Liitkirst (Aron Hab'rit) — tähendus, ajalugu ja Piibli kirjeldus
Avasta Liitkirstu (Aron Hab'rit) tähendus, ajalugu ja Piibli kirjeldus – püha laeka sisu, ajaloolised leidud ja usutraditsioonide tõlgendused.
Liitkirst (ארון הברית heebrea keeles: aron hab'rit) kirjeldatakse Piiblis kui püha mahutit, kus hoitakse kümme käsku ja teisi pühasid Iisraeli esemeid. Piibli kohaselt käskis Jahve ehitada laeka, kui Mooses sai Siinai ääres prohvetliku nägemuse (2Ms 25:9–10). Traditsiooniliselt usutakse, et arhiivi sees hoiti vähemalt kahte olulist eset: Kümmet käsku (lauad), kuid teistes kohtades Piiblis nimetatakse ka Aaroni varrast ja kannu, kus hoiti mannat, samuti mõnede tekstide tõlgenduste kohaselt esimest Moosese kirjutatud Toora rulli; paralleele leidub Moosese raamatutes, Neljas Moosese raamatus ja kirjas heebrealastele. Esimene Kuningate raamat märgib, et kuningas Saalomoni ajal hoiti laeka sees ainult Kümmet käsku.
Ehitus ja kujundus Piibli kirjelduste järgi
Piibli järgi valmistati Liitkirst akatsiapuust ning see kaeti puhtast kullast nii sees kui väljast. Mõõtmed antakse küünartena: pikkus 2,5 küünart, laius 1,5 ja kõrgus 1,5 (vastavalt 2Ms 25. peatükile). Külgedel olid kuldplaadist torud, kuhu lükati kandepulgad (et kirstu ei peaks otseselt puudutama). Kasti peal oli nn “halastuse kuiv” ehk kuldne katteplaat koos kahe kerubiga (inglikujuga), kelle tiivad ulatusid üksteise poole, ja selle kattepunkti peeti püha kohaloleku ehk Jahve trooni symboliks.
Sisu ja sümboolika
Laeka sisu on olnud tõlgenduste objekt: kõige tuntuim on Kümne käsu kivilaudade hoidmine, mis sümboliseeris Jumala liitu Iisraeliga. Lisatud esemed — näiteks mannakann ja Aaroni varras (Neljas Moosese raamat viitab) — on rõhutatud mõnedes Piibli tekstides kui tunnistused Jumala toidust ja sacerdotaalsest autoriteedist. Laeka kujutati kui jumaliku kohaloleku aset, mille ees pidid preestrid ja rahvas näitama aukartust; selle liigutamine ja käsitsemine allus rangetele reeglitele.
Ajalooline käik ja kadumine
Piibli tekstide järgi seisis Laegas kõigepealt tabernaakulis (rändavatel aegadel), hiljem Siioni pühamus ja seejärel Saalomoni Templi pühamus Jeruusalemmas. Laeka edaspidine saatus ei ole kindel: tekib mitmeid kirjeldusi ja legendaarsed pärimused selle kadumise või ümberpaigutamise kohta. 587 eKr Babüloonia vallutuse ajal mainitakse templi hävitamist, kuid Piibel ei anna selget arhiivi edasisest füüsilisest saatust — ühelt poolt võib Laegas olla hävitatud, teiselt poolt peetakse võimalikuks, et see peideti ette või viidi mujale.
Hilisemad traditsioonid ja väited
Mitmed traditsioonid on püüdnud Laeka saatuse selgitada: üks tuntumaid on etioopia ortodoksne traditsioon, mis väidab, et Laegas viidi Axumi (Aksumi) linna ja on seal tänapäevani hoitud, mida väidab kohalik klooster. On veel legendid (nt Laeka teisaldamine Egiptusesse, varjatud Jeruusalemma maa-alustesse käikudesse vms). Laegast on kujunenud tugev sümbol nii judaismis kui ka kristluses ning selle kuvand on levinud ka populaarteadvuses ja kultuuris (kunst, kirjandus, filmid).
Arheoloogia ja tänapäeva teaduslik vaatenurk
Arheoloogiliselt ei ole leitud lõplikku tõendit Laeka olemasolu või säilimise kohta väljaspool Piibli tekste. Teadlased käsitlevad Laeka kirjeldusi nii religioosse sümboli kui ka kemungkinan ajaloolise objekti kirjeldusena — diskussioonis eristatakse tekstikriitikat, usulisi traditsioone ja arheoloogilisi andmeid. Paljud uurijad rõhutavad, et Piibli kirjeldus annab rikkaliku kultuurilise ja religioosse konteksti, kuid otsest materjali- või paiknemistõendit Laeka tänapäevasest säilivusest pole.
Tähendus tänapäeval
Liitkirst on endiselt oluline religioosne ja kultuuriline sümbol: see esindab liitu Jumala ja rahva vahel, seaduse ja püha kohaloleku ideed ning preestrliku autoriteedi figuuri. Sellel on tugev roll liturgilises mälus, kunstis ja retoorikas ning Laega seotud lood aitavad mõista vanade teksti- ja usupraktikate tähtsust Iisraeli ja varajase juudi-kristliku kultuuri kujunemisel.
Seppekirstu transport: kullatud reljeef Auchi katedraalis
Laeka kandmine templisse
Terminoloogia
Piiblis kasutatakse heebrea keeles sõna aron, mis tähistab mis tahes liiki laeka või kirstu, mis tahes otstarbeks (1Moosese 50:26; 2Kuningate 12:9, 10). Seppekarpi eristavad kõigist teistest sellised nimetused nagu "Jumala laegas" (1. Saamueli 3:3), "Seppekarp" (Joos 3:6; Hb 9:4), "tunnistuse laegas" (2. Moosese 25:22). Laegas (heebrea keeles aron kodesh, mis tähendab püha kapp) on juudi sünagoogides leiduv kõrgendatud kapp, mis sisaldab pühi Toora rullisalve. Need on kõik käsitsi kirjutatud ja nende valmistamine võib võtta aastaid. See asub alati sünagoogi seinal, mis on suunatud Jeruusalemma poole. Kui laegas avatakse ja Toora lugemiseks välja võetakse, seisavad kõik Jumala ees austusega. Mõnede palvete ja jumalateenistuste ajal hoitakse leti uksed ja sisemine kardin (parochet) lahti.
Kirjeldus
Piiblis kirjeldatakse, et laegas oli valmistatud akaatsia- või šittahipuust. See oli poolteist küünart lai ja kõrge ning kaks ja pool küünart pikk (umbes 130 cm × 78 cm × 78 cm ehk 4,29 × 2,57 × 2,57 jalga, sest tõenäoliselt kasutati Egiptuse kuninglikku küünart). Laegas oli üleüldse kaetud puhtaima kullaga.
Seotud leheküljed
Lähis-Ida: Iisrael
Inimesed: Joosua, Saamuel, Saalomon
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on abielulaegas ja milline on selle tähendus?
V: Seppekirst on Piiblis mainitud püha mahuti, milles hoitakse kümmet käsku ja muid pühasid Iisraeli esemeid. Seda peetakse oluliseks, sest see on Jumala ja iisraellaste vahelise lepingu sümbol.
Küsimus: Kellele anti käsk ehitatada Seppekirstu?
V: Piibli kohaselt käskis Jahve Moosesel pärast prohvetlikku nägemust Siinai ääres ehitada leelelava.
K: Mida sisaldas leelelaegas mõnede inimeste uskumuste kohaselt?
V: Mõned inimesed usuvad, et Seppekirst sisaldas Aaroni varrast, kannu mannat ja esimest Moosese kirjutatud Toora-rulli.
K: Mida näitavad Moosese raamat, Neljas Moosese raamat ja kiri heebrealastele lepingu laeka sisu kohta?
V: 2. Moosese raamat, 4. Moosese raamat ja kiri heebrealastele viitavad sellele, et Seppekirstus olid kümme käsku ja muud pühad Iisraeli esemed.
K: Mida ütleb esimene Kuningate raamat Testamendi laeka sisu kohta?
V: Kuningate esimeses raamatus öeldakse, et kuningas Saalomoni ajal hoiti leelelauas ainult Kümme käsku.
K: Mis on Jahve ja milline on tema roll seoses Seppekirstuga?
V: Jahve on heebrea keeles Jumala nimi ja Piibli kohaselt arvatakse, et Jahve andis käsu lepingulaua ehitamiseks.
K: Miks peetakse juutluses tähtsaks justiitskandidaadi lattu?
V: Testamendi lattu peetakse judaismis oluliseks, sest see on Jumala ja iisraellaste lepingu sümbol ja esindab nende suhet Jumalaga. Samuti mängis see juudi jumalateenistuses keskset rolli ja usuti, et see võimaldab Jumalaga suhtlemist.
Otsige