Anne Hutchinson (ristitud 20. juuli 1591 - august või september 1643) oli puritaanliku Uus-Inglismaa usulahkuja. Tema vanemad on Francis Marbury ja Bridget Dryden. Tema isa, kes oli vaimulik, õpetas Anne Hutchinsoni kodus. Ta sai rohkem haridust kui enamik teisi tüdrukuid sel ajal. Ta oli süüdistatav kõige kuulsamas kohtuprotsessis, mille eesmärk oli usuliste teisitimõtlejate mahasurumine Massachusettsi lahe koloonias. Ta sündis Anne Marbury'na Alfordis, Lincolnshire'is, Inglismaal. Ta, tema abikaasa William ja nende lapsed lahkusid Inglismaalt Massachusettsi lahe kolooniasse 1634. aastal. Kui ta oli asunud elama, hakkas ta oma kodus kord nädalas kogunemisi pidama, et arutada jutlusi ja teoloogiat.

Tema usulised vaated ei olnud kooskõlas tema puritaanlike naabrite vaadetega. Nad uskusid, et head teod on päästmiseks vajalikud. Hutchinson uskus, et vajalik on ainult usk (Sola fide). Samuti uskus ta, et Jumal ilmutab ennast inimestele ilma vaimulike abita. Ühenduse juhid pidasid Hutchinsoni ohuks. Ta tunnistati 1637. aastal ketserluses süüdi ja teda käsutati kolooniast lahkuda.

Hutchinson ja tema perekond kolisid kõigepealt Rhode Islandile. Pärast abikaasa surma 1642. aastal asus ta elama praeguse Pelham Bay lähedal Long Island Soundil. 1643. aastal hukkusid Hutchinson, kõik tema lapsed peale ühe ja kõik tema teenijad indiaanlaste poolt toime pandud rünnakus. Mõned Massachusettsi lahes pidasid tema surma jumaliku kohtumõistmise tunnistuseks.

Taust ja varajane elu

Anne Marbury sündis ja kasvas üles Inglismaal vaimuliku perekonnas. Tema isa Francis Marbury oli kogenud vaimulik ja õpetaja, tänu kellele sai Anne haridust, mis oli tollal tüdrukute seas haruldane. 1612. aastal abiellus ta William Hutchinsoniga; paaril oli mitu last. 1634. aastal otsustas perekond rännata Uude Maailma, liitudes paljude teiste puritaanidega, kes asutasid asutusi Massachusettsi lahe koloonias.

Usulised vaated ja kohtuprotsess

Massachusettsi ühiskonnas oli tugev rõhk nii isiklikul pühendumisel kui ka kogukondlikul korrast. Hutchinsoni õpetus rõhutas jumaliku armu ja usku kui pääste allikat ning ta kritiseeris vaimulikke, kelle hinnangul püüdsid nad inimestelt nõuda jumalakartlikke tegusid kui tõendit valituks olemisest. Tema vastased nimetasid tema seisukohti sageli antinomianismiks — õpetuseks, mis väidetavalt vähendab seaduse ja moraali tähtsust.

Hutchinson kogus kiiresti järgijaid, sest tema kodused kohtumised pakkusid inimestele võimalust otsekoheseks teoloogiliseks diskussiooniks, sealhulgas naiste aktiivseks osalemiseks. See liikus tugevalt vastuolle puritaanliku hierarhia ja soorollide ootustega. 1637. aastal kutsuti ta ametlikult kohtusse; protsess oli poliitiliselt ja religioosselt laetud. Kohtuprotsessi tunnistajate hulka kuulusid koloonia juhtivad mehed, sealhulgas John Winthrop. Kuigi teatud vaimulikud — näiteks John Cotton — olid mõnest tema kriitikast osaliselt sümpatiseerivad, ei kaitsnud nemadki tema otsekoheseid ilmutusväiteid avalikult. Kohtuprotsess lõppes tema süüdimõistmise ja sunnitud väljasaatmisega kolooniast.

Väljasaatmine ja hilisem elu

Pärast väljasaatmist suundusid Hutchinson ja tema järgijad lõuna- või idasuuna Rhode Islandile, kus koloonia suhteliselt suurem tolerants lubas erinevaid usulisi kogukondi. Seal aitas ta kaasa uute kogukondlike asutuste tekkimisele. Perekond kolis hiljem Long Islandi piirkonda, mis siis kuulus Hollandi Uus-Amsterdamile (New Netherland). Pärast William Hutchinsoni surma 1642. aastal jäi Anne leseks ning kolis koos osade pereliikmete ja teenijatega Pelham Bay lähedusse.

1643. aasta rünnak, milles hukkus Hutchinson ja enamik tema perest ning teenijatest, oli osa laiemast konfliktist kohalike indiaani hõimude ning eurooplaste vahel selles regioonis. Hoolimata traagilisest lõppkokkuvõttest jättis tema elu tugevad jäljed järgnevatele põlvedele.

Tähendus ja pärand

  • Religioosne vabadus: Hutchinsoni lugu on saanud sünonüümiks usulisele mõttevabadusele varases Ameerikas — tema kohtuprotsess tõstatas küsimused, kui kaugele võib ulatuda kogukonna võim usuasjade korrigeerimisel.
  • Sooline roll: Tema juhtpositsioon ja avalikud arutelud – eriti kui neid juhtis naine – ähvardasid tol ajal kehtivaid soorolle ning seetõttu osaliselt võimendasid tema vastu suunatud rünnakuid.
  • Historiograafia: Ajaloolased näevad Hutchinsoni nii usulise dissidendina kui ka varajase võitlejana usu- ja sõnavabaduse eest. Tema isik esineb sageli aruteludes puritaniühiskonna mitmekülgsuse ning demokraatlike ja religioossete väärtuste kujunemise kohta Uus-Inglismaal.

Mälestamine

Anne Hutchinsoni nimeline pärand elab edasi nii kohalike mälestusmärgina kui ka laiemas kultuurilises kajas: teda meenutatakse ajalookirjutustes, muuseumides ja kohanimedes New Englandi piirkonnas. Tema elu ja kohtuprotsess on olnud teema raamatutes, näitemängudes ja teadustöös, kus analüüsitakse usuvabaduse ja soolise võimu küsimusi varajasel Ameerikal.