Saint Denise'i basiilika on Prantsusmaal Pariisi lähedal asuv basiilika. See on maailmakuulus nii oma arhitektuuri kui ka ajaloolise tähtsuse poolest — eriti kui Prantsusmaa kuningate matmispaik. Basiilika asub Saint Denis' eeslinnas, Pariisist põhja pool; linnakesse on kesklinnast ligikaudu 9 km. Alates 1966. aastast on see Saint-Denise'i piiskopkonna katedraal ja oluline usuline, kunstiline ning turismisihtkoht.
Ajalugu ja tähtsus
Basiilika on pühendatud Püha Denis'ile (prantsuse keeles Saint Denis), kes on Prantsusmaa üks tuntumaid kaitsepühakuid ja legendi kohaselt Pariisi esimene piiskop. Koht on olnud palverännaku- ja kummarduskoht juba keskajal, kuna basiilikas hoiti Püha Denis'i reliikviaid.
Varasemad kirikuehitised sellel kohal olid peamiselt romaani stiilis. Aastal 1136 alustas abt Suger (1081–1155) suuri ümberehitusi: ta asendas järk-järgult vana romaani kiriku uut tüüpi ehitisega, alustades lääneosast ja seejärel idapoolsest koorist (apse). Just idapoolset, valgustatud koori peetakse üheks esimeseks gooti stiili näitajaks, mis andis hiljem nime kogu stiilile. Hoone põhifaasid valmisid järjestikult ja suurem osa kujudest, vitraažidest ja arhitektuurist kujunes välja 12.–13. sajandil.
Basiilika on kuulus ka kui Prantsusmaa monarhide kalmistu (nécropole royale). Siin on olnud maetuna paljud kuningad ja kuningannaed alates Merovingide ja Capetide dünastiatest kuni Bourboneideni. Prantsuse revolutsiooni ajal kannatas hoone — paljud haudadest ja monumentidest hävitati või kahjustati, osa luid pilluti välja; 19. sajandil tehti mahukad restaureerimistööd, mille käigus taastati paljusid matmemonumente ja skulptuure.
Arhitektuur ja kunst
Saint-Denise basiilika on arhitektuuriliselt oluline, sest seal kujunesid välja gooti peamised tunnused: teravkaar, ribi- ja koorvööndvõlvistik, suured vitraažaknad ning hiljem ka lendavad tugikaared (flying buttresses), mis võimaldasid kõrgemaid seinaavade ja suuremat valgust. Basiilika koor ja altariala on eriti tuntud oma varajase gooti õhustiku ja suurepäraste vitraažide poolest, mis mõjutasid kiriku- ja katedraalihoonete ehitust kogu Euroopas.
Sisekujunduses ja väliskujunduses on säilinud arvukalt skulptuure, matmemonumente ja hauakujusid — mõned neist on kunstiliselt olulised näited keskaegsest ja varauusaja muistendikunstist. 19. sajandi restaureerimised (sh Eugène Viollet-le-Duc osalus) aitasid taastada kiriku varasema hiilguse ja säilitada olulisi kunstiteoseid.
Muusika ja orel
Basiilika praegune orel on üks tuntumaid Prantsuse instrumente: see on Aristide Cavaillé-Colli ehitatud orel (algupärane osa) ja instrument on läbi aegade mitu korda muudetud ning osaliselt suurendatud. Orel sisaldab tuhandeid torusid (umbes 4200 toru), mis annavad sellele rikkaliku romantilise kõla ja võimaldavad laia dünaamikat ning värvigammat. Instrumenti on mitmeid kordi restaureeritud ja täiendatud, mistõttu see ühendab 19. sajandi mõjuka mehhanika ning hilisemaid täiustusi.
Prantsuse organist Pierre Pincemaille oli basiilika tiitliorelisti ametis aastatel 1987–2018. Tema kontserdid basiilikas tõid instrumendile ja kohale rahvusvahelist tähelepanu — Pincemaille salvestas hulgaliselt CD-sid ning oli tuntud oma virtuoosse stiili ja improvisatsioonivõime poolest.
Kaasaegne kasutus ja külastamine
Täna on Saint-Denise basiilika nii jumalateenistuste pealekauba ka muuseumilaadne paigake, kus näidatakse keskaegset skulptuuri, matmemonumente ja vitraaže. Hoone on avatud külastajatele, korraldatakse giidiga ekskursioone, kontserte ning erisündmusi. Basiilika tähtsus arhitektuuri-, kunsti- ja rahvusloo vaates teeb sellest ühe tähtsama sihtkoha Pariisi lähedal.
Tähtsamad faktid lühidalt:
- Asukoht: Saint-Denis, Pariisi põhjaeelinna piirkond (ligikaudu 9 km Pariisist).
- Kuulub: ajalooliselt Prantsusmaa kuningate matmispaikade hulka.
- Arhitektuur: oluline varajase gooti näide (Abt Suger algatas 12. sajandi ümberehitused).
- Kultuur: rikkalikud vitraažid, skulptuurid ja matmemonumendid; 19. saj. restaureerimistööd.
- Muusika: suur ja tuntud orel, kus oli tiitliorelristiks Pierre Pincemaille.
