Licinius — Rooma keiser (308–324) ja Milano edikti kaasväljastaja
Licinius — Rooma keiser (308–324): tema võimuvõitlus, Milano edikti kaasväljastaja ja konfliktid Constantinusega.
Flavius Galerius Valerius Licinianus Licinius (umbes 250–325) oli Rooma keiser aastatel 308–324. Ta tõusis võimule 4. sajandi alguse keerulisel ajastul, mil impeeriumi juhtkond oli jagunenud mitme võimulise vahel ja korduvad sõjad ning liitlassuhted määrasid riigi saatuse.
Licinius alustas oma karjääri sõjaväelise ja administratiivse ametikohana. Ta liitus 297. aastal oma sõbra, keiser Galeriuse käsul Pärsia retkele ning teenis Galeriuse usaldusaluse ametnikuna ja väejuhi nõunikuna. Pärast Flavius Valerius Severuse surma nimetas Galerius 308. aastal Liciniuse keisriks läänes, mis pani aluse tema iseseisvale võimuleimpeeriumis.
Galeriuse surma järel, mais 311, sõlmis Licinius jagamise lepingu Maximinus Daia'ga ning nad jagasid ühiselt impeeriumi kontrollialad. Hellespont ja Bosporus kujunesid nende eraldusjooneks, määrates selgelt ida- ja läänetsentraadid.
313. aastal abiellus ta Mediolanumis (praegu Milano) Flavia Julia Constantiaga, Konstantinoopoli poolõega. Koos Konstantinusega andis ta välja "Milano dikti", mis deklareeris vabausuõiguse — see tunnustas kristluse ja teiste religioonide vabadust ning nägi ette konfiskeeritud kinnisvara tagastamist. Milano edikt oli määrava tähendusega kristluse seisukohalt, sest see lõpetas üksikute piirkondade riikliku tagakiusamise ja andis usuvabaduse aluse kogu impeeriumis.
30. aprillil võitis Licinius Maximinuse vastu Tzirallumi lahingus. Selle võiduga kindlustas ta kontrolli idapoolsete provintside üle ning temast sai idapoolne keiser, samal ajal kui tema liitlane ja hiljem rivaal Constantinus oli lääne keiser.
314. aastal puhkes kodusõda Liciniuse ja Constantinuse vahel. Constantinus alistas Liciniuse Cibalae juures Pannoonias ning kaks aastat hiljem toimunud lahingutes Traakias suudeti konfliktiga teatud aja jooksul kompromissile jõuda. Sellele järgnes lühike periood koostööd ja rahu, kuid pinged ei kadunud.
324. aastal puhkes uus suursõda: Constantinus alustas ulatuslikku kampaaniat idas ning alistas Liciniuse järjest Adrianopole ja lõpuks Chrysopolise lahingus, mis sundis Liciniuse alla andma ja troonist loobuma. Algul jättis Constantinus ta elule Constantia palve tõttu, kuid peagi kasutas keiser väidetavat vandenõud ning ettekäändena Liciniuse vastu süüdistatti teda koostöös barbaritega ja aastal 325 lasti Licinius tappa.
Liciniuse režiim oli ajalooliselt vastuoluline: kõigepealt tuntud kui Konstantinuse liitlane ja kristluse vabaduse toetaja edikti kaudu, hiljem aga poliitilistel põhjustel paganlike jõududega leppima hakanud valitseja. Tema langus ja hukkamine lubasid Constantinusel konsolideerida kogu impeeriumi ning tugevdada oma positsiooni, mis omakorda mõjutas kristluse seaduslikku ja poliitilist staatust edaspidi.
Liciniusest on säilinud arheoloogilised tõendid, mündikujutised ja kirjalikud allikad, mis annavad aimu tema riigivalitsemisest, sõjaväelistest kampaaniatest ja keerukatest diplomaatilistest suhetest oma aja võimumeestega. Tema valitsemisaeg jääb olulise perioodina, mis määras suveräänsuse, usu ja administratsiooni suhteid Rooma keisririigis 4. sajandi alguses.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Flavius Galerius Valerius Licinianus Licinius?
V: Flavius Galerius Valerius Licinianus Licinius oli Rooma keiser, kes valitses aastatel 308-324 pKr.
K: Mida tegi ta koos oma lähedase sõbra keiser Galeriusega?
V: Ta läks koos oma lähedase sõbra keiser Galeriusega 297. aastal Pärsia retkele.
K: Kuidas sai ta 308. aastal läänes keisri auastmeks?
V: Pärast Flavius Valerius Severuse surma kuulutas Galerius ta 308. aastal läänes keisri auks.
K: Mida andsid Licinuis ja Constantinus koos välja?
V: Koos Constantinusega andis ta välja "Milano edikti", mis lubas keisririigis kristlust tunnistada.
K: Millal algas Licinuis' ja Konstantinoopoli vahel kodusõda?
V: 314. aastal algas Licinuis ja Constantinuse vahel kodusõda.
K: Mitu korda võitis Constantinus Maximinuse vastu?
V: Constantinus võitis Maximinuse vastu kaks korda, üks kord Cibalae juures Pannoonias ja kaks aastat hiljem Traakias.
K: Miks Licinuis ei tapetud kohe pärast Constantiniuse allaandmist? V: Kuna tema abikaasa, Constantiniuse õde palus tema ellujäämist, ei tapetud teda kohe.
Otsige