Paavst Clemens I — biograafia, imed ja pärand (Vangide paavst)
Paavst Clemens oli katoliku kiriku neljas paavst (ametlik tiitel Rooma piiskop). Traditsiooni järgi teenis ta kirikut umbes 88–97 või kuni ca 99 pKr. Tema päritolu kohta on olemas nii ajaloolisi kui ka legendaarseid andmeid: allikates nimetatakse teda Velletris, Latiumis sündinuks ja mõnedes kirjeldustes mainitakse tema seoseid Rooma ühiskonna kõrgemate kihtidega — näiteks legendides on toodud, et ta oli Rooma senaatori Faustinuse poeg ja Rooma konsuli Tiberius Flavius Clemensi nõbu. Need tahud kuuluvad peamiselt kristliku traditsiooni ja varajate legende hulka ning ajalooline kindlus on piiratud.
Toimetamine ja kirjanduslik pärand
Clemendit peetakse oluliseks varajase kiriku juhiks ja talle omistatakse tähtis kiri Korintose kogudusele, tuntud kui 1. Klemendose kiri. Seda kirja peetakse üheks vanimaiks säilinud kiriklikuks kirjalikuks teoseks väljaspool uut testamenti; ta käsitleb kiriku ühtsust, ametivõimu ja vaidluste lahendamist, kutsudes Korintose kristlasi üles lõpetama sisemised erimeelsused.
Seda kirjapidet hinnatakse ajalooliselt oluliseks, sest see kujutas varasel ajal pretsedenti, mille kohaselt Rooma juhtide arvamus ja otsus omab autoriteeti kirikus — seda on sageli tõlgendatud kui varajane samm paavstitoe (papal primacy) kujunemisel. Clemendit peetakse ka kiriku seaduste ja tavade kirja panemise tava toetajaks või jätkajaks.
Tagakiusamine, vangistus ja ime
Varaste allikate ja legendide järgi sattus Clemens Trajanuse (keiser 98–117 pKr) võimuajal tagakiusamise ohvriks. Traditsioon väidab, et ta saadeti konsoolikolde või töökaevandusse ja pidi seal sunnitööd tegema; seda perioodi nimetatakse sageli tema vangistusaastateks, mistõttu teda kutsutakse ka "vangide paavstiks". Allikad jutustavad, et vangistuse ajal jätkas ta õpetamist — nii kaaskristlastele kui ka mõnele paganale — ning talle omistatakse vähemalt üks ime selle perioodi jooksul.
Tema märtrisurma kirjeldavad legendid räägivad, et ta seoti ankrusse ja lohistati merre. See kujutlus on saanud tugevaks osaks tema legendaarse kannatuse narratiivist, kuigi konkreetsete ajalooliste üksikasjade täpsus on vaieldav.
Säilmed, ankur ja pühitsemine
Vastavalt traditsioonile leiti Clemendi säilmed koos ankruga merest ja säilitati koos kirikus, mis asus mere lähedal või osaliselt vee all. Mainitud paik seostatakse sageli Musta mere ümbrusega; selliste leidude ümber on tekkinud liturgiline ja palverändurite kultus ning kohati on olnud võimalik traditsioonilisi paiku külastada. Oluline on rõhutada, et paljud neist kirjeldustest pärinevad hilisematest allikatest ja nende täpne ajalooline alus on erinevates uurimustes tuline teema.
Pärand ja austus
Clemendit on läbi sajandite kõrgelt hinnatud nii lääne- kui ka idakirikus. Tema nimi ja kirjalik pärand on püsinud osa kiriklikust memoriaalist ning teda austatakse pühakuna. Tema mälupäev katoliku kirikus on 23. november. Tema lugu ja kirjalik pärand on olulised varakristluse uurimisel, eriti mitmekogukondade omavahelise suhtluse, kirikuvõimu ja kannatuse kujutamise mõistmiseks.
Sarnane austus on säilinud ka idakiriklikes traditsioonides; selle kohta leidub erinevaid kohalikku kultuuri ja liturgiat puudutavaid tavasid, eriti vene õigeusu katoliiklaste ja Ukrainas tegutsevate kogukondade hulgas (märkus: väljendused ja kombed võivad piirkonniti erineda).
Allikad ja usaldusväärsus
Palju sellest, mida Clemendi kohta teame, põhineb varajastel kirjalikel allikatel, liturgilisel traditsioonil ja hilisematest kiriklike legendidest pärinevatel kirjeldustel. Ajaloolaste seas on arutelusid selle üle, milline osa traditsioonist peegeldab täpset ajaloolist sündmust ja milline on kujunenud hilisemas kiriklikus mälus. 1. Klemendose kiri jääb siiski keskseks ja väärtuslikuks allikaks varakristlikest arusaamadest kiriku juhtimisest ja eetilistest nõuetest.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli paavst Clement?
V: Paavst Klemens oli katoliku kiriku neljas paavst, kes teenis aastatel 88-97 pKr. Ta sündis Velletris, Latiumis ja oli pärit väga tähtsast perekonnast.
K: Mida ta tegi oma paavstiks oleku ajal?
V: Oma paavstiks oleku ajal pani ta kirja palju tähtsaid sündmusi, näiteks oma eelkäijate märtrisurma ja kristlaste vaheliste vaidluste lahendamise. Ta kirjutas ka Korintose kogudusele ja palus neil lõpetada vaidlused oma kristlastega, mida nad ka tegid. Sellega loodi pretsedent, et paavstid on viimane isik, kes otsustab kirikusiseseid reegleid. Ta kas kehtestas või jätkas kiriku seaduste ja tavade registreerimise praktikat.
K: Kuidas keiser Trajanus teda taga kiusas?
V: Keiser Trajanus kiusas paavst Klemensit taga, saates ta rasket tööd tegema kaevandusse.
K: Mida on talle vanglas olles omistatud?
V: Vanglas olles on paavst Klemensile omistatud, et ta õpetas teistele vangidele kristlust ja tegi sel ajal isegi ühe ime.
K: Kuidas teda tänapäeval mäletatakse?
V: Tänapäeval on paavst Klemens väga hinnatud nii Ukraina vene õigeusu katoliiklaste kui ka kõigi katoliiklaste poolt kogu maailmas, kes austavad teda tema pühapäeval (23. novembril) tseremoniaalse liturgiaga. Teda peetakse ka kiriku pühakuks.
K: Kus hoitakse tema säilmed tänapäeval?
V: Tema säilmed ja tema märtrisurmaga seotud ankur on välja otsitud ja säilitatud Mustas meres uputatud kirikus, mida saab osa aastast vaadata ja kuhu saab tänapäevalgi siseneda.
