Hadrianus — Rooma keiser 117–138, Hadrianuse müüri ja Pantheoni rajaja
Hadrianus — Rooma keiser 117–138, Hadrianuse müüri ja Pantheoni rajaja. Elulugu, valitsemine, kultuuripärand, sõjaväepraktikad ja Bar Kokhba mässu mõju.
Hadrianus (Publius Aelius Hadrianus, 24. jaanuar 76 – 10. juuli 138) oli Rooma keiser aastatel 117–138. Tema valitsemisaeg oli tuntud võimuka administratsiooni, rahuajaliste piirikorralduste, laiaulatusliku reisikorralduse ning suurejooneliste arhitektuuriprojektide poolest.
Varane elu ja troonipärandus
Hadrianus sündis hispaania-rooma perekonnas, tõenäoliselt Hispaanias, Sevilla lähedal. Tema sugulussidemed viisid ta Rooma poliitikasse: tema eelkäija Trajanus oli Hadrianuse isa emapoolne nõbu. Trajanus ei määranud pärijat avalikult, kuid tema surijärgne toimkond ning Trajanuse naine Pompeia Plotina aitasid Hadrianusel troonile tõusta. Hadrianuse tõus oli politiliselt keerukas ja järeltõlgenduste allikas — mõnel allikal mainitakse ka nende sõbra Licinius Sura toetust.
Valitsemine, administratsioon ja seadusandlus
Hadrianus oli valitseja, kes eelistaski kindlustada ja korraldada impeeriumi olemasolevaid alasid, mitte laiendada seda palju edasi. Ta keskendus provintside halduse korrastamisele, administratsiooni ja õigussüsteemi reformimisele ning kaitsestruktuuride tugevdamisele. Tema ajal töötasid silmapaistvad juristid, kes panid aluse edasisemale õiguspraktikale ja prefektuuride paremaks juhtimiseks.
Filhellenism ja kultuuripoliitika
Hadrianus oli tuntud humanistina ja oma kreeka kultuuri austajana: ta pidas kreeka keelt ja kultuuri eelistatuks, soosis filosoofia ning kunstiharrastusi ning püüdis muuta Ateenast impeeriumi kultuuripealinnaks. Ateenasse rajas ta ehitisi, toetades linnaruumi rikastumist tempelite ning avalike hoonetega.
Reisid ja ehitustööde patroon
Hadrianus reisis oma valitsemisajal erakordselt palju — ta külastas peaaegu kõiki Rooma provintse, veetes suur osa ajast provintsides sõjaväe ja ametnikega. Tema tellimisel valmis mitu suurt ehitist ja avalikku projekti:
- Hadrianuse müür (Hadrian's Wall) Põhja‑Suurbritannias — tähistas ja tugevdas impeeriumi piiri Briti saartel;
- Pantheoni taasehitamine Roomas — kuppelhoone, mis on arhitektuuriliselt silmapaistev ja säilinud tänapäevani;
- Veenuse ja Roma tempel Roomas ning mitmed teised templid ja avalikud ehitised;
- Villa Adriana Tivolis (Tiburis) — Hadrianuse mainekas maavald ja arhitektuuriline laboratoorium;
- Ateena Olympeion'i lõpetamine ja Hadriani raamatukogu (Bibliotheca Hadriana).
Sõjavägi ja piiristrateegia
Hadrianus pidas sõjaväge distsiplineerituks ja hästi väljaõpetatuks; ta ise kandis sageli sõjaväerõivaid, jagas aega ja ööbis mõnikord koos sõduritega, ning rõhutas regulaarset väljaõpet ning väevalmidust. Samas oli tema poliitika suures plaanis kaitsev ja stabiliseeriv: pärast troonile asumist loobus ta osast Trajani vallutustest Mesopotaamias ja Armeenias, püüdes säilitada toimivaid ja majanduslikult otstarbekaid piirjooni. Onoodatud oli ka kaalutlus Dacia osas.
Bar Kokhba mäss ja Juuda
Pärast pikka provintsireisi puhkes 132.–135. aastal tugevalt jõuline Bar Kokhba mäss, mille Hadrianus katkestas jõuliselt. Mässu tagajärjel kannatasid laialdaselt kohaliku elanikkonna ning juudi kogukonnad. Pärast sündmusi nimetati provints ümber Süüria Palaestinaks: mässu ja selle tagajärgede klassikalised kirjeldused rõhutavad suuri inimkaotusi ja administratiivseid muutusi Juudamaal, nimetades provintsi ümber Süüria Palaestinaks.
Isiklik elu ja Antinoos
Hadrianuse isiklik elu on ajaloolaste tähelepanu all, eelkõige tema suhe noore hellenistliku sõbra Antinoosega. Antinoos hukkus Nigeri jõelähedases Niiilus 130. aastal ja Hadrianus deifitseeris ta ning asutas talle kultuse, rajas linna Antinoupolise ja lasi templid ning pühendusi kogu impeeriumis — see on näide Hadrianuse isikliku kaastunde ja kultuuripoliitilise järelmõju segunemisest.
Pärand ja suguvõsa küsimused
136. aastal, kui Hadrianus haigeks jäi, määras ta oma pärijaks Lucius Aelius (Lucius Aelius Caesar), kuid see pärija suri ootamatult 138. aastal. Seejärel adopteeris Hadrianus 138. aastal AntoninusPiuse tingimusel, et too omakorda võtab oma adoptsioonina Marcus Aureliuse ja Aeliuse poja Lucius Veruse võimalikeks järeltulijateks. Antoninus Pius nõustus ning peagi pärast seda suri Hadrianus oma villas Tiburi lähedal.
Surm ja pärandus
Hadrianus suri 10. juulil 138. aastal. Tema matmispaigaks sai suursugune mausoleum Roomas, mis hiljem tunti kui Castel Sant'Angelo. Hadrianuse pärand on mitmekesine: arhitektuurilised teosed, provintside korralduslikud reformid, õiguslikud alused, piiristrateegia ning kultuuriline toetuse fookus — eriti kreeka kultuuri edendamine — on mõjutanud Rooma impeeriumi arengut veel sajandeid.
Kokkuvõte: Hadrianus oli aktiivne reisija ja ehitaja, filhellenist ning administratiivne uuendaja, kelle valitsemisajal keskenduti impeeriumi kindlustamisele ja kultuurile. Samas on tema valitsuskaud ka vastuoluline mineviku poliitikate ja represseerivate sõjaliste kampaaniatega, näiteks Bar Kokhba mässu mahasurumisega.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Hadrianus?
V: Hadrianus oli Rooma keiser aastatel 117-138. Ta on tuntud Hadrianuse müüri ehitamise poolest, mis tähistas Rooma territooriumi põhjapiiri Suurbritannias. Roomas ehitas ta Pantheoni, Castel Sant'Angelo (algselt Hadrianuse haud) ning Veenuse ja Roma templi. Ta oli ka humanist ja kreeka kultuuri armastaja kõigis oma maitsetes ning üks nn viiest heast keisrist.
K: Kus Hadrianus sündis?
V: Hadrianus sündis hispaania-rooma perekonnas, tõenäoliselt Italicas (Sevilla lähedal).
K: Kuidas nimetas Trajanus ta keisriks?
V: Tema abikaasa Pompeia Plotina sõnul nimetas Trajanus Hadrianuse vahetult enne oma surma keisriks.
K: Mida ta oma valitsemisajal tegi?
V: Oma valitsemisaja jooksul reisis Hadrianus peaaegu kõikidesse keisririigi provintsidesse. Ta püüdis teha Ateenast impeeriumi kultuuripealinna, andes korralduse ehitada sinna palju templeid. Samuti veetis ta palju aega sõjaväelaste juures ning käskis sõjaväe väljaõpet ja drillimist rangemaks muuta. Hoolimata sellest kiindumusest armee vastu, oli tema valitsemise ajal kogu impeeriumis vähe sõjalist tegevust.
K: Kes oli Antinoos?
V: Antinoos oli tavaline noormees, kellega Hadrianus oma reisidel kohtas ja kellest sai tema lemmik ja tõenäoline armuke. Aastal 130 uppus Antinoos Egiptuse reisil Niilusel; selle kaotuse pärast avaldatava leina märgiks asutas Hadrianus linna nimega Antinoöpolis ja palus, et kreeklased Antinoost jumaldaksid.
K: Kuidas valis ta pärija?
V: Oma valitsemisaja lõpus, kui ta oli haigestunud, võttis Hadrianus pärijaks Lucius Aeliuse, kuid suri siis kaks aastat hiljem ootamatult; pärast seda lubas ta Antoninus Piusele, et kui Pius võtab Marcus Aureliuse ja Aeliuse poja Lucius Veruse õigusjärglaseks, siis võtab ta ka Piuse enda õigusjärglaseks - kuigi seda ei juhtunud kunagi, sest ta suri peagi pärast seda Tiburi lähedal asuvas villas.
K: Milliste muude saavutuste poolest on ta veel tuntud?
V: Lisaks selliste ehitiste nagu Pantheon või Castel Sant'Angelo (algselt tuntud kui "Hadrians haua") ehitamisele, on tema saavutuste hulka veel Trajanuse vallutustest Mesopotaamias ja Armeenias loobumine ja Daciast loobumise kaalumine; lisaks Bar Kokhba ülestõusu peatamine Juudamaal ja selle ümbernimetamine Syria Palaestinaks (Süüria Palaestina).
Otsige