Püha Ignatius Antiookia (Theofoor): Antiookia piiskop ja kirikuisade autor
Püha Ignatius Antiookia (tuntud ka kui Theofoor) (u. 35-107) oli kolmas Antiookia piiskop või patriarh ja apostel Johannese õpilane. Ta on üks tuntumaid varakristlikke isikuid tänu oma kirjadele, mis annavad väärtuslikku teavet 1. ja 2. sajandi kiriklikust elust, teoloogiast ja hierarhiast. Teel oma märtrisurma Roomas kirjutas Ignatius rea kirju, sealhulgas ühe Smürna piiskopile Polükarposele, kes oli samuti tundnud Johannest. Need kirjad on näide varaseimate kristlaste teoloogiast ning annavad meile olulise allika varakiriku usupraktikate ja institutsioonide kohta. Olulised teemad, mida neis kirjades käsitletakse, on kirikuteadus, sakramendid ja piiskoppide roll.
Elulugu ja märterlus
Ignatiuse täpne sünniaeg pole kindel; traditsiooniliselt pannakse ta ajavahemikku u. 35–107. Ta sai Antiookia piiskopiks pärast püha Peetrust ja Evodiust, kes suri umbes aastal 67 pKr. Tema ametiaja kõrgperiood langeb I sajandi lõppu. Traditsioon ütleb, et ta kasvas üles kui Jeesuse jüngrite põlvkonda kuuluv isik ning et ta oli üks lastest, keda Jeesus võttis sülle ja õnnistas. Ignatius oli tõenäoliselt apostel Johannese jünger.
Kirjad ja teoloogia
Ignatiuse kirjad on peamiselt suunatud konkreetsetele kogudustele ja juhtidele ning loodud selleks, et kinnitada kristlikku õpet ja kiriklikku korda rasketes oludes. Peamised teoloogilised rõhuasetused tema kirjades on:
- Kirikuline ühtsus: Ignatius rõhutas tugevalt kohaliku koguduse ja selle piiskopi autoriteeti kui ühtsuse tagajat.
- Euharistia ja Kristuse tõeline paiknevus: ta kaitses euharistiat kui tõelist Kristuse ihu ja verd ning võitles hereesiate, näiteks doketismi vastu, mis eitavad Kristuse tõelist lihalist olemust.
- Piiskopi roll: Ignatius kujutas piiskoppi kui kohaliku koguduse keskset garanteerijat õpetusele ja liturgilisele korrale.
- Martüürium ja Kristuse jäljendamine: tema isiklik tahteavaldus kannatada ja surra Kristuse pärast peegeldub tema teoloogias — ta nägi kannatust kui ühinemist Kristusega.
Traditsiooniliselt on säilinud rida Ignatiuse kirju; tänapäevane teadus eristab neist seitsme peamiselt autentsena peetavat tüüpkirja ning mitmeid hilisemaid või interpolatsioonidega variante. Tekstid on säilinud peamiselt kreeka, ladina ja süüria tõlgetena.
Autoriteet, pühakuks kuulutamine ja tähistamine
Ignatiust peetakse üldjuhul üheks apostellikuks isaks (kirikuisade varaseim autoriteetne rühm) ja pühakuks roomakatoliku kiriku, luterliku kiriku, ida-ortodoksi kiriku ja anglikaani/piiskopliku kiriku poolt, kes tähistavad tema püha 17. oktoobril, ning õigeusu ja idakatoliku kiriku poolt, kes tähistavad tema püha 20. detsembril. Ignatius rajas oma autoriteedi sellele, et ta elas oma elu Kristust jäljendades ja seetõttu on tema kirjutised olnud pikaajaliselt mõjukad kiriku õpetuse ja hierarhia kujunemisel.
Pärand ja teaduslik käsitlus
Ignatiuse kirjad on olnud kirikuteadlastele ja teoloogidele hindamatu allikas. Samas on tekstide tõlgendamisel ja autentsuse määramisel tekkinud vaidlusi: mõned pikemad versioonid sisaldavad tõenäoliselt hilisemaid lisandeid ning teadusuuringud püüavad eristada algseid fragmente interpolatsioonidest. Teoloogia- ning kirikuajaloouurimused jätkavad Ignatiuse teoste konteksti, liturgilise praktika ja varakristliku hierarhia mõistmist aitava informatsiooni analüüsi.
Kokkuvõte: Püha Ignatius Antiookia oli silmapaistev varakristlik piiskop, kelle kirjad toetavad meie arusaamist kiriklikust elust, sakramentidest ja piiskoppide rollist varases koguduses. Tema pühakspeetav elu ja märtrisurm on andnud talle olulise koha kristliku traditsiooni ja kirikuisade hulgas.
Märtrisurma
Ignatius arreteeriti võimude poolt ja toimetati Rooma, kus ta oli rasketes tingimustes:
| “ | Süüriast isegi Rooma, ma võitlen metsloomadega, maal ja merel, öösel ja päeval, olles seotud kümne leopardi keskel, isegi sõdurikompanii, kes muutuvad ainult hullemaks, kui neid lahkesti koheldakse. -Ignatius roomlastele, 5. | ” |
Ta suri areenil märtrina. See oli Trajanuse ajal. Rooma võimud lootsid, et teha temast eeskuju ja seeläbi takistada kristluse levikut. Selle asemel kohtus ja julgustas ta kristlasi, kes kogunesid talle kogu tema teekonnal, ning kirjutas seitse kirja piirkonna kogudustele ja ühe oma piiskopile.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli püha Ignatius Antiookias?
V: Püha Ignatius Antiookia (tuntud ka kui Theofoor) oli kolmas Antiookia piiskop või patriarh ja apostel Johannese õpilane.
K: Millal ta elas?
V: Ta elas aastatel 35-107 pKr.
K: Mis on oluline tema kirjades?
V: Tema kirjad on näide varaseimate kristlaste teoloogiast ja käsitlevad selliseid olulisi teemasid nagu ekklesioloogia, sakramendid ja piiskoppide roll.
K: Milline on tema tähtpäev?
V: Tema püha tähistatakse läänekristluses 17. oktoobril ja idakristluses 20. detsembril.
K: Kes olid mõned inimesed, kes teda tundsid?
V: Ta kirjutas kirja Smürna piiskopile Polükarposele, kes oli samuti tundnud Johannest. Lisaks võttis Jeesus teda lapsepõlves sülle ja õnnistas teda. Tõenäoliselt oli ta ka apostel Johannese jünger.
K: Millele tugines Ignatius oma autoriteet?
V: Ignatius rajas oma autoriteedi sellele, et ta elas oma elu Kristust jäljendades.
