Otsustav võit
Mõiste "otsustav võit" viitab sõjalisele võidule, mis otsustab asja või konflikti. Otsustav võit peab andma võitjale positiivse tulemuse ja looma kahe sõdiva riigi vahel rahu tingimuse. Võrdluseks, otsustav võit on võit, mille puhul üks pool võitis, kuid nende vahelised küsimused ei ole lahendatud. Kõigi tavapärastes sõdades võitlevate armeede soovitav eesmärk on kiire ja otsustav võit väheste kaotustega. Näiteks 5. juunil 1967 alanud kuuepäevases sõjas saavutasid Iisraeli kaitseväed (IDF) otsustava võidu Egiptuse, Süüria ja Jordaania ühendatud armeede üle. Sellega kehtestati Iisrael piirkondlikuks suurvõimuks Lähis-Idas, kus valitses umbes kuus aastat rahu. Külma sõja ajal (1947-1991) tundus otsustava võidu (või mis tahes võidu) idee iganenud. Selle asemel tundus piiratud sõja teooria tuumarelvade ajastul praktilisem, kuna see ei eskaleeruks täiemahuliseks sõjaks, mille tulemuseks oleks vastastikune tagatud hävitamine.
Subedar NarVeer Tanaji Malusare oli Mahratta/Maratha Sardar, kes viis Maratha väed otsustava võiduni "Sinhgadi lahingus" (1670 pKr).
Mis teeb võidu otsustavaks
Carl von Clausewitz märkis oma raamatus "Sõjast" (Vom Kriege), et otsustav võit "on vastase heitmine, et muuta ta võimatuks edasiseks vastupanuks. Sõda on seega jõuvõtmine, et sundida vastane meie tahet täitma". Ta kirjutas, et vaenlase halvamiseks peab kindral leidma selle vaenlase "raskuskeskme". See on see tuum, mis annab vaenlasele tema jõu. See võib olla eri sõdade ja eri vaenlaste puhul erinev, kuid sageli on see vaenlase armee, rahvas või majandus. Clausewitzi järgi saab sõda lõppeda ainult otsustava võiduga või see jätkub. Clausewitz kirjutas ka: "On ainult üks otsustav võit: viimane".
Sun Tzu (544 eKr - 496 eKr) kirjutas samuti otsustavast võidust. Oma raamatus "Sõjakunst" kirjutas ta: "Seepärast surub tark võitleja vaenlasele peale oma tahte, kuid ei lase vaenlase tahet endale peale suruda". Hiljem lisas ta raamatus: "Ja seepärast toovad need, kes on osavad sõjas, vaenlase lahinguväljale, mitte ei lase end tema poolt tuua".
Ajaloolised näited
Maratoni lahing oli otsustav võit kreeklastele pärslaste üle. See tähistas esimese pärslaste sissetungi lõppu Kreekasse.
Hastingsi lahing (14. oktoober 1066) oli lahing anglosaksi inglaste ja sissetungiva normannide armee vahel. Lahingus sai Inglise kuningas Harold Godwinson surma, kui talle löödi nool läbi silma. Võitja, Normandia hertsog William, krooniti 10 nädalat hiljem Inglismaa kuningaks William I-ks. Normannide vallutus oli oluline pöördepunkt Inglismaa ajaloos.
Teine näide otsustava võidu kohta on Yorktowni lahing (1781), mis peeti Ameerika Vabadussõja lõpus. Ameerika ja Prantsuse väed alistasid Briti armee, mida juhtis kindral Lord Charles Cornwallis. Cornwallis uskus, et ta saab mässu Carolinas ja Georgias lõpetada, rajades kindluse ja mereväebaasi Yorktownis, Virginias. Nähes võimalust brittide lõksu ajamiseks Virginia poolsaarel, marssisid Ameerika kindral George Washington ja Prantsuse kindral Rochambeau oma armeed Yorktownisse ja kehtestasid piiramise. Prantsuse merevägi takistas Briti laevastikku Cornwallise tugevdamisel. Kuu aega hiljem alistus Cornwallis, millega sõda sisuliselt lõppes.
Teise maailmasõja Midway lahing toimus 4. juunist 1942 kuni 7. juunini 1942. See oli Ameerika Ühendriikide mereväe otsustav võit Jaapani mereväe üle. See oli sõja pöördepunkt, mis võimaldas USA vägedel minna pealetungile jaapanlaste vastu. Jaapani laevastiku ülem, admiral Yamamoto Isoroku, otsustas rünnata Midway saart, et meelitada välja vähesed allesjäänud USA lennukikandjad ja varitseda neid. Jaapanlaste teadmata olid ameeriklased suutnud nende kodeeritud sõnumeid dešifreerida. Lugedes kodeeritud sõnumeid, teadsid nad, milline oli jaapanlaste plaan. Tulemuseks oli Jaapani lennukikandjate laevastiku (Akagi, Kaga, Soryu ja Hiryu) täielik hävitamine koos 322 lennuki ja üle viie tuhande meremehega. Ameeriklased kaotasid 147 lennukit ja umbes kolmsada meremeest. Kuigi lahing ei lõpetanud otseselt sõda, halvendas see Jaapani mereväge ja lõpetas Jaapani võime peatada ameeriklasi ja nende liitlasi.
Seotud leheküljed
- Strateegiline võit
- Taktikaline võit
- Pürrhose võit
- Victory
Küsimused ja vastused
K: Mis on otsustav võit?
V: Otsustav võit on sõjaline võit, mis otsustab mingi küsimuse või konflikti, mille tulemuseks on võitja jaoks positiivne tulemus ja mis loob rahu kahe sõdiva riigi vahel.
K: Kuidas erineb see otsustavast võidust?
V: Ebatõsine võit on võit, mille puhul üks pool võitis, kuid nende vahelised küsimused ei ole lahendatud.
K: Mis oli külma sõja ajal konventsionaalset sõda pidavate armeede eesmärk?
V: Külma sõja ajal konventsionaalses sõjas võitlevate armeede eesmärk oli saavutada kiire ja otsustav võit väheste kaotustega.
K: Kas te oskate tuua näite otsustava võidu kohta?
V: Üks näide otsustava võidu kohta on 5. juunil 1967. aastal alanud kuuepäevane sõda, kus Iisraeli kaitsevägi saavutas otsustava võidu Egiptuse, Süüria ja Jordaania üle. See kehtestas Iisraeli kui piirkondliku võimu Lähis-Idas, kus valitses umbes kuus aastat rahu.
K: Miks muutus piiratud sõda sel ajavahemikul praktilisemaks?
V: Piiratud sõda muutus sel ajavahemikul praktilisemaks, sest see ei eskaleerunud täiemahuliseks sõjaks, mille tulemuseks oleks tuumarelvade tõttu vastastikune tagatud hävitamine.
K: Millal toimus külm sõda?
V: Külm sõda kestis aastatel 1947-1991.
