Monster Energy NASCAR All-Star Race: kirjeldus, formaat ja auhinnad
Monster Energy NASCAR All-Star Race: kirjelduse, unikaalse formaadi, etappide ja auhindade ülevaade — 1 000 000 dollarit peaauhind, fännide hääl ja pääsutingimused.
Monster Energy NASCAR All-Star Race on NASCARi hooaja jooksul toimuv erivõistlus (näitusevõistlus), kuhu ei lisandu meistrivõistluste punkte, kuid millel on suur prestiiž ja rahaline auhind. Üritus oli mõnda aega tuntud sponsori järgi kui Monster Energy NASCAR All‑Star Race; formaadid ja reeglid on ajas sageli muutunud, kuid eesmärk on sama — tuua kokku hooaja parimad ja kõige populaarsemad sõitjad üheks kiireks ja põnevaks võistluseks.
Kes saavad osaleda?
Osalusõigus antakse tavaliselt järgmiste kriteeriumite alusel:
- eelmise ja jooksva NASCAR Cup Series'i hooaja võitjad;
- varasemad Cup‑sarja meistrid ja varasemad All‑Star Race'i võitjad (tavaliselt viimase 10 aasta lõikes — see periood võib varieeruda vastavalt korraldaja otsusele);
- sõitjad, kes kvalifitseeruvad läbi All‑Star Open'i (varem nimetatud Monster Energy Open) — Open'i eri etappide võitjad teenivad koha All‑Star Race'il;
- ühe koha täidab tavaliselt fännide hääletusel valitud sõitja (fan vote), kes ei ole muidu kvalifitseerunud.
Võistluse formaat
All‑Star Race'i formaat on paindlik ja ajas muutuv, kuid viimastel aastatel rakendatud formaat näeb sageli välja selline:
- üks pikem algne etapp (näiteks 30 ringi);
- kaks keskmise pikkusega etappi (näiteks kumbki 20 ringi);
- viimane otsustav lühike etapp (näiteks 10 ringi), mille käigus selgub võitja.
Formaat võib sisaldada ka lisareegleid nagu etappide vahelised kohustuslikud pit‑peatused, etappide järjestuse inversioon (mõne etapi järel võib juhtrida pöörata) või erilised tühimiste/boonuste reeglid. Etappide võidud võivad kaasa tuua ka eripreemiaid või eeliseid lõppvahetuseks.
Auhinnad ja eripreemiad
Võistluse suur peapreemia on tuntud oma tähendusliku suuruse poolest. Traditsiooniliselt saab All‑Star Race'i võitja:
- 1 000 000 dollarit (peapreemia — summa võib sõltuvalt aastast ja sponsoritest muutuda);
- lisaks antakse tavaliselt boonuspreemiaid etappide/segmentide võitjate ja mõnikord parimate meeskonnaosade (pit‑meeskond, parim ringiaeg jms) eest.
Kuna tegemist on mitteametliku (punktideta) võistlusega, on rahaline premeerimine ja auhindade suurused sageli peamine motiveeriv tegur.
Lühidalt ajaloost ja tähendusest
All‑Star Race toimus esimest korda 1985. aastal (algne nimi The Winston) ja sellest on kujunenud hooaja üks silmapaistvamaid üritusi. Võistlus pakub võimaluse näha agressiivsemat, riskantsemat ja publikule põnevamat võidusõitu, kuna autojuhtidel ei ole muret meistrivõistluste punktide pärast. Samuti on All‑Star Race tavaline koht, kus korraldatakse katsetusi eri formaatide ja meelelahutuslike elemendiga, et suurendada publiku huvi.
Mida jälgida fännina
- kes kvalifitseerus automaatselt ja kes tuli läbi Open'i või fännide hääletuse;
- kas on planeeritud inversioon või kohustuslik pit‑peatuse reegel, mis võib muuta strat��egiat;
- etappide vahelised eripreemiad — need annavad sõitjatele lisamotivatsiooni agressiivsemaks sõiduks.
All‑Star Race on hooaja keskpaiga traditsiooniline eraldi sündmus, mis ühendab kõrget panust, meelelahutust ja võimalust näha Cup‑sarja parimaid autosid ning sõitjaid erisugustes võistlusolukordades.
Varasemad võitjad
| Aasta | Juht | Auto # | Omanik | Tee |
| 1985 | Darrell Waltrip | 11 | Junior Johnson | Chevrolet |
| 1986 | Bill Elliott | 9 | Harry Meiling | Ford |
| 1987 | Dale Earnhardt | 3 | Richard Childress Racing | Chevrolet |
| 1988 | 11 | Junior Johnson | Chevrolet | |
| 1989 | Rusty Wallace | 27 | Raymond Beadle | Pontiac |
| 1990 | Dale Earnhardt | 3 | Richard Childress Racing | Chevrolet |
| 1991 | Davey Allison | 28 | Robert Yates | Ford |
| 1992 | Davey Allison | 28 | Robert Yates | Ford |
| 1993 | Dale Earnhardt | 3 | Richard Childress Racing | Chevrolet |
| 1994 | Geoff Bodine | 7 | Geoffery Bodine | Ford |
| 1995 | Jeff Gordon | 24 | Hendrick Motorsport | Chevrolet |
| 1996 | Michael Waltrip | 21 | Wood Brothers Racing | Ford |
| 1997 | Jeff Gordon | 24 | Hendrick Motorsport | Chevrolet |
| 1998 | Mark Martin | 6 | Roush Fenway Racing | Ford |
| 1999 | 5 | Hendrick Motorsport | Chevrolet | |
| 2000 | Dale Earnhardt Jr. | 8 | Dale Earnhardt, Inc. | Chevrolet |
| 2001 | Jeff Gordon | 24 | Hendrick Motorsport | Chevrolet |
| 2002 | Ryan Newman | 12 | Penske Racing | Ford |
| 2003 | Jimmie Johnson | 48 | Hendrick Motorsport | Chevrolet |
| 2004 | Matt Kenseth | 17 | Roush Fenway Racing | Ford |
| 2005 | Mark Martin | 6 | Roush Fenway Racing | Ford |
| 2006 | Jimmie Johnson | 48 | Hendrick Motorsport | Chevrolet |
| 2007 | Kevin Harvick | 29 | Richard Childress Racing | Chevrolet |
| 2008 | Kasey Kahne | 9 | Gillett Evernham Motorsport | Dodge |
| 2009 | Tony Stewart | 14 | Stewart-Haas Racing | Chevrolet |
| 2010 | Kurt Busch | 2 | Penske Racing | Dodge |
| 2011 | Carl Edwards | 99 | Roush Fenway Racing | Ford |
| 2012 | Jimmie Johnson | 48 | Hendrick Motorsport | Chevrolet |
| 2013 | Jamie McMurray | 1 | Chip Ganassi Racing | Chevrolet |
| 2014 | Jamie McMurray | 1 | Chip Ganassi Racing | Chevrolet |
| 2015 | Denny Hamlin | 11 | Joe Gibbs Racing | Toyota |
| 2016 | Joey Logano | 22 | Penske'i meeskond | Ford |
| 2017 | Kyle Busch | 18 | Joe Gibbs Racing | Toyota |
| 2018 | Kevin Harvick | 4 | Stewart Haas Racing | Ford |
Otsige