Aksum (Axum) — iidne Aksumi impeerium Etioopia ja Eritrea ajaloos

Aksum — iidne Aksumi impeerium Etioopia ja Eritrea ajaloos: monumentid, kristluse vastuvõtt, tähtis kaubandus Rooma‑India marsruudil ja impeeriumi võim 1.–7. sajandil.

Aksumi kuningriik (Ge'ez: መንግስቲ ኣኽሱም), tuntud ka kui Axumi kuningriik või Aksumiidide impeerium, oli üks Põhja-Aafrika ja Punase mere äärsete alade tähtsamaid iidseid riike. Selle keskused asusid tänapäeva Eritreas ja Etioopia põhjaosas asuvas Tigray piirkonnas. Aksumi valitsejate tiitlid kajastasid laiaulatuslikku pretensiooni: nad kutsusid end kuningate kuningaks ja Aksumi, Himyari, Raydani, Saba, Salheni, Tsiyamo, Beja ja Kushi kuningaks. Riigi aeg-ajalt välja toodud kronoloogia hõlmab ligikaudu 1. sajandit eKr kuni 8.–9. sajandit pKr (mõned allikad paikestavad kõrgaja 1.–7. sajandisse); üks levinud andmetus annab perioodiks umbes 80 eKr kuni 825 pKr.

Asukoht, algus ja poliitiline mõju

Aksumi keskuseks oli Axumi linn. Kultuur ja poliitika kasvasid välja proto-Aksumiidide rauaaja perioodist (ligikaudu 1. aastatuhat eKr kuni esimesed sajandid eKr) ning Aksumist sai 1. sajandiks pKr oluline kaubanduspartner Rooma impeeriumi, antiikse India ja Araabia kaubateedel. Aksum kontrollis olulisi kaubateid mööda Punast merd ja omas mereühendusi, mis võimaldasid tal mõjutada ärisid ja poliitikat ka Araabia poolsaarel — lõpuks viidi teatud ajal ka sõjalisi ekspeditsioone, sealhulgas Himyariidi (Himyar) poliitikasse sekkumist ja selle mõningast allutamist.

Majandus ja kaubandus

Aksumi rikkus põhines kaubandusel, põllumajandusel ja kaevandustegevusel. Kaubateed ühendasid Aksumi Rooma-India maailmaga ning Aksumi eksports sisaldas elevandiluud, kulda, lihavõietera (frankincense), mirrha ja teisi luksuskaupu; sisse osteti tekstiile, klaasi ja tooteid idast. Aksumist pärinevad mündid — Aksumiitide raha — lihtsustasid rahvusvahelist kaubandust ning müntidel kasutati sageli nii Ge'ez'i kui ka kreeka keele elemente, mis näitab kosmopoliitset suhtlust.

Usk, kirjad ja kultuur

Aksumi ühiskond kasutas Ge'ez’i keelt ja kirja. 4. sajandi valitseja Ezana (valitsemisaeg ümber 320–360 pKr) võttis riigi riigireligiooniks kristluse, mis oli tähtis muutus Aksumi kultuuriloos ja millel oli kauakestev mõju Etioopia kirikule (hilisem Etioopia–tõeliselt ortodoksne traditsioon). Samal ajal oli Aksum ka regionaalne võim, mida mitmed välisallikad mäletasid: Manichaei prohvet Mani nimetas Aksumit oma aja üheks suurriigiks (lisaks Pärsia, Rooma ja Hiina).

Arhitektuur ja kunst

Aksumiidid rajasid monumentaalseid kivist samblaid ehk stelasid, mis olid religioossed ja mälestuslikud ehitised. Üks kuulsamaid stelasid on suur graniitsammas, mis on maailma üks kõrgemaid monoliite (umbes 90 jalga pikk). Lisaks stelaade kuuluvad Aksumi arhitektuuri hulka kuninglikud hauad, paleed ja kirikud, mis varem ehitati nii kivist kui ka puidust ja savist. Paljud leiud — numismaatika, sarkofaagid, müürimaalid ja kirjalikud tekstid — annavad teavet Aksumi ühiskonna struktuuri, usu ja kunstilise maitsee kohta.

Suhe islami varajasse ajalukku

7. sajandil, islami very varases perioodis, otsisid mõned Prohvet Muhamedi järgijad Mekast varjupaika kuraišide tagakiusamise eest ning rändasid Aksumi kuningriiki — seda sündmust islami ajaloolises traditsioonis tuntakse kui esimene hidžra. See episood peegeldab Aksumi rahvusvahelist tuntust ja selle suhete mitmekesisust Araabiaga.

Langus ja pärand

Aksumi langusele aitasid kaasa mitmed tegurid: kaubavahetuse ümberkorraldused (sh islami võimude laienemine Punase mere piirkonnas), keskkonnaprobleemid (mullastiku erosioon ja kliimamuutused), sisepoliitilised muutused ning äriteede suundumuste muutumine. Hoolimata poliitilisest langusest jäi Aksumi kultuuriline ja religioosne pärand kestma — eriti Etioopia identiteedis, kus Aksumi mälestus ja legendid (sealhulgas traditsioon, mis seob Axumit Seeba laegaga ja Šeba kuningannaga) on säilinud läbi sajandite.

Tänapäeva olulisus ja arheoloogia

Iidne Axum on tänapäeval arheoloogiline ja kultuuriline sihtkoht Tigray piirkonnas Etioopia põhjaosas. Arheoloogilised väljakaevamised, restaureerimistööd ja ka rahvusvaheline huvi on aidanud paremini mõista Aksumi poliitilist, majanduslikku ja religioosset rolli regionaalses ajaloos. Aksumi sambad, mündid ja kirjalikud allikad on jätkuvalt keskseks materjaliks, et rekonstrueerida seda afro-aasialast ühendavat kuningriiki.

Lisamärkused: kuigi allikate kronoloogia ja täpsed piirid varieeruvad, on Aksumi impeerium ühtlasi tähendusrikas sillana Vana-Kreeka–Rooma, Ida-Aafrika, Araabia ja Lähis-Ida vahelises kultuurilises ja majanduslikus suhtluses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Aksumi kuningriigi nimi?

K: Millal kuningriik eksisteeris?

K: Mis oli selle kuningriigi pealinn?

K: Kuidas sai Aksumist oluline osaleja Rooma ja India vahelisel kaubateel?

K: Kes pidas Aksumit üheks neljast suurriigist oma ajal?

K: Milliseid ehitisi ehitasid Aksuminid kristluse-eelsel ajal?

K: Millal võtsid aksuminlased esimest korda vastu kristluse?

Otsing