See ajajoon näitab kristluse ajalugu algusest tänapäevani. Küsimärgid kuupäevade juures tähendavad, et kuupäevad ei ole täpsed.

Kalendrid ja nende tähtsus ajaloo dateerimisel

Gregooriuse kalender on tänapäeval maailmas laialt kasutusel ja seda kasutatakse ka ajalooliste sündmuste dateerimiseks lääne traditsioonis. Gregooriuse kalendrit kasutusele võeti 1582. aastal paavst Gregorius XIII korraldusega, et parandada Juliuse kalendri üha kasvavat nihket päikesetsükliga võrreldes. Peamine muudatus puudutas liiga palju maandatud liigaastaid ja uue reeglistiku sisseviimist liigaastete arvestuses (selle tulemusel jäeti välja 10 päeva 1582. aasta oktoobris katkematu järjepidevuse taastamiseks).

Juliuse kalender, gregooriuse reform ja kasutuselevõtt

Enne 1582. aastat kasutati Euroopas peamiselt Juliuse kalendrit, mis arvutas aastat natuke liiga pikaks (liiga sagedased liigaastad). See põhjustas selle, et kalendripäevad nihkusid pikaaegse vaatlusperioodi jooksul vastavusest tegeliku päikeseaasta ja astronoomiliste sündmuste (näiteks kevadise pööripäeva) suhtes. Gregooriuse reformi abil korrigeeriti seda nihket.

  • Katoliku riigid võtsid reformi vastu kohe 1582. aastal.
  • Paljud protestantlikud või idapoolsed riigid liitusid hiljem: näiteks Suurbritannia ja selle kolooniad 1752. aastal, Rootsi ja teised Põhjamaad tegid keerulisemaid üleminekuid 18. sajandil, Venemaa adopteeris gregooriuse kalender alles 1918. aastal pärast revolutsiooni, Kreeka 1923. aastal.
  • Mõned idakristlikud kirikud kasutavad liturgilistel eesmärkidel edasi Juliuse kalendrit või selle muudetud versioone, mistõttu näiteks jõulu- ja ülestõusmispühade kuupäevad võivad erineda.

Aasta arvestuse tähistused: BC/AD ja BCE/CE

Gregooriuse kalender dateerib aastaid seoses Jeesuse sünniga. Traditsioonilised inglisekeelsed tähised on BC (before Christ — enne Kristust) ja AD (anno Domini — "meie Issanda aastal"). Tänapäeval kasutatakse akadeemilisemal ja usuliselt neutraalsemal kujul sageli BCE ("before Common Era" ehk "enne ühist ajastut") ja CE ("ühine ajastu" ehk Common Era). Need tähised vastavad vastavalt BC ja AD-i järjestusele, kuid ilma otsese religioosse viiteta.

Aasta üks ja nulli küsimus

"Aasta üks" on esimene aasta anno Domini ehk CE-süsteemis. Kalendris ei ole eraldi aastat "null" — kohe pärast 1 eKr järgneb 1 pKr (või 1 BCE-järgne 1 CE). Astronoomiline aastaarvustus aga kasutab abstraktsemat süsteemi, kus on olemas aasta 0 (võrdub 1 eKr) ning negatiivsuse kaudu saab viidata varasematele aastatele (näiteks −1 = 2 eKr). See eri lähenemine võib mõnikord ajaloolistes ja astronoomilistes arvutustes tekitada segadust, seepärast tuleb allikaid lugedes tähele panna, millist süsteemi autor kasutab.

Jeesuse sünniaja ebakindlus

Kui hakati Gregooriuse kalendrit lahendama, püüdsid teadlased ja kirikulised määrata, millal täpselt Jeesuse sünd toimus, kuid varased allikad ei anna ühemõttelist täpset kuupäeva. On mitmeid ajaloolisi viiteid (nt Heroodese valitsemise aeg, Rahvusvahelised astronoomilised sündmused ja evangeeliumitekstide ajalised vihjed), mille põhjal enamik uurijaid arvab, et Jeesuse sünniaeg jääb umbkaudu vahemikku 6 eKr–4 eKr. Sellest tulenevad valikud CE/AD tähistuses on pigem traditsioonilised kui täpsed ajaloolised faktid.

Kokkuvõte ja praktiline märkus ajajoone kasutamiseks

Ajajoone koostamisel tasub meeles pidada:

  • Kalendrite vahetusest tingitud kuupäevade erinevused (Juliuse vs Gregooriuse kuupäevad võivad aastasadu mõjutada).
  • Erinevad tähistused BC/AD ja BCE/CE — need vastavad üksteisele, kuid kasutuslikult erineva tooniga.
  • Ajalooliste sündmuste täpsus sõltub allikatest; paljud varasemad kuupäevad on umbkaudsed või küsimärgiga tähistatavad.

See taust aitab mõista, miks kristluse ajaskaala ja sellele lisatud kuupäevad sageli sisaldavad täpsustamisviiteid ja miks on oluline kontrollida, millist kalendrit ja aastatähistust konkreetne allikas kasutab.