Jumalik komöödia — Dante Alighieri eepos: Inferno, Purgatorio, Paradiso
Jumalik komöödia — Dante Alighieri eepos: rännak läbi Inferno, Purgatorio ja Paradiso; klassikaline maailmateos, sügav moraalne ja religioosne pilguheit inimese hingele.
Jumalik komöödia on Dante Alighieri kirjutatud eepos (väga pikk luuletus, nagu lugu). See räägib reisist läbi surmajärgse elu. Luuletus koosneb kolmest osast: Inferno (põrgu), Purgatorio (puhastustuli) ja Paradiso (paradiis ehk taevas). Jumalik komöödia on maailmakirjanduse teos.
Inferno on luuletuse kõige kuulsam osa. Luuletus räägib inimese teekonnast läbi kristliku põrgu, puhastustule ja taeva. Pange tähele, et "komöödia" ei tähenda siinkohal naljakat, vaid pigem seda, et sellel on positiivne lõpp.
Struktuur ja vorm
Jumalik komöödia on jagatud kolmesse laulukogusse ehk canticitesse: Inferno, Purgatorio ja Paradiso. Kokku on teoses 100 laulu (cantos): 34 laulu Infernoos, 33 laulu Purgatorio ja 33 laulu Paradiso. Dante kasutas luuletusvormis uut rütmilist skeemi, tuntud kui terza rima (rõhk-skeem ABA BCB CDC jne), ning ridaed on reeglina hendekasüllabilised (11 silpi). See vorm andis teosele pingelise ja liikuvuse, mis toetab loo edasiminekut.
Süžee lühidalt
- Inferno: Dante, keda juhib Vägeväest pärit luuletaja Vergiilius (Virgil), rändab läbi põrgu ringide, kus karistatakse erinevat tüüpi pattude eest. Põrgu on jagatud mitmeks ringiks ja konksuks, mis peegeldavad pattude järjestust ja sügavust.
- Purgatorio: pärast põrgust väljumist tõuseb Dante puhastustule mäele, kus hinged katavad oma pattude tagajärgi ja valmistuvad taeva poole liikumiseks. See osa rõhutab meeleparandust ja lootust.
- Paradiso: Beatrice juhatab Dantet läbi taevaste sfääride, kus see kirjeldab õndsust, jumala lähedust ja vaimset ühendust jumaliku tõega.
Peamised teemad ja sümboolika
Teos on rikkalikul allegooriline. Peamised teemad on:
- Patt ja õiglus — kuidas iga teo tagajärg vastab moraalsele kaalule;
- Meelte ja vaimu kasvamine — teekond on nii füüsiline kui ka vaimne;
- Lootus ja lunastus — lõpp on lunastav, seetõttu nimetati keskajal teost "komöödiaks";
- Poliitika ja isiklik elu — Dante käsitleb oma kaasaegseid, halastamatult kritiseerides poliitikuid, sõpru ja vaenlasi ning kajastab oma paguluse kogemust;
- Keskaegne maailmapilt — kosmoloogia ja teoloogia (nt Ptolemaose geotsentriline universum, ingli hierarhiad, Aristotelese ja Tuomause teoloogilised mõtted) on tugevalt kohal.
Keel ja ajalooline tähendus
Dante kirjutas teose itaalia (toscani) keeles, mis oli vähem levinud kui ladina, mida kirjanduslikuks keelena tol ajal eelistati. See valik aitas kujundada moderne itaalia keelt ja tõstis kirjanduse rahvuslikku tähendust. Teos on oluline nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt — see ühendas filosoofilisi, teoloogilisi ja isiklikke elemente kättesaadaval viisil laiemale lugejaskonnale.
Tõlgendused ja mõju
Jumalik komöödia on mõjutanud sajandeid kunstnikke, kirjutajaid, filosoofe ja muusikuid. Teema- ja kujundikihid lubavad väga erinevaid tõlgendusi: religioosseid, poliitilisi, psühholoogilisi ja eksistentsiaalseid. Teost on tõlgitud paljudesse keeltesse, kaasa arvatud eesti keel, ning see on püsiv osa maailmakirjanduse kanonist.
Tähtsus tänapäeval
Ka tänapäeval loetakse Dantet üheks tähtsamaks kirjanikuks lääne kirjanduses. Tema kujutised — nagu põrgu ringid või taeva sfäärid — on püsivad metafoorid moraalsetest küsimustest ja inimlikust elust. Lugejale pakub Jumalik komöödia nii rikkaid kujutisi kui ka mõtteharjutust moraali, õiguse ja lunastuse teemadel.
Kuidas lugeda
- Alusta aeglaselt ja loe osade kaupa; teos on kihiline ja vajab tähelepanu;
- Hea abimaterjal on kommentaarid ja selgitavad märkused (nt ajaloolised viited, isikute kommentaarid), mis aitavad mõista konteksti;
- Mõtle allegooria tasanditele: otsene lugu, moraalne õpetus ja ülemine vaimne tähendus.
Jumalik komöödia jääb ülemaailmse lugemiskogemuse aluseks — see on samaaegselt ajalooline dokument, luuleteos ja filosoofiline uurimus inimloomusest ja lõppsihtidest.


Comencia la Comedia , 1472
Inferno
Jutustaja Dante Alighieri on eksinud metsa hiiglasliku mäe ette, mis sümboliseerib pattu, ning teda ahistavad lõvi, leopard ja hunt. Ta leiab Rooma luuletaja Vergiliuse, kes peab teda läbi põrgu üheksa ringi juhtima, et Dante saaks päästetud.
Esimene ring (Limbo)
Hinged, kes ei võtnud Kristust vastu, on siin. Siia kuuluvad ateistid, paganad ja ristimata inimesed. Nad ei teinud aktiivselt pattu, kuid nad ei saanud oma usu puudumise tõttu taevasse pääseda ja isegi põrgu ei lubanud neid väga kaugele.
Hingede karistus ei ole füüsiline, vaid see, et neil ei ole lootust näha Kristust, seega on nad vaimselt karistatud.
Pärast esimest ringi määrab Minos hingedele nende koha, keerates oma saba mitu korda ümber oma jalgade ja sundides neid laskuma vastavasse ringi.
Teine ring (Lust)
Selles ringis on hinged, kes alluvad himule. Nad on esimesed, keda tõeliselt karistatakse põrgus. Neid hingi paiskab ringi hiiglaslik torm, mis kestab igavesti. See sümboliseerib himu väge, mis puhub inimest sihitult ringi.
Kolmas ring (ahmimine)
Seda ringi valvab Cerberus. Siin karistatakse ahmijad, kes lamavad külmas mudas. Kui elus pakkus neile toit soojust ja mugavust, siis põrgus karistatakse neid hingi külma ja tugeva vihmaga. Cerberus küünistab vaimude kallal, rebib nende nahka ja hammustab auke.
Neljas ring (ahnus)
Elu jooksul kallistasid patused oma raha ahnelt, samas kui kadunikud kulutasid oma raha rumalalt. Mõlemad rühmad lükkavad ja tõmbavad suuri kullakotte nagu elus. Ahneid valvab Plutus, rikkuse ja rikkuse jumal.
Viies ring (viha)
Styxi jões võitlevad vihased üksteisega pinnal. Jõgi ümbritseb Dis'i linna, kus asuvad aktiivsed patused. Kui Virgil püüab siseneda, löövad põrgu inglid talle ukse näkku. Ta ja Dante suunduvad värava juurde, kust Kristus oma kolmepäevase reisi ajal põrgusse sisenes, et vabastada mõned väljavalitud inimesed. Kristuse põrgukaristuse ajal purustas ta ukse, nii et see ei saa enam kunagi sulguda.
Kuues ring (Ketserlus)
Ketserid on lõksus punase rauaga haudades.
Seitsmes ring (vägivald)
Selles ringis on need, kes olid oma elus vägivaldsed. Inimesed, kes olid vägivaldsed inimeste ja vara suhtes, on tulejões. Nende paigutuse sügavus jões vastab sellele, kui palju sa elus kahjustasid. Näiteks Aleksander Suur on uputatud kuni kulmudeni. Enda vastu vägivaldsed muutuvad taimedeks ja neid nokkivad ja rebivad linnud. Jumala vastu vägivaldsed ja looduse vastu vägivaldsed on ka siin. Nad peavad igavesti kõndima leegitseval liival.
Kaheksas ring (pettus)
Sutenöörid, meelitajad, meelitajad, simonistid, nõiad, ennustajad, valeprohvetid, korrumpeerunud poliitikud, silmakirjatsejad, vargad, skismaatikud, alkeemikud ja võltsijad kuuluvad sellesse ringi. Iga karistus on vastupidine sellele, mida nad elus tegid. Ennustajad, kes püüdsid asju ette näha, on sunnitud käima tagurpidi.
Üheksas ring (reetmine)
Perekonnapetturid on näguni jäässe uputatud. Poliitiliste üksuste reeturid on ka siin. Külaliste reeturid lamavad jääs, mis katab nad täielikult, välja arvatud nende nägu. Oma isandate ja heategijate reeturid on erinevates asendites täielikult jäässe mattunud.
Just põrgu keskel asub Saatan, sest ta on teinud ülima patu (reetmine Jumala vastu). Saatanat kirjeldatakse kui kolme näoga ja kuue tiibadega metsalist, kes nutab igavesti oma kuuest silmast. Iga Saatana suu närbib üht kuulsat reeturit ajaloost. Brutus ja Cassius närivad jalad ees. Keskmine suu närib Juudas Iskariotti. Saatan närib tema pead ja tema selga nülgivad Saatana küünised.
Dante ja Vergilius põgenevad, ronides Saatana karusnahast alla läbi maa keskme ja välja teisele poolkera, kus nad ronivad Purgatooriumi mäele.
Otsige