Minos – Kreeta müütiline kuningas, Minotauros ja labürint
Minos oli müütiline Kreeta esimene kuningas ja Zeusi ning Europa poeg. Tema elu ja teod kuuluvad mütoloogiasse ning neil puudub otsene ajalooline alus, kuid need lood peegeldavad vanakreeka rahvajutte, uskumusi ja võimalikku mälu Kreeta varajasest kultuurist.
Minos kui kuningas ja seaduseandja
Minosest räägitakse sageli kui õiglast, kuid ka karmist valitsejast. Mõnedes legendides tulenes tema kuningaks saamine jumaliku tunnistuse kaudu: ta palus merjumalalt märki oma trooni kinnitamiseks, mida Poseidonile omistatud härg tähistas. Minos juhtis tugevasti mereväge ja pidas Kreetat mõne allika järgi mõjukaks mereriigiks Aeganil. Pärast surma olevat temast saanud ka allilma kohtunik.
Tribuut Ateena noortelt ja labürint
Vanimas ja tuntumas versioonis sundis Minos kuningas Aegeusil Ateenast iga üheksa aasta järel saatma kaksteist noort—seitset poissi ja seitset tüdrukut—kes anti ohvriks Minotaurose. Selleks, et vastne hirmuäratav olend hoida, palus Minos arhitektil Daedalose ehitada keeruline labürint. Labürint oli kujuteldav või müütiline hoone, kus ekslemine oli peaaegu paratamatu; selle täpne olemus on erinevates allikates mitmesugune.
Legendis pääses noor Ateena kangelane Theseus labürindist tänu Minose tütre Ariadna abi‑ ja armastusele: Ariadna andis talle niidi (nn Ariadna lõim), mille abil leidis Theseus tee tagasi ja tappis Minotauriuse. Tagasiteel unustas Theseus musta purje asendada valgega—see unustamine viis tema isase Aegeuse hukuni (Aegeuse enesetapp merre), vastavalt teisele müüdi versioonile.
Pasofae, härg ja Minotauros
Minose abikaasa oli Pasofae. Üks tuntumaid lugusid räägib, kuidas Minos ärritas jumalaid, kui ta ei täitnud antud lubadust ohverdada Poseidonile saadetud ilusa härja. Selle asemel säilitas Minos härja endale ja andis jumalale teise härja. Karistuseks sundis jumalanna Pasofae armuma sellesse härga. Et võimaldada Pasofael nähes härgaga paaritumist, valmistas meister Daedalos puust (või mehhaanilisest) lehma kuju, kuhu Pasofae peitis end, ja nii sündis tema ja härja liidust poolinimene–poolhärg, Minotauros.
Daedalos, Ikaros ja Minose viimased aastad
Daedalos ja tema poeg Ikaros on müüdis tihedalt seotud Minose looga: pärast labürindi ehitamist pidas Minos Daedalost vastutavaks saladuse hoidmise eest ja püüdis teda kinni hoida. Daedalos valmistas endale ja Ikarosele sulgedest ja vahast tiivad ning nad põgenesid lennates Kreetalt—Ikaros suri, lennates liiga lähedale päikesele. Mõnedes allikates otsis Minos pärast seda Daedalost ja andis jälitajaks oma laeva; Daedalos leidis varjupaiga Sitsiilias kuninga Cocaluse juures, kelle tüdrukud Minose jälitajad tappsid.
Arheoloogia ja Minoos
Arheoloog Arthur Evans nimetas hiljem Kreeta eelajaloolise tsivilisatsiooni ja selle kultuuri „Minoose tsivilisatsiooniks“, võttes nime teisest kreeka mütoloogilisest kangelasest. Evans kaevatud välja ja uuris Knossose paleed, mis sisaldab rikkalikku müürimaalide, tsentraalsete hoonete ja arvatavate religioossete ruumide komplekti. Knossose ja teiste kreetalike leide on tõlgendatud nii kuningaliku administratsiooni, rituaalide kui ka kauplevajuhtimise märkidena. Siiski ei ole arheoloogilised leiud otsene tõend müütide kirjelduste ajaloolisusest—nende lugude elemente (nt pulli kujude tähendus ja labürindile viitavad vormid) on tõlgendatud kultuurilise mäluna või sümbolina.
Müütide tähendus ja variatsioonid
Minose ja tema looga seotud motiivid—jumalate viha, karistus, inimeste ja loomade piirilisus, keeruline labürint ning kangelase katsumus—on olnud Kreeta‑Ateena kultuurilistes lugudes vürtsitavad ja mitmetähenduslikud. Erinevates allikates esinevad detailid varieeruvad: kohad, ajad, ohvriks tehtavate arvud ning isegi tegelaste nimed võivad erineda. See on tüüpiline suulisele traditsioonile, kus lood muutuvad ajas ja piirkonniti.
Kokkuvõttes on Minose lugu segu poliitilisest kuvandist, religioossest sümboolikast ja maskuliinsest võimu‑ ning autoriteedimõõduvõtust, mis ühtlasi seostub Kreeta varemete ja arheoloogiliste leidudega, mida tuntakse tähtsa ja mõjuvõimsa Vana‑Kreeka varase tsivilisatsioonina.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Minos?
V: Minos oli müütiline Kreeta esimene kuningas, Zeusi ja Europa poeg.
K: Mida tegi Minos iga üheksa aasta tagant?
V: Iga üheksa aasta tagant lasi ta kuningas Aegeusil valida seitse noort poissi ja seitse noort tüdrukut, kes saadeti Daidalose loomingusse, labürinti, et Minotauros neid sööks.
K: Kes oli Pasophae?
V: Pasophae oli Minose naine.
Küsimus: Kuidas karistas Poseidon Minost selle eest, et ta teda ohvriannetes petis?
V: Poseidon karistas teda sellega, et lasi Pasophae armuda härjasse.
K: Mida tegi Daidalos, et aidata Pasophae't?
V: Et teda aidata, tegi Daidalos talle mehaanilise lehma, mille sisse ta sattus. Härg paaritus puulehmaga ja Pasophae sai lapse - Minotaurose -, kes oli pooleldi inimene ja pooleldi härg.
K: Kuhu pani kuningas Minos Minotaurija?
V: Kuningas Minos võttis Minotauriuse ja pani selle Daidalose ehitatud labürinti või labürinti.
K: Miks on tsivilisatsioon tema järgi nime saanud?
V: Minose tsivilisatsiooni nimetas hiljem tema järgi Arthur Evans, kes avastas ja kaevas välja Knossose palee Kreetal.
