Uhudi lahing (625) — Muhamedi ja mekaallaste kokkupõrge Uhudi mäel
Uhudi lahing (625): Muhamedi ja mekaallaste otsustav kokkupõrge Uhudi mäel — ajalooline ülevaade tagasilöögist, strateegiast ja mõjudest islami varajasele ajaloole.
Uhudi lahing (araabia keeles: غزوة أحد) toimus 23. märtsil 625 (islami kalendri järgi 3. šawwal 3 AH) Uhudi mäel, mis asub praeguse Saudi Araabia loodeosas. See toimus Muhamedi juhitud Mediina moslemikogukonna vägede ja Abu Sufyani juhitud vägede vahel, kes olid pärit Mekas, linnast, kust paljud moslemid olid varem välja rännanud (hijra). Uhudi lahing oli teine sõjaline kokkupõrge mekaallaste ja moslemite vahel pärast Badri lahingut 624. aastal, kus väike moslemite armee oli võitnud suurema mekaallaste armee.
Moslemite jaoks oli see lahing suur tagasilöök.
Taust
Pärast Badri lahingu võitu pidasid nii mekaallased kui ka medinalased vajalikuks uue kokkupõrke. Mekka juhtkond soovis tagasi tõestada oma võimu ja kätte maksta varasema kaotuse eest. Mediina poolel otsustas Muhamed vastuseks astuda välja, et kaitsta linna ja näidata valmisolekut vastase ees seista.
Väed ja strateegia
- Moslemite väed: allikates antakse tavaliselt umbes 700 sõduri suurune arv; nad paiknesid Uhudi ümbruses kaitsepositsioonil.
- Mekaallaste väed: vastaste suurus on erinevates allikates varieeruv, kuid üldiselt peetakse nende vägesid oluliselt arvukamaks kui moslemite omi.
- Oluline taktikaline otsus: Muhamed andis käsu hõivata ühte väikest künkakest (nn „võõrajate künkake” või „kaarelaugude mägi”, sageli nimetatakse seda ka noolemäeks/õhutõkekohaks) ja paigutada sinna grupi vibulaskureid, kelle ülesandeks oli takistada vaenlase ringi liikumist. Neile anti täpne käsk mitte lahkuda positsioonilt ilma korralduseta.
Lahingu kulg
Lahingu alguses näitasid moslemid head vastupanu ja esialgu näis olukord tasakaalus. Küll aga muutus lahingu kulg pärast seda, kui paljud vibulaskurid hülgasid oma positsiooni ja laskusid lahinguväljale, et korjata vaenlase saadud saaki. See nõrgestas moslemite tagavara ja jättis nende selja kaitseta. Meka vastasekava kasutas ära selle ava ja Khalid ibn al-Walid (toona veel mekkaallaste teenistuses) juhtis rünnaku moslemite tagalas, mis põhjustas suurenenud kaose.
Traagiliselt langesid lahingus mitmed tuntud moslemite nimed; traditsiooni kohaselt sai surma ka Hamza ibn Abdul-Muttalib, Muhamedi onu. Samuti sai Muhamed ise lahingus vigastada. Üldiselt kaotasid moslemid lahingus märkimisväärse hulga mehi, mis mõjutas kogukonna moraali.
Tagajärjed ja tähendus
- Otsene tulemus: Meccas peeti Uhudi lahingut oma ajutiseks võiduks, kuid nad ei jätkanud rünnakut Mediina vallutamiseks. Moslemite ühiskond jäi ellu, kuid koges olulist kaotust ja moraalset lööki.
- Sisene mõju: lahing õpetas moslemitele distsipliini ja strateegilise järjekindluse tähtsust. Vibulaskurite taganemine peetakse sageli võtmeveaks, mis muutis lahingu tulemuse.
- Religioosne ja tekstiline jälg: Uhudi lahingule viidatakse Koraanis ja hadithides, kus seda kasutatakse õppetükina kuulekuse, kannatlikkuse ja jumalameelsuse teemadel.
- Pikaajalised tagajärjed: kuigi Uhud oli lühiajaline tagasilöök, aitas see kogemuse kaudu kujundada moslemite julgeoleku- ja sõjataktikat ning tugevdas nende püsivust edaspidistes konfliktides. Mõned Võitluse osapooled, näiteks Khalid ibn al-Walid, liitusid hiljem islami ridadesse ja mängisid tähtsat rolli edaspidistes lahingutes.
Allikad ja tõlgendused
Uhudi lahingu täpsed numbrid (sõjaväe suurused ja ohvrite arvud) varieeruvad allikate lõikes. Paljud tänapäeva ajaloolased ja islami traditsioonilised kirjatööd peegeldavad erinevaid vaatenurki ning sageli kasutatakse nii varajasi araabia kronikaid kui ka hilisemaid kalifaatide kirjeldusi. Üks lahingu peamistest tähendustest ongi see, kuidas sündmus on saanud nii ajaloolise kui ka usulise õppetunni lähtepunktiks.
Uhudi lahing on oluline osa varajase islami ajalookäsitlusest: see näitas, et kuigi moslemid ei olnud alati sõjaliselt võitnud, jätkus nende poliitiline ja religioosne järjepidevus ning nad õppisid sõjalistest vigadest, mis aitasid neil tulevikus edukamalt tegutseda.
Taust
Muhammad kuulutas islami usku Mekas aastatel 613-622. Ta oli meelitanud ligi väikese kogukonna poolehoidjaid, kuid tal oli ka vastuseisu ülejäänud Qurayshide, Mekat valitseva klanni poolt, kuhu ta kuulus. Pärast aastatepikkust tagakiusamist põgenesid moslemid 622. aastal Mekast ja asusid elama Mediinasse (varem tuntud kui Yathrib). Nad pidasid end Mekas sõjaolukorras olevaks ja rüüstasid Mekasse jäänud moslemite karavanid. Mekkalased saatsid välja väikese armee, et karistada moslemeid ja lõpetada nende rüüsteretked. Badri lahingus 624. aastal oli väike moslemite vägi võitnud palju suurema mekaani armee.
Paljud moslemid pidasid seda suurt võitu tõestuseks, et Jumal (araabia keeles Allah) on neid soosinud, ja uskusid, et neile on sellised võidud ka tulevikus tagatud.
Battle
Koraiši sõdurid kohtusid moslemitega Uhudis. Moslemid said rünnaku tagant ja kaotasid lahingu.
Küsimused ja vastused
K: Millal toimus Uhudi lahing?
V: Uhudi lahing toimus 23. märtsil 625. aastal.
K: Kus toimus Uhudi lahing?
V: Uhudi lahing toimus Uhudi mäel, mis asub praegu Loode-Saudi Araabias.
K: Kes juhtis Mediina moslemikogukonda Uhudi lahingus?
V: Mediina moslemikogukonda juhtis Uhudi lahingus Muhammad.
K: Kes juhtis Uhudi lahingus Meka väge?
V: Uhudi lahingus juhtis Meka väge Abu Sufyan.
Küsimus: Millisest linnast olid paljud moslemid enne Uhudi lahingut varem välja rännanud (hijra)?
V: Paljud moslemid olid enne Uhudi lahingut eelnevalt Mekast välja rännanud (hijra).
K: Kas Uhudi lahing oli esimene sõjaline kokkupõrge mekaallaste ja moslemite vahel?
V: Ei, Uhudi lahing oli teine sõjaline kokkupõrge mekaallaste ja moslemite vahel. Esimene oli Badri lahing 624. aastal, kus väike moslemite armee võitis suurema mekaani armee.
K: Milline oli Uhudi lahingu tulemus moslemite jaoks?
V: Uhudi lahing oli moslemite jaoks suur tagasilöök.
Otsige