioonis kirjalikke mainimisi; tema nimi on seotud ka Kreeka õigeusu kirikus pühakuks pühitsetud) — siiski on selle pärimuse ja tema tegeliku saatuse kohta vastuolulisi kirjeldusi.
Mõned antiikallikad ja hilisemad kirjalikud allikad räägivad, et Pilaatust tagandati või ta sattus skandaali tõttu tagasi Rooma ning tema edasine saatus on erinevates allikates vastuoluline — mõned traditsioonid räägivad tagandamisest ja pagendusest, teised isegi enesetapust, kuid need ei ole ajalooliselt kinnitatud.
Roll ja vastutus Jeesuse surmas
Akadeemilises uurimuses arutletakse palju selle üle, kuidas ja miks Pilaatuse otsus sündis. Üks levinud tõlgendus on, et Pilaatuse roll oli poliitiline: tema kui Rooma esindaja peamine huvi oli säilitada rahu ja kord provintsis ning vältida mässu või rahutusi, mis oleksid ähvardanud tema ametikohta. Juudi religioossed juhid ja rahvahulk võisid täita ta survet, sundides teda langetama otsuse, mis pidi rahva rahulolu taastama. Samas rõhutavad paljud uurijad ka, et evangeeliumide kirjeldused peegeldavad kiriklike autorite teoloogilist tõlgendust ning ei pruugi täpselt kujutada prokurori siseelulisi motiive.
Pärand kultuuris ja usus
Pontius Pilatus on ajaloo ja kunsti kujutistes tähtis tegevusisik. Kristlikus kunstitraditsioonis ja kiriku kirjanduses on teda kujutatud nii kurjuse vahendajana kui ka vastuolulise, kohati leebelt hukatusse meelitatud ametnikuna. Idakirikutes on tema isikus säilinud märke austusest, samas lääne traditsioonis on ta sageli kirikute ja kirjanduse kriitiline tegelane. Pilaatuse lugu on mõjutanud teoloogilist arutelu süüst, vastutusest ja poliitilisest surve all tehtud otsustest.
Kokkuvõttes jääb Pontius Pilatus ajalooliselt oluliseks isikuks — tema ametiaeg annab ajaloolise raamistikku Jeesuse surma paiknemiseks ja tema nimi on säilinud nii kirjanduslikult, arheoloogiliselt kui ka kultuuriliselt tähendusrikkana. Paljud küsimused tema isiku, motiivide ja saatuse kohta püsivad endiselt uurimise ja tõlgenduste all.