Sun Tzu: "Sõjakunst" — iidne hiina strateegiaraamat, ajalugu ja mõju
Avasta Sun Tzu "Sõjakunst": iidne hiina strateegiate kogumik, ajalooline mõju ja praktilised õppetunnid sõjandusest kuni äristrateegiani.
Sõjakunst (hiina: 孫子兵法; pinyin: Sūnzĭ bīngfǎ) on iidne hiina sõjatekst. Selle on kirjutanud Sun Tzu, kõrgetasemeline sõjaväekindral, strateeg ja taoistlik filosoof. Tekst sisaldab 13 peatükki. Iga peatükk käsitleb ühte sõjapidamise aspekti. Raamat on kirjutatud üle 2500 aasta tagasi. Sõjakunst oli üks varasemaid raamatuid Hiina sõjapidamise kohta. See on endiselt üks tuntumaid ja mõjukamaid raamatuid, mis on kunagi kirjutatud. Raamatut kopeeriti laialdaselt antiikmaailmas. Alguses kirjutati see kokkuõmmeldud bambuslatidelt. Seda lugesid poliitikud, teadlased ja sõjaväejuhid. Raamatu tõlkeid loeti esmalt Jaapanis ja Koreas. Vanim koopia Jaapanist pärineb 8. sajandist. Prantsuse keelde tõlkis selle 1772. aastal jesuiit Jean Joseph Marie Amiot. Esimese ingliskeelse tõlke avaldas Lionel Giles 1910. aastal. Sõjakunst tõlgiti esimest korda vene keelde 1950. aastal. Tänu venelaste teadmistele prantsuse kultuurist on tõenäoline, et neil olid prantsuskeelsed koopiad palju varem. Tänapäeval kasutavad seda ärikoolid ja sõjavägi kogu maailmas.
Autor ja tekstiline taust
Traditsiooniliselt omistatakse Sõjakunst autorluse Sun Tzu'le (Sun Wu), kes elas arvatavasti kevad- ja sügisajast kuni riigikondade ajastuni (umbes 5.–4. saj e.m.a.). Modernne teaduskirjandus kaldub arvama, et teos kujunes ja kogunes pikema aja jooksul, eriti Warring States (riigikondade) perioodil, nii et raamatusse on võinud sattuda eri autorite või toimetajate lisandeid. On ka eristusi sarnase nimega teksti ja hilisema autoriga (nt Sun Bin), mis on ajaloolaste jaoks eristamist vajavad küsimused.
Struktuur — 13 peatükki
Raamat koosneb 13 lühikesest, kuid tihedast peatükist. Iga peatükk keskendub ühele sõjalisele või strateegilisele teemale. Lühike nimekiri peatükkidest (tõlgeestike nimetustega):
- 1. Plaanide seadmine (Laying Plans)
- 2. Sõja pidamine (Waging War)
- 3. Rünnak kavatsusega (Attack by Stratagem)
- 4. Taktikalised paigutused (Tactical Dispositions)
- 5. Energia kasutamine (Use of Energy)
- 6. Nõrkused ja tugevused (Weaknesses and Strengths)
- 7. Manööverdamine (Maneuvering)
- 8. Taktika varieerimine (Variation in Tactics)
- 9. Armee liikumine (Army on the March)
- 10. Maastik (Terrain)
- 11. Üheksa olukorda (The Nine Situations)
- 12. Tulekahju kasutamine (Attack by Fire)
- 13. Luure ja spiooni kasutamine (Use of Spies)
Peamised põhimõtted ja ideed
Sõjakunst on lühike, aforistlik ja praktiline. Peamised mõtted on kergesti edasi kantavad ka väljaspool sõjategevust:
- Tunne ennast ja vastast: Sun Tzu rõhutab, et edu põhineb nii enda kui vaenlase tugevuste ja nõrkuste tundmisel.
- Eesmärk on võita ilma lahinguteta: parim võit on vaenlase alistamine ilma sõjalise hävinguta — strateegia ja diplomaatia enne rünnakut.
- Pettus ja eksitamine: maskeerimine, valeinfo ja ootamatus võivad viia eeliseni.
- Kiirus ja paindlikkus: kiire otsustusvõime ja manööverdamine on olulisemad kui otsene jõud.
- Logistika ja moraal: lahinguvõime ei sõltu ainult relvastusest, vaid toitlusest, juhtimisest ja moraalist.
Ajaloolised koopiad ja levik
Algeline tekst kirjutati bambuslatikest ja hilisemad koopiad levisid Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Nagu mainitud, on vanim Jaapanist pärit koopia 8. sajandist. Arheoloogilised leiud bambusplaatide ja hilisemate käsikirjade kujul on täielikult või osaliselt säilitanud teksti versioone, mis aitavad mõista teksti toimetamist sajandite jooksul. Euroopa huvi suurenes 18. sajandil, kui jeesuiit Jean Joseph Marie Amiot tõlkis teose prantsuse keelde (1772) ning hiljem ilmusid tõlked inglise, vene ja paljudesse teistesse keeltesse.
Tõlked ja vastuvõtt Euroopas ning mujal
Esimesed tuntud euroopa tõlked aitasid tutvustada Sun Tzu mõtteid läänemaailmale. Üks levinumaid ingliskeelseid väljaandeid on Lionel Gilesi tõlge (1910), mis mõjutas tugevalt 20. sajandi mõtlejaid ja poliitikuid. Teine märgiline tõlge mainiti ka vene keelde 1950. aastal. Teksti lihtne ja veenev esitus tegi sellest populaarse käsiraamatu strateegia, juhtimise ja riigijuhtimise teemadel.
Tänapäevane mõju ja kasutusvaldkonnad
Lisaks sõjaväele on Sõjakunst olnud mõjukas ärijuhtimises, diplomaatias, spordistrateegiates, poliitikas ja isegi infotehnoloogia/küberjulgeoleku strateegiates. Ärikoolides kasutatakse seda juhtimis- ja konkurentsistrateegiate õpetamiseks; turunduses ja läbirääkimistel leiavad Sun Tzu põhimõtted laialdast rakendust. Samas tuleb arvestada, et teksti aphorismid võivad olla lihtsustatud ja neid ei tohiks kasutada kui ainuvat moraalset või õiguslikku juhendit — mõned põhimõtted võivad olla vastuolus kaasaegsete eetikanormide ja rahvusvahelise õigusega.
Miks teos on püsivalt populaarne
Raamatu lühidus, selged põhimõtted ja praktiline fookus loovad universaalse väärtuse: see ei räägi ainult sõjast, vaid inimliku konkurentsi, juhtimise ja otsustamise üldistest printsiipidest. Sõjakunst jääb oluliseks, sest see pakub kompakset kogu strateegilisest mõtlemisest, mis on rakendatav paljudes eluvaldkondades.
Kriitika ja teaduslik lähenemine
Teaduslikud uuringud käsitlevad teksti autentsust, toimetamist ja ajaloolist tausta kriitiliselt: osa teadlasi rõhutab, et raamat pole ühe autori sünnitis, vaid redaktsioone ja lisandeid sisaldav kogu. Tänapäevased tõlked ja kommentaarid püüavad selgitada ajaloolisi termineid, konteksti ja võimalikku moonutust eri käsikirjades.
Kokkuvõttes on Sõjakunst (Sūnzĭ bīngfǎ) klassikaline töö strateegiast ja juhtimisest, mis on säilitanud tähenduse läbi aastatuhandete — nii sõjalises mõtlemises kui ka tsiviilvaldkondades.
Reeglite muutmine
Kui Sun Tzu esimest korda kirjutas "Sõjakunsti", ei olnud see esimene raamat sõjataktika kohta. Ta tsiteerib Chun Chengi "Sõjalise halduse raamatut". Tsitaat piirdub signaalilippude ja trummide kasutamisega sõdurite liigutamiseks. Chun chengi raamat ei ole tänapäevani säilinud, seega on vähe teada, mis selles veel kirjas oli. Kuid tolleaegsed raamatud põhinesid sõjapidamise reeglitel, mida kõik osapooled järgisid. Sõda oli rikaste aadlike spordiala. Reeglid põhinesid rüütellikkusel. Sun Tzu keeldus nägema sõda spordina. Ta kasutas taoistlikke põhimõtteid ja rakendas neid sõjapidamises. Seda tehes muutis ta sõja reegleid. Erinevalt kindralitest, kes nautisid pikki kampaaniaid, mõistis ta, et sõda on tõsine. Sun Tzu uskus, et kui sõda on alanud, on eesmärk vaenlase võitmine. Sun Tzu oli ebakonventsionaalne selles mõttes, et ta ei järginud oma aja valitsevat tarkust. Teised kindralid olid Sun Tzu taktika suhtes lihtsalt ettevalmistamata. Sun Tzu valdas sõjapidamises ettearvamatuse kunsti.
David versus Goliath
Olukordades, kus väiksem nõrgem jõud seisab silmitsi tugevama suurema jõuga, on Sun Tzu taktika väga sageli edukas. Taavet ja Goliat on piibellik lugu nõrgemast karjapojast, kes seisab silmitsi hiiglasega, kes on osav sõdalane. Taavet kasutab ebatraditsioonilist relva ja lööb Goliati maha. Taavet keeldus võitlemast Goliati reeglite järgi. Politoloog Ivan Arreguín-Toft tegi arvutusi sõdade kohta. Ta avastas, et umbes kolmandikul juhtudel võidab tegelikult nõrgem riik.
Mao Zedongi sõnul aitas "Sõjakunst" teda võita Tšiang Kai-Shekit Hiina kodusõjas. Ho Chi Minh oli SunTzu fänn. Ta juhtis kommunistlikke vietnamlasi nende võitluses Ameerika Ühendriikide toetatud Lõuna-Vietnami vastu. Ameerika kindralid Norman Schwarzkopf jr. ja Colin Powell järgisid Lahesõjas "Sõjakunsti" põhimõtteid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on The Art of War?
V: "Sõjakunst" on iidne hiina sõjaline tekst, mille on kirjutanud kõrge sõjaväekindral, strateeg ja taoistlik filosoof Sun Tzu. See sisaldab 13 peatükki, millest igaüks käsitleb ühte sõjapidamise aspekti.
K: Millal kirjutati "Sõjakunst"?
V: "Sõjakunst" on kirjutatud üle 2500 aasta tagasi.
K: Kuidas raamat algselt kirjutati?
V: Raamat kirjutati algselt kokkuõmmeldud bambuslatidelt.
K: Kes luges raamatut selle algusaegadel?
V: Raamatut lugesid selle algusaegadel poliitikud, õpetlased ja sõjaväejuhid.
K: Kus ilmusid tõlked esimest korda väljaspool Hiinat?
V: Raamatu tõlkeid loeti kõigepealt Jaapanis ja Koreas.
K: Millal see esimest korda inglise keelde tõlgiti?
V: Esimese tõlke inglise keelde avaldas Lionel Giles 1910. aastal.
K: Millal tõlgiti see esimest korda vene keelde?
V: "Sõjakunst" tõlgiti esimest korda vene keelde 1950. aastal.
Otsige