Mesoameerika pallimäng: pitz ja ōllamaliztli — ajalugu ja tähtsus
Avasta Mesoameerika pallimäng pitz ja ōllamaliztli ajalugu ja kultuslik tähtsus — üle 3400 aasta traditsioon, rituaalid, reeglid ja pärand.
Mesoameerika pallimäng on spordiala, mida inimesed Meso-Ameerikas on mänginud alates umbes 1400 eKr. See oli ajaloo esimene võistkondlik spordiala, niipalju kui ajaloolased teavad.
Olmekid, kes elasid 1200 eKr kuni 400 eKr, mängisid Mesoameerika pallimängu. Nad võisid selle mängu luua. Muistsed maiad mängisid seda mängu; nad nimetasid seda klassikalises maiakeeles pitz. Hiljem mängisid seda asteegid; nende keeles Nahuatl nimetasid nad mängu ōllamaliztli.
Mõnel pool Mehhikos mängivad põliselanikud ikka veel selle mängu moodsamat versiooni, mida nimetatakse ulamaks. See tähendab, et inimesed on Mesoameerika pallimängu mänginud üle 3400 aasta - kauem kui ühtegi teist spordiala ajaloos. Mesoameerika pallimäng oli ka esimene spordiala ajaloos, kus kasutati kummipalli.
Ajaloost ja levinud vormidest
Mesoameerika pallimäng on vanim teadaolev võistkondlik spordiala selles piirkonnas ja selle eri variandid levisid laialdaselt paljude kultuuride — Olmecide, Mayade, Teotihuacáni, Mixteekide, Zapoteekide ja asteekide — seas. Arheoloogid on avastanud üle 1 300 palliplatsi (ballcourts) erinevates asulates, mis näitab mängu ulatuslikku tähtsust ja püsivust läbi sajandite.
Vormid, reeglid ja varustus
- Mänguväljakud: palliplatsid olid tavaliselt kivist piiratud ja kujult sageli U- või I-kujulised; nende servadel olid tihti madalad terrassid ja reljeefid.
- Pall: mänguks kasutati spetsiaalselt valmistatud kummipalle. Kummi toormaterjal saadi looduslikust lateksist, mida töödeldi ja segati teiste taimemahladega, et see muutuks elastseks ja vastupidavaks.
- Kehakaitse: mängijad kandsid mõnikord vööd ja pehmendusi puusa- ja reie piirkonnas, kuna pall pidi sageli edasi suunama just puusade või kere abil — käsi ei tohtinud üldjuhul palli õigusliku liikumise ajal kasutada.
- Reeglid: reeglid erinesid piirkonniti ja ajastuti; üldiselt püüti palli mängida mänguväljakul ilma käsi kasutamata, hoides seda õhus või suunates läbi kitsaste läbipääsude, mõnel juhul üritati saada skoori, saates palli läbi kivist rõnga või üle piirjoone.
Rituaalne ja ühiskondlik tähendus
Mesoameerika pallimängus oli tugev sümboolne ja rituaalne mõõde. Seda seostati kosmose- ja heitlusteemadega (näiteks päikese ja kuu või päikese ja madude vahelise võitlusega), viljakuse, jalgealuse ja sotsiaalse hierarhiaga. Mõnes kontekstis võis mäng olla ka poliitiline näitus, kus lahendati vaidlusi, kinnistati liite või demonstreeriti sõjalist jõudu.
Mõned allikad ja arheoloogilised tõendid viitavad sellele, et mänguga võis kaasneda inimohverdus või -kaotused, kuid see ei kehti kõikide paikkondade kohta ja teema on teaduslikus kirjanduses diskussioonialune: rituaalse ja meelelahutusliku aspekti vahe oli tihti läbipõimunud.
Arheoloogilised leidud ja kunst
Pallimängu kujutused ja mängijate kujud on leitud keraamikal, reljeefidel ja hauastandarditel. Paljud mängijad on kujutatud pidulike rõivaste ja ornamentidega, mis rõhutab mängu nii rituaalset kui ka esinduslikku tähendust. Tuntuimad palliplatsid ja reljeefid on avastatud paikades nagu Chichén Itzá ja El Tajín, kuid arheoloogilised leiud ulatuvad paljudesse väiksematesse keskustesse samuti.
Kumm ja tehnoloogia
Üks Mesoameerika pallimängu tähtsamaid tehnilisi saavutusi oli kummipalli kasutuselevõtt. Looduslik lateks töötleti ning segati teatud taimede mahladega (nt mõned pöörisõieliste sugukonna taimed), et saada elastne materjal, mis palli jaoks sobis. See oli varajane ja regionaalne materjalitehnoloogia näide, mis näitas kohanemist kohalike ressurssidega.
Kaasaegne pärand — ulama
Tänapäeval on mängu traditsioon mõningates Mehhiko piirkondades säilinud vormis ulama. Seda mängitakse veel kohati Sinaloas, Sonoras ja Jalisco kandis ning on kultuuriline nähtus, mis ühendab sportlikku aktiivsust, etnilist identiteeti ja ajaloolist pärandit. Ulama on üks viisidest, kuidas mõistuse ja keha kaudu hoitakse elus vanu traditsioone ja teadvustatakse Mesoameerika kultuuripärandit.
Miks mäng on oluline
- Pallimäng annab väärtuslikku teavet Mesoameerika sotsiaalse, poliitilise ja religioosse elu kohta.
- See näitab tehnoloogilist nutikust (kummitöötlus), spordi organisatsiooni ja arhitektuurilist mõtlemist (palliplatside ehitus).
- Kaasaegne huvi ja uuestisünditud mänguvad traditsioonid aitavad hoida kultuuripärandit ja suurendavad teadlikkust Mesoameerika ajaloost laiemalt.
Kuigi paljud detailid varieeruvad sõltuvalt ajastust ja paikkonnast, jääb ülimalt selgeks, et Mesoameerika pallimäng ei olnud lihtsalt meelelahutus — see oli mitmetahuline nähtus, mis ühendas sporti, rituaali, poliitikat ja tehnoloogiat ning mõjutas piirkonna kultuurilist arengut tuhandeid aastaid.
Reeglid
Mängu eesmärk oli lüüa palli läbi umbes 35 tolli (89 sentimeetri) laiuse kivikorvi. Pall, mida nimetati ulliks, oli valmistatud kummist. See kaalus umbes 9 naela (4,1 kilogrammi), umbes sama palju kui telliskivi. Väljak, mida nimetati tlachtili, oli umbes 30-61 meetri pikkune. Sellel oli mõlemal küljel üks sein. Kivirõngad rippusid nendel seintel.
Kohus oli tavaliselt "I" kujuline, kuigi mõnikord oli see kuju ka teistsugune. Kohtuplatsi keskel kulges joon. Sellest joonest alates langes põrand kallak seintele.
Mängijad tohtisid palli löömiseks kasutada ainult pead, küünarnukke, jalgu ja puusasid. Pall ei tohtinud puudutada maad, mistõttu mängijad sukeldusid sageli, et vältida punktide kaotamist. Kui üks võistkondadest sai palli läbi kivirõnga, oli mäng lõppenud ja see võistkond võitis. Seda oli aga väga raske teha, sest kivirõngad võisid olla kuni 6,1 meetri kõrgusel maapinnast. Kuna palli läbimine oli haruldane, võis meeskond punkte saada ka tabades ühte kuuest väljaku serval asuvast märklauast.
Hasartmängud
Hasartmängud mängisid suurt rolli pallimängu ümbritsevas kultuuris. Inimesed võisid panustada peaaegu kõike selle peale, milline meeskond mängu võidab. Mõned iidsed inimesed panustasid sellistele asjadele nagu ilusad suled. Teised panustasid laste või isegi oma elu peale. Kaotajad müüsid end mõnikord orjaks, et oma võlgu tagasi maksta.
Mõnikord mängisid linnriigid omavahelise sõja pidamise asemel seda mängu. Linnriik, kelle meeskond võitis mängu, valitses kaotanud linnriigi üle. Mängu võitmine või kaotamine võis muutuda ettekäändeks rünnaku alustamiseks või mõrvakatse sooritamiseks. p. 97
Religioosne tähtsus
Mesoameerika pallimängul oli ka väga oluline religioosne tähendus. Näiteks asteekide kultuuris pidi see mäng kujutama võitlust, mis toimus iga päev "palliplatsil" allilmas, kus päike võitles ööga, et saada üle. p. 173
Mängu religioosne tähendus oli seotud maiade ja asteekide inimohvritega. Mõnikord panid maiad sõjavange mängima ja ohverdasid neid, kui nad kaotasid. Maiade kunst näitab aga, et maiade pallimängijad, võib-olla ka meeskonna kaptenid, ohverdati samuti.
Asteegid ohverdasid ka kaotanud meeskonnad (või mõnede ajaloolaste sõnul võitnud meeskonnad) pärast mõningaid mänge. Muistsed asteegid uskusid, et ilma inimohvrita peatub päike ja maa vajub pimedusse. Mõnikord kaunistasid iidsed asteegid palliplatsi ohverdatud inimeste koljudega. Pall ise oli ohverdatud inimese pea sümboliks. Mõnikord kasutati mängus pallidena ka ohverdatud inimese tegelikku pead või koljut.
Kaasaegne versioon
Tänapäeval muutus asteekide pallimäng ulamiks. Seda mängu mängitakse ikka veel mõnes Mehhiko Sinaloa osariigis asuvas kogukonnas.
Ulama kasutab ajutisi väljakuid, mis on tehtud paksu joonega mustuse sisse. Ulama mängimiseks on kolm erinevat võimalust. Erinevates mänguversioonides võivad mängijad palli löömiseks kasutada puusa, küünarvarre või labidat.
Küsimused ja vastused
K: Kui kaua on mesoameeriklased mänginud mesoameerika pallimängu?
V: Mesoameerikas on inimesed mänginud mesoameerika pallimängu umbes aastast 1400 eKr.
K: Milline oli Mesoameerika pallimängu tähtsus ajaloos?
V: Mesoameerika pallimäng oli esimene võistkondlik spordiala ajaloos.
K: Milline iidne tsivilisatsioon võis luua Mesoameerika pallimängu?
V: Olmekid, kes elasid 1200 eKr kuni 400 eKr, võisid luua mesoameerika pallimängu.
K: Kuidas nimetasid muistsed maiad mesoameerika pallimängu?
V: Muistsed maiad nimetasid mesoameerika pallimängu klassikalises maiakeeles "pitz".
K: Kuidas nimetasid asteegid mesoameerika pallimängu?
V: Asteegid nimetasid mesoameerika pallimängu oma keeles, nahuatlis, "ōllamaliztli".
K: Kas mõnel pool Mehhikos mängitakse ikka veel mesoameerika pallimängu versiooni?
V: Jah, mõnes Mehhiko piirkonnas mängivad põlisrahvad ikka veel selle mängu moodsamat versiooni, mida nimetatakse ulama.
K: Mis oli esimene spordiala ajaloos, kus kasutati kummipalli?
V: Mesoameerika pallimäng oli esimene spordiala ajaloos, kus kasutati kummipalli.