Marie Antoinette — Prantsusmaa viimane kuninganna (1755–1793)
Marie Antoinette (2. november 1755 – 16. oktoober 1793) oli kuningas Louis XVI abikaasana Prantsusmaa viimane kuninganna enne monarhia kaotamist Prantsuse revolutsiooni käigus. Ta sündis Maria Antonia nime all Viinis, Austria peahertsoginna ja keisrinna Maria Theresia tütarena. Tema isa oli Lorraine’i hertsog, hilisem Saksa-Rooma keiser Francis I.
Varajane elu ja abiellumine
Marie Antoinette kasvatasid rangelt Austria õukonna kombed ja poliitiline mõtteviis. 1770. aastal, olles 14-aastane, abiellus ta Prantsusmaa troonipärija Louis-Augustega, tulevasega kuningas Louis XVI. Abielu oli osa Austria ja Prantsusmaa liidu poliitilisest kokkuleppest. Esimesel perioodil ei olnud paaril suur õnn lastega ja nende suhe ei olnud alguses lähedane; neil oli tõsiseid raskusi pere loomisel.
Perelu ja pärija
Pärast seitsmeaastast abielu sündis neile lõpuks lapsi. Marie Antoinette oli Prantsusmaa Louis XVII ema, kellest tegelikult ei saanud kunagi kuningat. Tema lapsed olid:
- Marie-Thérèse Charlotte (1778–1851) – tuntud kui Madame Royale;
- Louis-Joseph Xavier (1781–1789) – dauphin, suri noorelt;
- Louis-Charles (1785–1795) – nimetati revolutsiooni ajal sümboolselt Louis XVII-ks, suri vangistuses;
- Sophie Hélène Béatrix (1786–1787) – suri imikuna.
Elu Versailles’is ja maine kujunemine
Versailles’i õukonnas oli Marie Antoinette tähelepanu keskpunktis. Ta tõusis tuntuks oma moe-eelistuste, uhkete riietuste ning meelelahutuslike väljasõitude poolest. Ta tellis endale väikesed eraldatud majakesed, näiteks Poliitiliselt tuntuim neist on Petit Trianon, kus ta veetis aega põllumajandusliku "küla" — Queen’s Hamlet — kujundamisega. Tema maine luksuse ja prantslaste raskete elutingimuste ajal tekkinud eraldatuse tõttu kindlustas talle palju vaenulikkust ning kuuldused ja ründajad õitsesid.
1785. aastal sai tema kuvandile suure löögi nn teemanti-kaelakee afääriga (Affair of the Diamond Necklace), kus ta kahtlustuste ja vääritimõistmiste tõttu sattus avalikku naerualusesse, kuigi ta otseselt selles skeemis tõenäoliselt ei osalenud. Sellised juhtumid aitasid levitada jutuga seotud valesüüdistusi — rohkesti räägiti tema hedonistlikust elustiilist, majanduslikust kurnamisest ja salaühendustest Austria või teiste välisriikidega.
Üks tuntud ja tema suhtes omistatud tabav-öeldus on: "Las nad söövad kooki" (Qu'ils mangent de la brioche). Selle fraasi sidumine temaga puudub ajalooline tõend ja tõenäoliselt ei öelnud ta seda — avalikke andmeid selle väite kinnituseks ei ole.
Revolutsioon ja kukkumine
Marie Antoinette roll monarhia säilitamisel muutus üha vastuolulisemaks. 1791. aasta põgenemiskatse ehk Varennes’i põgenemine oli õnnestumata ja kahjustas tugevasti kuningapere usaldusväärsust — see süvendas kahtlusi, et nad tegutsevad koos välisriikidega monarhia taastamiseks. Pärast lipuvabariiklaste tõusu arreteeriti kuninglik perekond ja 1792. aastal kaotati Prantsusmaal ametlikult monarhia.
Marie Antoinette’i ja tema perekonna elu muutus revolutsiooni käigus ränkaks: nad viidi Parisi templi vanglasse, seal hukkusid tema lapsed ja perekond kannatas poliitiliste repressioonide all. Marie Antoinette süüdistati revolutsiooniliste võimude poolt rahvusvara raiskamises, vandenõus välisriikidega ja muudes kuritegudes, mida revolutsioneerlik meelsus talle ette heitis. Tema avalik protsess toimus 1793. aasta oktoobris ja kohtuprotsessi tulemusena mõisteti ta surma.
Marie Antoinette hukati giljotiiniga 16. oktoobril 1793 Place de la Révolution’il (tänapäeval Place de la Concorde). Tema viimaste sõnade kohta on erinevaid lugusid; traditsiooniliselt on tsiteeritud tema sõnu, mis olid suunatud pädevusseisule: "Andestage mulle, härra, ma ei teinud seda meelega" (prantsuse keeles sageli tsiteeritakse: "Pardonnez-moi, monsieur, je ne l'ai pas fait exprès").
Pärand ja hinnangud
Marie Antoinette’i kuju jääb vastuoluliseks. Revolutsiooni ajal kujutati teda tihti sümbolina vanast režiimist ja moraalsest dekadentsusest. Hilisemad ajaloolased on püüdnud tema mainet tasakaalustada, uurides poliitilisi kontekste, otsuseid, mis langesid tema kontrolli alt ja ajastut. Paljud tänapäevased uurimused rõhutavad, et tema isiklik elu ja valitsusajad olid osa keerulisest poliitilisest olukorrast, mitte ainus põhjus revolutsiooniks.
Marie Antoinette’i elu on inspireerinud lugematuid raamatuid, näidendeid, filme ja kunstiteoseid, kus teda kujutatakse nii traagilise ajaloolise figuurina kui ka stiili- ja moesümbolina. Tema lugu jääb näiteks hoiatuseks selle kohta, kuidas avalik arvamus, poliitilised kuulujutud ja rahulolematus võivad viia inimeste täieliku hävitamiseni.
Biograafia
Lapsepõlv Viinis (1755-1767)
2. novembri 1755. aasta hommikul sünnitas Ungari kuninganna ja Püha Rooma keisrinna Maria Teresa oma viieteistkümnenda lapse ja viimase tütre Marie Antoinette'i. Keisrinna sai pärast sünnitust kiiresti uuesti terveks ning nägi väidetavalt õnnelik ja terve välja. Marie Antoinette'i eest hoolitses lapsehoidja Constance Weber. Kui Marie Antoinette oli laps, tegi ta sageli kingitusi Constance Weberile ja tema pojale Josephile. Joosepi sõnul ütles Marie Antoinette kord Constance'ile: "Hea Weber, hoolitse oma poja eest".
Joseph Weber lisas, et ertshertsogitel ja ertshertsoginnadel lubati sõbruneda "tavaliste" (tavaliste) lastega. Välja arvatud ametlikel pidustustel, meeldisid ja lubati õukonda ikkagi inimesed, kellel polnud väga kõrget päritolu või tiitlit. Marie Antoinette'i kutsuti noorena "Antoine'iks". Austria õukond, kus noor Madame Antoine üles kasvas, hakkas juba palju vähem formaalseks muutuma. Antoine'i õpetas krahvinna Brandeis, kes armastas Marie Antoinette'i ja kohtles teda väga lahkelt. Antoine'i esimene registreeritud kiri, mis on kirjutatud, kui ta oli 11 või 12-aastane, oli "kallimale Brandeis'le" "teie ustava õpilase (õpilase) poolt, kes armastab teid väga, Antoine". Kuigi krahvinna õpetas Antoine'ile moraali ja religiooni, ei õpetanud ta teda siiski paljudes muudes ainetes, ja Antoine'ile ei meeldinud keskenduda. Hiljem ütles üks tema sõpradest, et kui ta rääkis, ei olnud tema sõnad seotud, "nagu rohutirts". Tegelikult, kui Antoine oli 12-aastane, ei osanud ta kirjutada ega isegi korralikult prantsuse ja saksa keelt rääkida, kuigi itaalia keelt oskas ta hästi. Ta armastas aga väga muusikat. 1759. aastal, veidi enne oma neljandat eluaastat, laulis Antoine oma isale peol prantsuse laulu, samal ajal kui tema vennad ja õed laulsid itaalia laule. Ta kuulas ja kohtus ka kord Wolfgang Amadeus Mozarti, kes mängis "imeliselt". Mozart püüdis Antoinette'ile abieluettepanekut teha. Lõpuks sai temast Mozarti muusika fänn. Ta oli kuulus ka oma ilusa tantsu ja graatsilise peotantsu poolest. Teda oli ametlikult õpetanud kuulus prantsuse ballettmeister Jean-Georges Noverre. Lugemisoskus oli tal palju väiksem.
Siiski armastas ta oma lapsepõlvekodu Viinis ja hiljem igatses seda väga. Ta ütles kord oma ema kohta: "Ma armastan keisrinna, aga ma kardan (kardan) teda, isegi eemalt; kui ma talle kirjutan, ei tunne ma end kunagi täiesti rahulikult (mugavalt)." Ta ei meeldinud oma õele, ertshertsoginna Marie "Mimi" Christine'ile, keda tema ema näis kõige rohkem armastavat. Kuid tema suhe oma õe Maria "Charlotte" Carolinaga oli hoopis teistsugune: nad armastasid teineteist soojalt. Nad olid väga lähedased ja üks maalikunstnik ütles hiljem, et nad "sarnanesid (nägid välja nagu) teineteisele väga". Charlotte oli jõulisem ja Antoine'i peeti tavaliselt ilusamaks.
Poliitiline abielu (1767-1770)
1767. aasta algul oli keisrinnal viis tütart. Marie Christine oli juba abielus Saksimaa prints Albertiga. Elizabeth, kes oli väga ilus, oli 23, Amalia peaaegu 21, Josepha oli 16, Charlotte oli 14 ja Antoine oli nüüd 12-aastane. Keisrinna soovis, et Josepha, kes oli õrn ja ilus, abielluks Hispaania Karl III-ga. Kuid siis hakkasid juhtuma halvad asjad. Tema poja Josepha teine naine suri rõugete tõttu ja maeti maha. Pärast seda nakatus Maria Teresa rõugetesse ja oleks peaaegu surnud.
Siis võttis Maria Teresa oma tütre Joosepa, kes oli alustamas oma pulmareisi Napoli, kaasa, et minna Joosepi naise haua juurde palvetama. Kuid haud ei olnud piisavalt tihedalt suletud. Tõenäoliselt selle tõttu haigestus Josepha äkki rõugetesse ja suri. Ka Elisabet nakatus sellesse haigusse. Ta jäi ellu, kuid tema ilu oli kadunud. Antonia, kes oli kaheaastaselt rõugedesse haigestunud ja taas terveks saanud, ei nakanud haigust.
Kuid Napoli kuningale Ferdinandile oli ikka veel pruuti vaja. Maria Teresa kirjutas kiiresti kirja, milles selgitas Hispaania Karl III-le kuu aega pärast Joosepa surma, mis oli juhtunud. "Ma annan teile ... ühe oma tütre, et korvata kaotust," kirjutas ta. "Mul on praegu (just praegu) kaks, kes võiksid sobida, üks on ertshertsoginna Amalia, kellel on väidetavalt ilus nägu ja kelle tervis peaks lubama ... teine on ertshertsoginna Charlotte, kes on samuti väga terve ja aasta ja seitse kuud noorem kui Napoli kuningas." Peagi abiellus Napoli kuningas Charlotte'iga ja Amalia abiellus Louis XV pojapoja Don Ferdinandiga Parmast. Amalia ei olnud oma ema otsusega rahul.
Ainus allesjäänud tütar oli nüüd Marie Antoinette. Keisrinna Maria Theresia otsustas kasutada Antoniat selleks, et Austria muutuks Prantsusmaaga sõbralikuks. Pärast pikki arutelusid oli Antonia kihlatud Prantsusmaa daufini Louis-Auguste'iga. Pulmi aitasid korraldada duc de Choiseul Prantsusmaalt ja Starhembergi vürst Austriast.
Nad alustasid kohe Marie Antoinette'i ettevalmistamist tema abiellumiseks. Tema hambad olid kõverad, kuid Prantsuse hambaarst tuli seda parandama. Pärast kolme kuud kestnud valulikku tööd oli Marie Antoinette'i naeratus "väga ilus ja sirge". Tema paksu "lokimäe" seadis korda kuulus juuksur Larsenneur, kes puuderdas ja pehmendas tema juukseid. Marie Antoinette'il oli ka kõrge otsmik, mida tol ajal peeti ebamoodsaks. kuigi tal oli pikk ja graatsiline kael.
Ka tema haridust muudeti. Novembris 1768 läks Abbe Jacques-Mathieu de Vermond Viini, et õpetada Antoniat. Ta oli tark, kuid tal puudusid teadmised, mis peaksid olema tulevase kuninganna omad. Ta oli ka laisk ja keskendumisvõimetu. Ta ei osanud korralikult lugeda ega kirjutada prantsuse või saksa keeles, kuid aasta pärast Vermond'i saabumist oskas ta seda juba piisavalt hästi. Kui ta Austriast lahkus, rääkis ta prantsuse keelt kergesti ja hästi, isegi kui tal oli väike saksa aktsent. Abbe leidis ka, et Marie Antoinette ei teadnud palju Prantsuse ajaloost, mida nad koos hoolikalt uurisid. Lõppkokkuvõttes sai Marie üsna hea hariduse.
Martin van Meytensi pilt Marie "Antoine" Antoinette'ist, kui ta oli seitsmeaastane.
Marie Antoinette'i kui Prantsusmaa Dauphine'i vapp
Surm
Marie Antoinette hukati avalikult giljotiinil 16. oktoobril 1793. aastal Pariisis (Prantsusmaa) riigireetmise eest, mõned kuud pärast oma abikaasa surma. Tema noorim poeg Louis-Charles suri hiljem revolutsiooni ajal tuberkuloosi ja alatoitumuse tagajärjel. Ta maeti Saint Denis' basiilikasse. Tema vanim tütar Marie Therese oli ainus nende perekonnast, kes elas revolutsiooni üle.
Pildid
· 
Maria Antonia Austria, peahertsoginna, 12-aastane.
· 
Marie-Antoinette ja tema lapsed, õli lõuendil, autor Elisabeth Vigee-Lebrun, 1787
· 
Marie-Antoinette'i viiakse hukkamisele, 1793,
· 
Marie-Antoionette'i hukkamine, 16. oktoober 1793
· 
Kuninganna viimane joonistus, autor Louis David
Tiitlid sünnist kuni surmani
- 2. november 1755 - 19. aprill 1770: Tema Kuninglik Kõrgus Austria peahertsoginna Maria Antonia
- 19. aprill 1770 - 10. mai 1774: Tema Kuninglik Kõrgus Prantsuse Dauffin
- 10. mai 1774 - 1. oktoober 1791: Tema Kõrgeim Kristlik Majesteet Prantsusmaa ja Navarra kuninganna
- 1. oktoober 1791 - 21. september 1792: Tema Kõrgeim Kristlik Majesteet Prantsuse kuninganna
- 21. september 1792 - 21. jaanuar 1793: Madame Capet
- 21. jaanuar 1793 - 16. oktoober 1793: La Veuve ("lesk") Capet
Seotud leheküljed
- Teemantkaelakee afäär
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Marie Antoinette?
V: Marie Antoinette oli kuningas Louis XVI abikaasana Prantsusmaa viimane kuninganna, enne kui monarhia Prantsuse revolutsiooni käigus kaotati. Ta sündis Maria Antonia nime all Austria peahertsoginnana.
K: Kui vana ta oli, kui ta Louisiga abiellus?
V: Ta abiellus Louis'ga 1770. aastal, kui ta oli 14-aastane ja neli aastat enne seda, kui Louis'st sai kuningas.
K: Kas Marie Antoinette oli alguses populaarne?
V: Kuigi ta ei olnud alguses ebapopulaarne, ei soovinud paljud inimesed Prantsusmaal, et riigis oleks Austria kuninganna, sest Prantsusmaa liit Austriaga oli ebapopulaarne.
K: Mis põhjustas tema muutumise ebapopulaarseks sümboliks Prantsuse revolutsiooni ajal?
V: Prantsuse revolutsiooni ajal levisid kuuldused, et ta kulutas liiga palju raha, tal olid armukesed ja ta toetas Prantsusmaa vaenlasi, mistõttu temast sai vana Prantsuse monarhia (Ancien Régime) ebapopulaarne sümbol.
Küsimus: Kas Marie Antoinette ütles tõesti: "Las nad söövad kooki"?
V: Ei ole tõendeid, et Marie Antoinette ütles seda lauset, kui ta sai teada, et talupojad nälgivad. Paljud neist kuulujuttudest algatasid teised inimesed õukonnas, kus tal oli vähe sõpru.
K: Mis põhjustas Prantsuse revolutsiooni?
V: Ei ole selge, mis põhjustas Prantsuse revolutsiooni, kuid selle põhjused olid palju suuremad kui tema kulutused.
K: Kuidas Marie Antoinette suri?
V: Ta aitas 1791. aastal kavandada enda ja oma perekonna ebaõnnestunud põgenemist Pariisist, mis pani paljud inimesed arvama, et nad vehklesid valitud valitsuste vastu. Kuninglik perekond arreteeriti 1792. aastal ja seejärel hukati Marie Antoinette 1793. aastal giljotiini läbi üheksa kuud pärast seda, kui tema abikaasa suri samuti hukkamise läbi.
