Maraton – ajalugu, tähendus ja 42,195 km selgitus
Avasta maratoni ajalugu, tähendus ja miks distants on 42,195 km — põnev selgitus kreeka legendist kuni tänapäevaste maratonide ja treeninguni.
Maraton on pikamaajooksu spordiüritus, kus tavaliselt tuleb läbida 42,195 kilomeetrit (26 miili ja 385 jaardi). Igal aastal korraldatakse maailmas sadu maratone — nii tipptasemel võistlusi kui ka rahvajooksusid. Maraton on füüsiliselt ja vaimselt väga nõudlik; enamikul osalejatest on enne võistlust põhjalik ettevalmistus ning pikkade treeningdistantside järkjärguline tõstmine. Nimi “maraton” on seotud ühe tuntud Vana-Kreeka lahinguga.
Ajalugu ja legend Pheidippidese ümber
Kuulus Maratoni lahing toimus 490. aastal eKr. Selles lahingus astusid vastamisi Pärsia väed ja Ateena linna kaitsjad. Legendi järgi saadeti võidust teatama jooksja, keda hilisemates allikates nimetatakse sageli Pheidippideseks. Tema väidetav jooks Maratonist Ateenasse on muutunud maratoni sümboliks: pärast võitu jooksis ta linna, kuulutas „Me võitsime!“ ja suri kurnatusest. Tegelik ajaloone, mida Herodotos jt allikad edastavad, on keerukam — mõnedes versioonides jooksis sõnumitooja ka pikemaid maid (näiteks Ateena ja Sparta vahelist distantsi). Igal juhul sai selle loo järgi maraton kaasaegse nime.
Miks 42,195 km?
Vanaajal olid maratoni pikkused erinevad ja esimese kaasaegse olümpiamängude maraton 1896. aastal oli ligikaudu 25 miili (umbes 40 km). Tänapäevane täpne distants — 42,195 kilomeetrit ehk 26 miili 385 jaardi — sai fikseeritud 20. sajandi alguses. 1908. aasta Londoni olümpiamängudel kujunesid marsruudi eripärad: start pandi Windsor Castle’i ette ja finišit nõudis kuningliku tribüüni ette White City stadionil, mis andis täpselt 26 miili 385 jaardi pikkuse distantsi. Rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) kinnitas selle distantsi ametlikuks standardiks 1921. aastal, mistõttu maratoni pikkus jäi selliseks nagu me selle praegu tunneme.
Tänapäevased maratonid ja tippmargid
Tänapäeva maratonid jagunevad profivõistlusteks ja massiosalusega üritusteks. Maailma tuntumad maratonid (nn World Marathon Majors) on näiteks Boston, London, Berlin, Chicago, New York ja Tokyo. Tipptasemel jooksjate aegadel on distants lähenenud kahele tunnile: ametlik meeste maailmarekord on 2:01:09 (Eliud Kipchoge, 2022) ja naiste maailmarekord 2:14:04 (Brigid Kosgei, 2019). Lisaks on kiiresti arenenud ratastoolisõitjate ja paraatleetide klassid, kus on oma rekordid ja reeglid.
Kuidas maratoniks valmistuda
- Pidev treening: tõsta jooksukoormust järk-järgult, kaasates iganädalase pikkjooksu, tempo- ja taastavaid jooksuõhtuid.
- Toitumine ja hüdratsioon: õpi võistlusel energiat tarbima (nt geelite, spordijookide kaudu) ning joo vastavalt ilmastikule ja pingutusele.
- Põletikuvastane ettevalmistus ja taastumine: ära unusta puhkepäevi, venitust ning vajadusel füsioteraapiat.
- Võistlusstrateegia: ära alusta liiga kiiresti; püsiv ja säästlik tempo annab tavaliselt parema lõpptulemuse.
Tervise ja ohutuse kaalutlused
Maraton on koormav, seetõttu on oluline kontrollida tervist enne suuremat pingutust (eriti kui on varasemaid südameprobleeme). Võistlustel on tavaliselt olemas meditsiiniline tugi, joogipunktid ja pidev korraldus, et vähendada kuuma, hüpovoleemia või hüpoglükeemia riske. Algajatele soovitatakse esmalt lühemaid distantse (nt 10 km, poolmaraton) enne täispikka maratoni minekut.
Miks inimesed maratone joosta armastavad?
Maraton pakub nii füüsilist väljakutset kui ka tugevat emotsionaalset rahuldust — lõpetamine on saavutus, mida paljud peavad elu tähtsaks eesmärgiks. Lisaks on paljud maratonid heategevuslikud või sotsiaalsed üritused, kus joostakse annetuste korjamiseks või kogukonna toetuseks.
Maraton on ajalooline ja tänapäevane fenomen: see ühendab antiikse loo, sportliku eneseületuse ja laialdase rahvaliku osaluse. Olgu eesmärk tipptase või isiklik rekord — maraton nõuab korralikku ettevalmistust, austust distantsi ja teadlikku enesekaitset.
1896. aasta esimene olümpiamaratoni võistlus.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on maratatha?
V: Maraton on pikamaajooksu spordivõistlus, kus sportlane peab läbima 42,195 kilomeetrit (26 miili ja 385 jaardi).
K: Mitu maratoni korraldatakse igal aastal kogu maailmas?
V: Igal aastal toimub kogu maailmas palju maratone.
K: Kas maratonid on lihtsad?
V: Maratonid ei ole lihtsad. See on väga raske üritus ja jooksjatel soovitatakse enne võistlust palju miile joosta.
K: Miks nimetati üritust maratoniks?
V: See üritus sai oma nime kreeka-pärsia sõdade ühe lahingu järgi. Kuulus Maratoni lahing peeti 490. aastal eKr.
K: Mis juhtus pärast Maratoni lahingut?
V: Pärast Maratoni lahingu võitu saatis Ateena oma parima jooksja, mehe nimega Pheidippides tagasi Ateenasse, et kõigile head uudist teatada. Ta jooksis umbes 25 miili ja suri kohale jõudes kurnatusse.
K: Millal toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud?
V: Esimesed moodsad olümpiamängud toimusid 1896. aastal.
K: Kas esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel toimus maratonijooks?
V: Jah, seal oli võistlus nimega maraton. See oli siis ainult umbes 25 miili (40 km) pikkune.
Otsige