Trajanus — Rooma keiser 98–117: elulugu, vallutused ja pärand
Trajanus — Rooma keiser 98–117: põhjalik elulugu, sõjaväeline karjäär, vallutused ja pärand. Avastage tema saavutused, poliitika ja mõju Rooma impeeriumile.
Trajanus (Marcus Ulpius Nerva Traianus, 18. september 53 – 9. august 117) oli Rooma keiser aastatel 98–117. Ta sündis Hispania Baetica provintsis, tõenäoliselt Italica lähedal (tänapäeva Santiponce, Hispaania) mittepatriikalse, ent Rooma kodakondsusega perekonna peres. Trajanuse abikaasa oli Pompeia Plotina, kelle maine ja toetus mõjutasid tema valitsemisajal poliitilisi otsuseid.
Trajanus tõusis läbi tavalise senaatori karjääri ehk cursus honorum, teenides nii tsiviil- kui sõjaväelisi ametikohti. Varasemalt teenis ta kindralina Rooma armees Saksa piiril ja surus 89. aastal edukalt maha Antonius Saturninuse ülestõusu. Tema edukas tegevus piirikomandöri ja kubernerina tõstis tema mainet nii sõjaväes kui senaadis.
Saabumine troonile
Septembris 96 sai Domitianuse järglaseks Nerva, vana ja lastetu senaator, kes osutus sõjaväe seas ebapopulaarseks. Pärast lühikest ja tormilist aastat võimulolekut sundis preetoriaani kaardiväe liikmete ülestõus teda võtma oma pärijaks ja järeltulijaks populaarsema Trajanuse. Nerva suri 27. jaanuaril 98 ja Trajanus järgnes talle ilma vahejuhtumiteta. Tema pärandumist peeti sõjaväe ja rahva heaks kompromissiks, mis tõi kaasa stabiilsuse ning laiemalt aktsepteeritud valitsemisstiili.
Sõjalised kampaaniad ja vallutused
Trajanuse valitsusajal toimusid Rooma ajaloos märkimisväärsed laienemised. Tema suurimaks saavutuseks peetakse Dakia sõdu (101–102 ja 105–106), mille käigus võideti dakid kuningas Decebaluse juhtimisel. Dakia alistamine tõi Roomale suuri sõjasaake ja hõlmas Dacia provintsi annekteerimist (tänapäeva Rumeenia osa). Võitjate auks ehitati ka kuulus Traiani sammas (Columna Traiani), mis kujutas sõjakäikude stseene ja on säilinud ühe tähtsama allikana Trajanuse sõjaliste ettevõtmiste kirjelduseks.
Idas alustas Trajanus 114. aastal kampaaniat Parthia vastu. Ta vallutas Armeenia ja tungis Süüriast Mesopotaamiasse, jõudes ajutiselt kuni Ctesiphonini ning korraldas administratiivseid muutusi, sealhulgas Araabia Petraea (pealinnaks Bostra) ja Dacia kindlustamist. Suured logistilised raskused, kohalike ülestõusude oht ning Trajanuse tervislik seisund sundisid Rooma vägesid lõpuks taanduma; tema idapoliitika tulemused olid seega osaliselt ajutised.
Sise- ja haldusreformid
Trajanus püüdis kombineerida sõjalist edukust siserahva heaoluga. Ta kehtestas ja toetas mitmeid sotsiaalseid programme, kõige tuntum neist oli alimenta — programm, mis pakkus laene ja toetust maadeomanikele eesmärgiga rahastada vaeste laste ja orpolaste toimetulekut Itaalias. Sellised algatused tugevdasid tema populaarsust tsiviilelanike seas.
Trajanus oli ka tõsine ehitaja: tema ajastul valmisid suured avalikud tööd – Traiani foorum, Traiani turg, Traiani sammas ja mitmed road ning sillad (sh kuulus Danube'i sild, mille kavandas Apollodorus Damaskusest). Need rajatised parandasid linna funktsionaalsust, näitasid imperaatori jõukust ning andsid hilisematest sajanditest pärit arheoloogidele olulisi allikaid.
Juhtimisstiil, õigus ja rahandus
Trajanus oli tuntud kui pragmaatiline ja mõõdukas valitseja: ta hoidis suhteid nii senaadiga kui ka armeega ning püüdis säilitada õiguslikku korra ja maksu-eelistusi, mis tugevdasid riigi stabiilsust. Tema valitsusajal suurenes rahaline jõukus peamiselt Dacia varandusest saadud saakide tõttu, mis võimaldas rahastada suuri infrastruktuuriprojekte ja sotsiaalseid programme.
Surm ja pärand
Trajanus suri teel tagasi Rooma 9. augustil 117 (mõned allikad märgivad 8. augustit) provintsis Cilicia linnas Selinus (tänapäeva Türgis). Enamiku allikate järgi oli tema surm loomulik — ta vanus ja pingelised sõjareisid olid ilmselt selle põhjuseks. Pärast surma deifitseeriti ta ning tema mälestus jäeti Rooma ajalukku kui mudelvalitseja — sageli kõneldakse temast tiitliga optimus princeps („parim keiser”). Tema tuhastatud säilmed paigutati Traiani samba alusesse.
Trooni jättis Trajanus oma järgijaks ja adopteeritud pojaks Hadrianuse, kelle valitsemine algas 117. aastal. Trajanuse aeg jääb paljude jaoks Rooma impeeriumi tippajaks laienemise, ehitustegevuse ja sotsiaalsete reformide mõttes. Tema pärand on tuntud nii arhitektuuriliste monumentide (Traiani foorum, sammas, turg) kui ka administratiivsete lahenduste kaudu, mis mõjutasid Rooma impeeriumi arengut järgmiste põlvkondade jooksul.
Kokkuvõte: Trajanus oli pärit Hispaaniast, tõusis väejuhi ja senaatorina troonile Nerva järel ning jäi ajalukku kui laienemis- ja ehitusmeelne keiser, kelle valitsemist iseloomustasid edukad sõjakäigud (eriti Dakia vallutamine), ulatuslikud avalikud tööd, sotsiaalsed meetmed ja laialdane rahvusvaheline maine.
Trajanus kui keiser
Tsiviilhaldurina on Trajanus tuntud eelkõige oma ulatusliku avaliku ehitamise programmi poolest, mis kujundas Rooma linna ümber ja jättis sinna mitmeid püsivaid vaatamisväärsusi, nagu Trajani foorum, Trajani turg ja Trajani sammas.
Oma valitsemisaja alguses annekteeris ta Nabataia (Araabia ja Siinai poolsaare vahel), luues Arabia Petraea provintsi. Tema Dacia vallutamine rikastas impeeriumi oluliselt - uues provintsis oli palju väärtuslikke kullakaevandusi. Tema sõda Partia impeeriumi vastu lõppes selle pealinna Ktesifoni rüüstamisega ning Armeenia ja Mesopotaamia annekteerimisega. Tema kampaaniad laiendasid Rooma impeeriumi selle suurima territoriaalse ulatuse.
117. aasta lõpus, kui Trajanus purjetas tagasi Rooma, haigestus ja suri Selinuse linnas insuldi tagajärjel. Senat jumalikustas ta ja tema järglaseks sai tema lapsendatud poeg Hadrianus.
Keisrina on Trajanuse maine kestnud - ta on üks väheseid valitsejaid, kelle maine on säilinud üheksateistkümne sajandi jooksul. Iga uut keisrit pärast teda austas senat palvega felicior Augusto, melior Traiano, mis tähendab "olgu ta õnnelikum kui Augustus ja parem kui Trajanus". Keskaegsete kristlike teoloogide seas peeti Trajanust "vooruslikuks paganaks", samas kui 18. sajandi ajaloolane Edward Gibbon populariseeris arusaama viiest heast keisrist, kellest Trajanus oli teine.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Trajanus?
V: Trajanus oli Rooma keiser, kes valitses aastatel 98-117.
K: Milline oli Trajanuse taust?
V: Trajanus sündis Hispania Baetica provintsis mittepatriiklaste peres.
K: Kuidas tõusis Trajanus esile?
V: Trajanus tõusis kuulsaks keiser Domitianuse ajal, teenides kindralina Rooma armees Saksa piiril.
K: Mida tegi Trajanus aastal 89?
V: Trajanus surus 89. aastal edukalt maha Antonius Saturninuse mässu.
Küsimus: Kes järgnes Domitianusele keisrina?
V: Nerva, vana ja lastetu senaator, järgnes Domitianusele keisrina.
K: Miks võttis Nerva oma pärijaks Trajanuse?
V: Nerva ebapopulaarsus sõjaväe seas viis pretoriaani kaardiväe liikmete mässu, mis sundis teda võtma Trajanust oma pärijaks ja järeltulijaks.
K: Kuidas sai Trajanus keisriks?
V: Nerva suri 27. jaanuaril 98 ja tema järglaseks sai Trajanus ilma vahejuhtumiteta.
Otsige