Badri lahing (624): islami pöördepunkt ja Muhamedi otsustav võit

Badri lahing (624): Muhamedi otsustav võit ja islami pöördepunkt — ajalooline ülevaade, usuline tähendus ning allikad Kur'aanist ja hadithidest.

Badri lahing (araabia keeles: غزوة بدر), toimus 17. märtsil 624. aastal pKr Lääne-Araabias (tänapäeva Saudi Araabia). See oli islami algusaegade peamine lahing ja pöördepunkt Muhamedi võitluses oma vastastega Qurayshide seas Mekas. See lahing on islami ajalukku läinud kui otsustav võit tänu jumaliku sekkumisele. Samuti on see omistatud Muhamedi geniaalsusele. Kuigi see on üks vähestest lahingutest, mida moslemite pühas raamatus, Koraanis, konkreetselt mainitakse, pärinevad peaaegu kõik tänapäeva teadmised Badri lahingu kohta traditsioonilistest islami kirjeldustest, nii hadithidest kui ka Muhamedi elulugudest, mis on kirjutatud aastakümneid pärast lahingut.

Taust

Badri lahing toimus kontekstis, kus Muhamedi juhitud moslemid olid 622. aastal Mekast välja rännanud (Hijra) ja asunud elama Medinasse. Vaenulikkus Qurayshi eliidi ja Medinasse kolinud moslemite vahel kasvas: tekkinud olid rünnakud, röövimised ja vastasseisud kaupmeeste karvamadade ümber. Üks otsene katalüsaator oli Qurayshi ja moslemite konflikt seoses kaubanduskaravanidega — moslemid püüdsid takistada või pealt vaadata Qurayshi karavanite liikumist, Quraysh aga kavatses karavaniga saadud kahju kätte maksta ja näidata oma jõudu.

Käik ja paiknemine

Lahing leidis aset Badris, allikate ja kaevude piirkonnas Mecca–Medina tee ligidal. Traditsiooniliste allikate järgi liikus Qurayshi karavan Süüria suunas ja seda oli juhtimas Abu Sufyan, kes suutis karavani päästa. Kuid Qurayshi sõjaväeüksus taganes hiljem tagasi, et rünnata Medinast lahkuvaid moslemeid. Moslemite väimeeskonna juht oli Muhamed; Qurayshi väe juhtimisega seoses mainitakse mitmeid juhtfiguure, sealhulgas Abu Jahl (Amr ibn Hisham) ja teisi arvukaid liidreid.

Osapooled ja tugevused

• Moslemid: traditsioonilised allikad annavad arvuks umbes 300–313 sõdurit (jalavägi ja mõni kamel). Arvestati, et moslemid olid halvemas varustuses ja vähem arvukad.
• Quraysh: allikad räägivad suuremast mehest, sageli 800–1000 ringis, kuid täpsed numbrid varieeruvad ja mõnel modernsel hinnangul võivad need olla liialdatud. Qurayshi väe hulka kuulusid hästi varustatud ratsaväeüksused ja kogenud kaupmeeste sõjamehed.

Tagajärjed ja ohvrid

Traditsioonilised islami allikad annavad moslemide hukkunute arvuks umbes 14–15, Qurayshi hukkunute arvuks umbes 70–90, lisaks võeti Qurayshilt palju vange. Võetud vangid vabanesid hiljem osaliselt lunastuse või teiste kokkulepete kaudu; täpsed saatuste kirjeldused sõltuvad allikast ja varjutavad mitmeid erinevaid lugusid ning detaili. Lahing andis moslemitele olulise moraalse ja poliitilise võidu: sealt alates kasvas Muhamedi autoriteet Araabia poolsaarel ning paljud liidrid ja hõimud hakkasid kaaluma lepinguid ja liite Medinaga.

Religioosne ja poliitiline tähendus

Badri lahingut väärtustatakse islami traditsioonis mitmel tasandil: see on religioosselt tähendusrikas (Koraan mainib lahingut ja usutakse, et Jumal saatis abistavaid jõude, sh inglid), ja samas oli see poliitiline pöördepunkt, mis muutis võimsuse suhteid Mecca ja Medina vahel. Pärast võitu sai Muhamedast mitte ainult religioosne juhendaja, vaid ka kindel poliitiline juht, kelle positsioon ja usaldus tugevnesid.

Allikad ja nende tõlgendamine

Kohe järelmõjudest ning lahingu käigust teame peamiselt hiljem kirja pandud islami allikatest: Ibn Ishaqi varasemad elulood (mis jõudsid meieni läbi al-Tabari ja teiste redaktsioonide), hadith-kogumikud ja Koraani peegeldused (näiteks Surah Al-Anfal, 8. peatükk). Modernsed ajaloolased püüavad eristada usulist kirjeldust ja võimalikku ajaloolist kerni; paljud üksikasjad (näiteks täpsed arvud, jumaliku sekkumise kirjeldused ja räägitavate tegelaste kõned) on tõenäoliselt hilisemad interpretatsioonid või sümbolistlikud lisandused.

Kokkuvõte

Badri lahing 17. märtsil 624. aastal oli islami ajaloo murranguline sündmus: see tõstis moslemite moraali, tugevdas Muhamedi juhtpositsiooni ja muutis Araabia poliitilist kaarti. Samal ajal on selle lahingu täpne ajalooline rekonstruktsioon keeruline, kuna peamised kirjalikud allikad pärinevad aastakümneid pärast sündmust ja segavad religioosseid tõlgendusi ning poliitilist propagandat. Tänapäevased uurijad kombineerivad traditsioonilisi allikaid, kriitilist lähteanalüüsi ja kontekstuaalset ajaloolist teadmist, et saada tasakaalustatum pilt Badri olulisusest.

Küsimused ja vastused

K: Millal peeti Badri lahing?

K: Kus toimus Badri lahing?

K: Miks oli Badri lahing islami algusaegadel oluline lahing?

K: Milline on jumaliku sekkumise tähendus Badri lahingus?

K: Kellele omistatakse Badri lahingu geniaalsus?

K: Kas Badri lahingut mainitakse moslemite pühas raamatus, Koraanis?

K: Kust pärineb enamik tänapäeva teadmisi Badri lahingu kohta?

Otsing