Paavst Viktor I (valitses umbes 189–199 pKr) oli neljateistkümnes paavst ja ametlikult Rooma katoliku kiriku piiskop. Ta on tuntud kui esimene paavst, kes oli pärit Aafrikast (tõenäoliselt Põhja-Aafrikast), mistõttu teda nimetatakse sageli esimeseks Aafrika paavstiks.
Viktori ajal võttis keskse koha nn lihavõttevaidlus (quartodecimanide vaidlus): küsimus, millal peaksid kristlased tähistama lihavõttepühi — kas pühapäeval vastavalt Rooma tavale või paasapüha (14. nisan) päeval, nagu seda pidasid mitmed ida kirikud. Paavst Viktor püüdis saavutada ühtset praktikat ja kutsus suuremat kohtumist, et lihavõtted tähistataks pühapäeval olenemata kuupäevast. See tõi kokku vastakaid seisukohti Rooma, Gallia (osadest allikatest mainitakse ka Prantsusmaa) ja Mesopotaamia (Iraagi) piirkondade kirikute ning Väike-Aasia koguduste vahel. Väike-Aasia kirikud jäid aga oma traditsiooni juurde ja Victor olevat alustuses neid ekskommunikeerinud; allikad aga näitavad, et tugev vastuseis teiste kirikute poolt ja vaheliste läbirääkimiste järel ta kas taganes või leppis olukorraga ning suhted normaliseerusid. Kirjanduslikud ja ajaloolised allikad (nt Eusebius ja teised kirikuajaloolased) annavad selle sündmuse kohta erinevaid tõlgendusi, mistõttu detailid jäävad mõnevõrra vaieldavaks.
Lisaks lihavõtteküsimusele on Viktorile omistatud ka teisi rolle kirikuliste tavade kujundamisel. Mõned uurijad seostavad tema nimega ladina keele laiemat kasutuselevõttu Rooma liturgias, kuigi see protsess oli pikaajaline ja mitme tegija ühine saavutus.
Paavsti ametniku rolli kasutades sekkus Viktor ka kristlaste õiguste kaitsmisse: tema nimel ja tõenäoliselt keisrile või keisri lähedastele esitatud palve tõttu vabastati mõned Sardiinia kaevandustesse mõistetud kristlased, kes muidu oleksid kannatanud konkursside ja raske töö all.
Viktori isik ja tema tegevus on tähtsad kiriku varajase organisatsiooni, Rooma praktika kehtestamise ja kirikutevaheliste suhete ajaloos. Tema mälestuspäev kalendris on 28. juuli.