Pantheon (Rooma): kuppeltempel — ajalugu, arhitektuur ja faktid
Pantheon (Rooma) — hästi säilinud kuppeltempel: ajalugu, arhitektuur, 43,3 m okulus ja huvitavad faktid Rooma suurkujult.
Pantheon (tähendab "kõigi jumalate tempel") on kuulus hoone Roomas. Esialgne tempel sellel kohal ehitati Marcus Agrippa ajal (I saj e.m.a.), kuid praegune hoone pärineb ümberehitustest, mida viidi lõpule umbes 126. aastal pKr keiser Hadrianuse valitsuse ajal. Pantheoni täpne algne jumaluste nimekiri ei ole säilinud, mistõttu ei ole täpselt teada, milliseid jumalaid see algselt teenindas.
Ajalugu
Pantheon on Rooma ehitistest kõige paremini säilinud ja seda on alates ehitamisest peaaegu pidevalt kasutatud. Portikus olev kuulus kiri "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT" viitab Agrippale, kes rajas selle koha varasema hoone (I saj e.m.a.). Praegusthoonet on mõnikord kujundanud või selle ehitust on omistatud Trajanuse ajastu arhitekti Apollodorus Damaskusele, kuid üldiselt loetakse seda Hadrianuse perioodi tööks — mitte Hadrianuse isiklikuks ehituseks, vaid tema tellimusel ja tema arhitektide järelevalve all valminuks.
Alates 7. sajandist on Pantheon olnud kasutusel roomakatoliku kirikuna (pühendatuna Neitsi Maarjale ja märtritele), mis aitas hoonet keskaegsel ja varauuel ajal säilitada — paljud teised paganlikud templid Roomas langesid lagunemisse või materiaali võeti uuemate ehitiste jaoks ära.
Arhitektuur
Pantheoni ees on suur portikus, mida toetavad monoliitsed graniitsambad ja mille eesruum meenutab klassikalist templikujundust. Portikuse ja kuppliga üheks märkimisväärseks eripäraks on see, et interjööris moodustab ruum ja kuppel harmoonilise, peaaegu ideaalse geomeetria: kupli sisemine läbimõõt ja põrandast okuluseni (keskava) mõõdu kaugus on mõlemad umbes 43,3 meetrit, mis loob tunde ideaalsest sfäärist.
Kupli konstruktsioon on silmapaistev näide Rooma betooni ja ehitustehnika oskusest. Kupplil on koferdatud (ruuduline või nikerdatud) sisepind, mis vähendab kaalu ja annab dekoratiivse mustri. Keskel asuv avaus ehk okulus on hoone ainus püsiv valgusallikas; läbi selle langeb valgus ja ka vihm — põrandas on peenelt kujundatud äravoolusüsteem, mis võimaldab vee ärajuhtimist.
Materjalide ja konstruktsiooni osas kasutati roomlastel erineva tiheduse ja kerguse astme järgi erinevaid agregaatmaterjale. Alumistes osades kasutati raskemaid materjale (nt travertiin, tuff, tellis), kõrgemates osades kergemaid kivimeid (nt pumice), et vähendada kupli koormust. Kupli ehituses on kasutatud ka raudbetooni eelkäijaid ja betoontüüpe ning ülemistes kihtides leiti kergemaid koostisosi. Jüütimaa Arheoloogiaühingu uuringute kohaselt on kupli alumine osa valmistatud betoonist, milles vahelduvad tellise- ja tuffikihid; need on seotud lubjaposolaadimördiga, mis täitis tühimikud ja sidus konstruktsiooni.
Tähtsamad faktid ja kasutus
- Vanim püsti olev kuppelehitis: Pantheon on Rooma vanim säilinud kuppliga hoone, mille algne kuju on jäänud enam-vähem muutumatuks.
- Geomeetriline harmoonia: ruumiline proportsioon — sisemine läbimõõt ja kõrgus okuluseni — on mõlemad umbes 43,3 m.
- Okulus: keskel asuv avaus ühendab hoone väliskeskkonnaga, toob valgust ja ilmastikku ning sümboliseerib sidet taeva ja maa vahel.
- Mitmekesine kasutus: Pantheon on olnud antiikne tempel, keskaegne kirik (Santa Maria ad Martyres) ja tänapäeval populaarne turismiobjekt ning paigaks riiklikele mälestussündmustele.
- Kuulsad haudad: Pantheonisse on maetud mitmeid tuntud isikuid, sh renessansimaalikunstnik Raffaello (Raphael) ning 19. sajandi Itaalia kuningad ja kuninganna (näiteks Victor Emanuel II, Umberto I ja Margherita di Savoia).
- Mõju arhitektuurile: Pantheoni kuppliline ruum ja konstruktsioonikäsitlus on mõjutanud renessansi ja hilisema arhitektuuri meistreid ning teeninud inspiratsiooniallikana paljudele ehituslikele lahendustele Euroopas ja mujal.
Mõnikord kasutatakse sõna panteon ka laiemas tähenduses hoone kohta, kuhu on maetud või mälestatud tuntud surnuid; see tuletub sõna algsest tähendusest — hoone kõigi jumalate jaoks — ja on aja jooksul laienenud tähendusesse "pühakoda/kalmistu silmapaistvatele inimestele".
Pantheon on tänapäeval nii kultuuripärandi kui ka aktiivse usulise ja avaliku kasutuse objekt: see meelitab miljoneid külastajaid aastas, seal toimuvad ka liturgilised teenistused ning hoone jõuline ja samas elegantne arhitektuur jääb avaldama muljet nii turistidele, arhitektidele kui ka ajaloolastele.
Pantheoni kuppel Janiculumi mäelt vaadatuna.
Pantheoni portikus, öösel
Küsimused ja vastused
K: Mis on Pantheon?
V: Pantheon on hoone Roomas, mis ehitati algselt Vana-Rooma jumalate templiks.
K: Millal Pantheon ümber ehitati?
V: Pantheon ehitati ümber umbes 126. aastal pKr Hadrianuse ajal.
K: Millele omistatakse Pantheoni kujundus?
V: Pantheoni kujundus on mõnikord omistatud Trajanuse arhitekt Apollodorus Damaskuse arhitektile, kuid selle võisid kavandada ka keiser Hadrianuse arhitektid.
K: Kas Pantheon on alati olnud kasutusel?
V: Jah, alates selle ehitamisest on Pantheoni alati kasutatud.
K: Milleks kasutatakse Pantheoni tänapäeval?
V: Alates 7. sajandist on Pantheon olnud kasutusel roomakatoliku kirikuna.
K: Mis on tähelepanuväärne Pantheoni kuppel?
V: Pantheoni kuppel on suurim kuppel, mis on valmistatud peamiselt raudbetoonist. See sisaldab siiski ka muid materjale ja on vanim püsti olev kuppelehitis Roomas.
K: Mida tähendab mõiste "Pantheon"?
V: Mõnikord kasutatakse terminit panteon hoone kohta, kuhu on maetud tuntud surnud inimesed, kuid antud juhul viitab see kõigi jumalate templile.
Otsige