AlegsaOnline.com

Maratoni lahing (490 eKr): Ateena ja Pärsia – ajalooline ülevaade

Maratoni lahing (490 eKr): detailne ajalooline ülevaade Ateena ja Pärsia kokkupõrkest, strateegiast, rollidest ja tagajärgedest — loe põhjalikku analüüsi.

Autor: Leandro Alegsa

16-11-2025

Maratoni lahing toimus septembris 490 eKr Maratoni tasandikul. See toimus ateenlaste ja pärslaste vahel. Ateenat toetas väike vägi Plataia linnast. Lahinguga lõppes Pärsia esimene katse vallutada Kreeka kuningas Dareios I juhtimisel. See oli osa esimesest Kreeka-Pärsia sõjast.

Pärsia sissetung oli vastus Kreeka osalusele Joonia mässus. Siis olid Ateena ja Eretria saatnud väe, et toetada Joonia linnu, kes püüdsid Pärsia võimu kukutada. Ateenlastel ja eretrialastel õnnestus Sardis vallutada ja põletada, kuid nad olid sunnitud suurte kaotustega taganema. Vastuseks sellele rüüsteretkele vandus Dareios Ateena ja Eretria maha põletada.

Taust ja põhjused

Pärsia juhtkond otsustas karistada Kreeka linnriike, eriti Ateena ja Eretriat, sest need olid toetanud Joonia kreeklasi, kes olid mässanud Pärsia võimu vastu Aasias. Darieose eesmärk oli taastada oma autoriteet ja näidata, et vaenlase rünnakud ei jää karistamata. Pärsiad saadaksid mereväe ja väeosad, et kiiresti rünnata Kreeka rannikualasid ning maanduda Atika rannikule Maratoni lahesopis.

Tähtsamad juhid ja väe suurus

Ateena ja Plataia: peamise sõjalise juhtimise otsustas tihti Miltiades (Miltiades noorem). Ateena ja Plataia koguvägi oli allikale (Herodotos) vastavalt ligikaudu 10 000 hopliiti — umbes 9 000 atenaast ja 1 000 plataialast.
Pärsia: juhtkonnas olid üldjuhid ja väeosa, mille suurus on olnud arutelu objekt. Herodotos annab suuremaid numbreid; tänapäeva hinnangutes pakutakse tavaliselt 20 000–30 000 või rohkem, kuid täpseid arve ei ole võimalik kinnitada.

Lahingu käik ja taktika

Lahinguväljaks oli Maratoni tasandik, kus pärslaste laager oli tugevdatud ja nad toetasid oma ridades kergemaid võitlejaid ja ratsaväge. Ateenlased kasutasid raskerelvastust ehk hopliitide falangi: tihedalt paigutatud kilpide ja langenud kiivritega jalaväeüksus, mille jõud tulenes ühtsest ridades rünnakust.

Miltiades kasutas julget taktikat: ta tugevdas oma vägede servi (tiibu) ja nõrgendas keskosa, et tekitada lõks pärslaste laia keskala vastu. Ateena vägi ründas kiiresti, jookstes laia tasandiku kaudu, et minimeerida pärslaste vibulaskjate efekti—see kiire rünnak vähendas arvatavasti pikaajalisest noolevihust tekkivaid kaotusi. Kui kreeklaste tiivad purustasid pärslaste vastaskülgi, lõppes keskosa ümberründamisega ja pärslased hakkasid taganema.

Tulemused ja ohvrid

Võit oli Ateena jaoks otsustav: pärslased taganesid lõpuks laevade juurde ja lahkusid Atika rannikult, lõpetades esialgse sissetungi. Vastavalt vanadele allikatele, eelkõige Herodotosele, olid kreeklaste kaotused suhteliselt väiksemad (Herodotose andmetel umbes 192 atenaast ja 11 plataialast), pärslaste kaotused aga palju suuremad (Herodotos mainib umbes 6 400 hukkunut). Tänapäeval peetakse neid numbreid umbkaudseteks ja osade ajaloolaste hinnangud on konservatiivsemad, kuid selge on, et lahing oli märkimisväärne vaenlase rünnaku peatamine.

Olulisus ja tagajärjed

Maratoni lahing tõstis Ateena prestiiži ja kindlustas, et esialgne pärsia katse Kreeka vallutamiseks nurjus.
Võit näitas, et falangi põhine raskerelvastus ja taktika võivad olla efektiivsed isegi pärsia kergemate ja mobiilsemate üksuste vastu.
Lahingust sai hiljem tähtis kultuuriline ja poliitiline sümbol: see tugevdas Ateena usku oma sõjalisse ja poliitilisse rolli kreeka maailmas ning aitas kaasa Atika mõju kasvule järgmiste aastakümnete jooksul.
Maratoni maine kujunes legendiks: kuulus on lugu Pheidippidese (mõnedes versioonides Philippidese) jooksust Spartasse abi paluma ning hiljem jooksust Maratonist Ateenasse sõnumi edastamiseks — viimane on inspiratsiooniks kaasaegsele maratonijooksule. Selle loo täpsus on ajalooliselt vaidlustatud, kuid sümboolne tähendus on tugev.

Allikad ja uurimine

Peamine antiikne kirjeldus pärineb Herodotosest, kes andis üksikasjaliku, ent mõnikord vastuolulise ülevaate sündmustest. Arheoloogilised leiud ja hilisem uurimistöö aitavad täpsustada lahinguvälja paiknemist, matmispaiku (tuntud on Maratoni vallutatud langenute mälestustulbad) ja lahingu laiemat konteksti. Paljud nüüdisajaloo uurijad rõhutavad, et kuigi täpsed arvud ja teatud üksikasjad jäävad ebakindlaks, oli Maratoni lahing otsustava tähendusega varajase pärsia-kreeka vastasseisu perspektiivis.

Pärsia sissetung

Kui Ioonia mäss oli pärslaste võiduga Laadiuse lahingus maha surutud, hakkas Dareios kavandama Kreeka vallutamist. Aastal 490 eKr saatis ta Datise ja Artaphernese juhitud mereväeüksuse üle Egeuse mere, et alistada Küklaadid, Kreeka saarte rühm Egeuse meres. Järgmine samm oli Ateena ja Eretria ründamine. Pärast edukat sõjakäiku Egeuse merel võitsid pärslased Eretria, vallutasid selle ja põletasid selle maha. "/

Seejärel purjetasid pärslaste väed Attika poole. Nad maabusid Schiniase rannas Maratoni lahe idaosas. Lai väli, mida nimetati Maratoni tasandikuks, oli tasane, sile ja ideaalne lahinguks. Ateenlased, kellega liitus väike vägi Plataeast, marssisid Maratoni poole ja blokeerisid kaks väljapääsu Maratoni tasandikult. Patt tekkis viieks päevaks. Siis otsustasid ateenlased ebaselgetel põhjustel pärslasi rünnata. Vaatamata pärslaste arvulisele eelisele osutusid kreeka hopliidid väga tõhusaks kergemini relvastatud pärsia jalaväe vastu. Nad ründasid pärslaste tiibu, enne kui pöördusid pärslaste keskliini vastu.

Tagajärjed

Maratoni lüüasaamine oli otsustav võit, mis tähistas esimese pärslaste sissetungi lõppu Kreekasse. Pärsia väed taganesid Aasiasse. Seejärel hakkas Dareios koguma uut tohutut armeed, millega ta kavatses Kreeka täielikult alistada. Kuid 486. aastal eKr mässasid tema Egiptuse alamad, mis lükkas igasuguse Kreeka retke edasi. Pärast Dareiose surma alustas tema poeg Xerxes I uuesti ettevalmistusi teiseks Kreeka vallutamiseks, mis algas lõpuks 480 eKr.

Maratoni lahing oli kreeka-pärsia sõdade murdepunkt, mis näitas kreeklastele, et pärslasi on võimalik võita. Kreeka lõplik võidukäik nendes sõdades algas Maratonis. Järgmise kahesaja aasta jooksul tekkis klassikaline kreeka tsivilisatsioon, mis on lääne ühiskonda nii palju mõjutanud. Seepärast peetakse Maratoni lahingut sageli Euroopa ajaloo võtmemomendiks.

John Stuart Mill arvas, et "Maratoni lahing on isegi kui sündmus Briti ajaloos tähtsam kui Hastingsi lahing". Maratoni lahing on praegu ehk kuulsam kui Maratoni jooksu inspiratsiooniallikas. Kuigi ajalooliselt on see ebatäpne, sai 1896. aasta Ateena olümpiamängudel kasutusele võetud ja algselt Maratoni ja Ateena vahel toimunud kergejõustikuvõistluse inspiratsiooniks legend kreeka sõnumitoojast, kes jooksis võiduteate Ateenasse.

Battle

Kui ateenlaste liin oli valmis, andis ühe allika kohaselt Miltiades lihtsa signaali edasitungimiseks: "Nende juures".^p191 Tõenäoliselt marssisid nad, kuni nad jõudsid vibulaskjate tõhususe piirini, "pekstud tsooni", (umbes 200 meetrit), ja siis alustasid jooksu vaenlase suunas.^p66 Herodotos väidab, et see oli esimene kord, kui kreeka armee sellisel viisil lahingusse jooksis; see oli tõenäoliselt tingitud sellest, et Kreeka armee seisis esimest korda silmitsi vaenlasega, kes koosnes peamiselt raketiheitjatest (vibulaskjad, odaheitjad) koosnevatest vägedest.

Kõik see oli ilmselt pärslaste üllatuseks. Läbi noolerohu läbides, mida kaitses enamasti nende soomus, põrkas kreeklaste rivi lõpuks vaenlase armeega kokku. Holland annab meeldejääva kirjelduse:

"Vaenlane otse nende teele... mõistis oma õuduseks, et [ateenlased] ei kavatse kaugeltki mitte pakkuda oma vibumeestele kerget saaki, nagu nad olid esialgu ette kujutanud, vaid et neid ei kavatseta peatada... Mõju oli laastav. Ateenlased olid oma võitlusstiili lihvinud võitluses teiste falanksidega, puukilbid põrkasid vastu puukilpi, raudsed odaotsad põrkasid vastu pronksist rinnaplaate... Neil esimestel kohutavatel sekunditel kokkupõrke ajal ei olnud midagi muud kui metalli pulbitsev põrge lihaks ja luuks; seejärel veeretas ateenlaste voog üle meeste, kes kandsid kaitseks kõige rohkem viltuseid jerkse ja olid relvastatud võib-olla vaid vibude või rihmadega. Hopliitide tuhk-piigid, selle asemel, et väriseda... võisid hoopis torgata ja uuesti torgata, ning need vaenlased, kes nende hirmsat torkimist vältisid, võisid kergesti surnuks puruneda edenevate pronksist meeste puhta raskuse all."^194–197

Ateena tiivad lõid kiiresti läbi halvemad pärslaste väeosad (sunniviisilised väed) külgedel, enne kui nad pöördusid sissepoole, et ümbritseda pärslaste keskosa, mis oli Kreeka õhukese keskosa vastu edukam. Lahing lõppes, kui pärslaste keskus paaniliselt oma laevade poole põgenes, mida kreeklased jälitasid. Mõned, kes ei teadnud kohalikku maastikku, jooksid soode poole, kus tundmatu arv inimesi uppus.^p71 Ateenlased jälitasid pärslasi tagasi nende laevade juurde ja suutsid vallutada seitse laeva, kuigi enamik neist suutis vette lasta.

Herodotos märgib, et lahinguväljal loendati 6400 pärslaste surnukeha. Ei ole teada, kui palju veel suri soodes. Ateenlased kaotasid 192 meest ja plataanlased 11 meest.

Küsimused ja vastused

K: Millal toimus Maratoni lahing?

V: Maratoni lahing toimus septembris 490 eKr.

K: Kes võitlesid Maratoni lahingus?

V: Maratoni lahing toimus ateenlaste ja pärslaste vahel.

K: Kes toetasid Ateenat Maratoni lahingus?

V: Ateenat toetas väike vägi Plataia linnast.

K: Milline oli Maratoni lahingu tähtsus?

V: Maratoni lahinguga lõppes Pärsia esimene katse kuningas Dareios I juhtimisel Kreekat vallutada.

K: Miks tungis Pärsia Kreekasse?

V: Pärsia tungis Kreekasse vastuseks Kreeka osalemisele Joonia mässus.

K: Mida üritasid Ateena ja Eretria teha Joonia mässu ajal?

V: Ateena ja Eretria olid saatnud väe, et toetada Joonia linnu, kes püüdsid Pärsia võimu kukutada.

K: Miks Dareios vandus Ateena ja Eretria põlema panna?

V: Dareios vandus põletada Ateena ja Eretria maatasa vastuseks ateenlaste ja eretrialaste korraldatud rüüsteretkele, mille käigus oli neil õnnestunud vallutada ja põletada Sardis, kuid nad olid sunnitud suurte kaotustega taganema.