Dareios Suur — Pärsia šahh, valitses 522–486 eKr

Dareios Suur — Pärsia šahh 522–486 eKr: reformid, kuldmündid, provintsid, kaubandus, templid ja Persepolise hiilgus; tema valitsemine kujundas antiikse impeeriumi.

Autor: Leandro Alegsa

Dareios Suur (umbes 549 eKr – 486/485 eKr) oli Hystaspese poeg ja Iraani šahh, kes valitses aastatel 522–486 eKr. Ta tõusis võimule pärast varajast sisemist segadust Ahaemeniidide impeeriumis ning kindlustas oma positsiooni, kui mahasurumisele järgnes administratiivne ja majanduslik kord.

Varasem elu ja võimuletulek

Dareios oli pärit Ahaemeniidide suguvõsast ning tema isa oli Hystaspes. Pärast kuningas Kambüsese surma ja lühikest võimuperioodi, mille ajal valitsesid eri huvigruppide poolt toetatud isikud, organiseeris Dareios koos teise aadliga riigipöörde, millega ta kindlustas trooni. Tema valitsemise algus oli suunatud riigi rahustamisele ja keskse võimu taastamisele.

Valitsemine ja reformid

  • Administreerimine: Dareios jagas Pärsia impeeriumi kahekümneks provintsiks ehk satrapiaks ning määras igale provintsile oma kuberneri (satrap). See süsteem aitas parandada maksu- ja maksustamiskorraldust ning riigi kontrolli ääremaal.
  • Maksusüsteem ja standardimine: ta kehtestas ühtse maksusüsteemi, standardisėris mündid ja mõõtühikud ning parandas maksude kogumise korda.
  • Müntimine: Dareios võttis kasutusele kuldse darik-mündi (daric), mis lihtsustas kaupade ja palkade arvestust ning soodustas kaubandust.
  • Side- ja transpordivõrk: ta parandas ja laiendas kuninglikku teedevõrku (sealhulgas kuninglik tee Sardisest Susa), mis kiirendas ametkondlikku suhtlust ja kaupade liikumist. Samuti organiseeriti ametlik postisüsteem (angarium).
  • Keeled ja administratsioon: ametlikuks suhtluskeeleks sai sageli aramea keel, mis aitas ühendada eri rahvaid ja haldamist üle suure territooriumi.

Sõjalised ettevõtmised

Dareios püüdis kindlustada impeeriumi piire ja laiendada mõju. Tema ajal puhkes Ioonia kreeklaste ülestõus (Ioonia ülestõus), mida algselt peeti ohtlikuks – seda ülestõusu osaliselt maha suruti. Dareios alustas ka sõjalisi kampaaniaid Musta mere ja Kesk-Aasia suunas ning andis käsu rünnata Kreekat: see viis 490 eKr pärslaste esimeseni suure sõjalise vastuoluni Kreeka linnriikidega, kus Marathoni lahingus 490 eKr said pärslased lüüa. Tema plaanid Kreeka vallutamiseks jätkusid hiljem tema järglase ajal.

Ehitusprojektid ja kultuuritegevus

Dareios oli suur ehitaja ja sponsor, kes algatas mitmeid suuri projekte nii impeeriumi keskuses kui ka äärealadel. Ta ehitas ja renoveeris paleesid, templid ning administratiivhooneid.

  • Üks tema suurimaid ja tuntumaid projekte oli uus pealinn Persepolise lähedal Persepolise – seal asusid suured Araadonide paleed, Apadana saal ning kuninglikud kompleksid.
  • Samuti tegutses ta tähtsate santroopiliste keskuste ümber ning ehitas vastuoluliselt Pasargadae's ja selle ümbruses.
  • Egiptuses toetas ta templite ehitust ja meresidemeid ning tellis ka kaevetöid – ajaloolistes allikates seostatakse tema nimega kanali rajamist Niiluse ja Punase mere vahel.

Suhted juutide ja teiste rahvastega

Dareios jätkas varasemate kuningate poliitikat suhtes vallutatud rahvastega. Ta lubas juutidel taastada Saalomoni templi Jeruusalemmas ning toetas selle ehitust, kinnitades ka eelnevate kuningate dekreete. See samm aitas tugevdada tema mainet õigussüsteemi hoidjana ja tagas piirkondliku stabiilsuse. Samuti soosis ta kultuuridevahelist suhtlust ja religioosset mitmekesisust oma impeeriumis.

Surm ja pärand

Dareios suri 486 eKr Persepolis. Tema haud on lõigatud kaljusse Persepolise lähedal ja see koos tema ehitistega on tähtis ajalooline mälestus Ahaemeniidide ajastust. Pärast tema surma sai Iraani šahhiks Xerxesest, kes jätkas mõnda Dareiose algatust, kuid kaotas mõningaid saavutusi Kreekas.

Pärand: Dareiose valitsusperiood tähistas Pärsia impeeriumi administratiivset ja majanduslikku ümberkujundamist: ta lõi toimiva satrapia-süsteemi, standardiseeris raha ja arendas teedevõrku ning ehitas mitmeid suurejoonelisi keskusi. Tema reformid aitasid hoida impeeriumi stabiilsena veel mitu aastakümmet.

Dariuse joonistus.Zoom
Dariuse joonistus.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Dareios Suur?


V: Dareios Suur oli Hystaspese poeg ja Pärsia Iraani šahh 522. aastast eKr kuni 485. aastani eKr.

K: Kuidas Dareios jagas Pärsia impeeriumi pärast šahhiks saamist?


V: Dareios jagas Pärsia impeeriumi kahekümneks provintsiks ja määras igale provintsile kuberneri.

K: Millised olid Dareiose panused kaubandusse ja kaubandusse?


V: Dareios võttis kasutusele kuldmündid ja arendas kaubandust impeeriumi sees ja kaubandust väljaspool.

Küsimus: Kas Dareios võitis esimese kreeka-pärsia sõja?


V: Ei, Dareios kaotas Maratoni lahingus, kui ta püüdis kreeklasi vallutada.

K: Mida lubas Dareios juutidel teha?


V: Dareios lubas juutidel ehitada uuesti üles Saalomoni templi Jeruusalemmas.

K: Millised templid ehitas Dareios Egiptuses?


V: Dareios ehitas Egiptuses palju templeid.

K: Kus Dareios suri?


V: Dareios suri Persepolises ja tema haud oli Persepolise lähedal kaljusse raiutud.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3