Eklesioloogia
Kristlikus teoloogias on ekklesioloogia õpetus kiriku kui kogukonna kohta ning kiriku enda arusaamast oma missioonist ja rollist.
See tähendab, et ekklesioloogia uurib kiriku rolli päästes, selle päritolu, suhet ajaloolise Kristusega, distsipliini, saatust (vt. ešatoloogia) ja juhtimist.
Lisaks sellele, et kirjeldada teoloogia laiaulatuslikku distsipliini, võib ekklesioloogiat kasutada ka konkreetses mõttes konkreetse kiriku või konfessiooni olemuse kohta, olgu see siis enesestmõistetav või muul viisil. Selles tähenduses kasutatakse selliseid väljendeid nagu rooma-katoliku kiriklik kirikoloogia, luterlik kirikoloogia ja oikumeeniline kirikoloogia.
Küsimused, mille esitas ekklesioloogia
Kirikuõpetus esitab küsimusi:
- Kes on kirik? Kas tegemist on nähtava või maise korporatsiooniga - "kirik" näiteks konkreetse konfessiooni või institutsiooni tähenduses? Või on see kõigi usklike kristlaste kogudus, hoolimata nende konfessionaalsetest erinevustest ja lahkarvamustest? Milline on suhe elavate kristlaste ja lahkunud kristlaste vahel ("tunnistajate pilv" Hb 12:1) -- kas nad (need, kes on maa peal ja need, kes on taevas) moodustavad koos Kiriku?
- Kas peab liituma kirikuga? See tähendab, milline on ühine jumalateenistuse roll usklike vaimses elus? Kas see on tegelikult vajalik? Kas päästet saab leida väljaspool ametlikku liikmelisust konkreetses usukogukonnas ja mis on "liikmelisus"? (Ristimine? Usutunnistuse ametlik vastuvõtmine? Regulaarne osalemine?)
- Milline on kristliku kiriku autoriteet? Kes saab tõlgendada kiriku õpetusi? Kas organisatsiooniline struktuur ise, kas üksiku korporatiivse organi või üldiselt formaalsete kiriklike struktuuride raames, on sõltumatu ilmutuse või Jumala armu vahend?
- Mida teeb kirik? Mis on sakramentide, jumalateenistuste ja liturgiate toimimine Kiriku kontekstis ja kas need on osa Kiriku missioonist kuulutada evangeeliumi?
- Kuidas tuleks kirikut juhtida? Milline oli apostlite missioon ja autoriteet ning kas seda antakse tänapäeval edasi sakramentide kaudu? Millised on õiged meetodid vaimulike, näiteks piiskoppide ja preestrite valimiseks ning milline on nende roll kiriku kontekstis?
- Millised on "vaimsete andide" rollid koguduse elus?
- Kuidas on kiriku "uus leping" seotud pühakirjas väljendatud lepingutega Jumala valitud rahva, juudi rahvaga?
- Milline on kiriku lõplik saatus kristlikus esthatoloogias?
Seotud leheküljed
Kirikut määratlevad uskumused
- Kristuse ihu
- Piibli kaanon
- Creed
- Õigeusu
- Teoloogia - uskumused Jumala olemuse kohta. See võib hõlmata pneumatoloogiat - uskumused Püha Vaimu kohta, kristoloogiat - uskumused Jeesuse kui Messia kohta ja soterioloogiat - uskumused selle kohta, kuidas inimesed päästetakse.
Kirikut määratlevad rituaalid
- Liturgia
- Ritualism
- Saade
- Sakrament
- Euharistia
- Ristimine
- Lapse ristimine
- Usklike ristimine
- Kinnitus (kristlus)
- Kristusepühitsus
- Püha ordu
Kirikuvalitsuse teemad
- Apostlik pärimus - katoliiklased, ida-ortodoksid ja anglikaani kirik väidavad, et nende preestrid on pühitsetud preestrite poolt, kes ulatuvad tagasi kaheteistkümnele apostlile.
- Autokefaalia
- Kanooniline õigus
- Üks püha katoliku ja apostellik kirik
- Kiriku ja riigi lahusus
- Täielik osadus
- Laie
- Ecclesia (religioonisotsioloogia)
- Sektsioon
- Kultus
- Kirikupoliitika
- Konnektsionism
- Koguduse poliitika
- Episkopaalne poliitika
- Presbüterliku kiriku juhtimine
- Vaimulikud
Küsimused ja vastused
K: Mis on ekklesioloogia?
V: Ekklesioloogia on kiriku kui kogukonna, selle missiooni ja rolli kohta käiva õpetuse uurimine.
K: Mida uurib ekklesioloogia seoses kirikuga?
V: Ekklesioloogia uurib kiriku rolli päästes, selle päritolu, suhet ajaloolise Kristusega, distsipliini, saatust ja juhtimist.
K: Kas ekklesioloogia võib viidata konkreetse konfessiooni iseloomule?
V: Jah, ekklesioloogiat võib kasutada konkreetse kiriku või konfessiooni iseloomu kirjeldamiseks, olgu see siis isekeskne või mitte.
K: Kas saate tuua näiteid, kuidas ekklesioloogiat konkreetses tähenduses kasutatakse?
V: Jah, näited selle kohta, kuidas ekklesioloogiat kasutatakse konkreetses tähenduses, hõlmavad rooma-katoliku ekklesioloogiat, luterlikku ekklesioloogiat ja oikumeenilist ekklesioloogiat.
K: Milline on ekklesioloogia kui distsipliini ulatus?
V: Ekklesioloogia on lai teoloogiadistsipliin, mis uurib õpetust kirikust kui kogukonnast, selle missioonist ja rollist.
K: Kuidas on ekklesioloogia seotud eshatoloogiaga?
V: Ekklesioloogia uurib ka kiriku saatust, mida uuritakse eshatoloogias.
K: Mis on ekklesioloogia uurimise eesmärk?
V: Ekklesioloogia õppimise eesmärk on saada sügavam arusaam kirikust kui kogukonnast, selle missioonist ja rollist ning mõista paremini konkreetse konfessiooni iseloomu ja enesemääratlusi.
