Pšent (sekhemti) — Vana-Egiptuse topeltkroon: tähendus ja sümboolika

Pšent (sekhemti) — Vana-Egiptuse topeltkroon: avasta selle ajalooline tähendus, Uraeus, Wadjet ja Nekhbeti sümboolika ning vaarao ülim võim.

Pschent oli Vana-Egiptuse tuntud topeltkrooni nimi. Egiptlased kutsusid seda ka sekhemti, mis kõnekeeles tähendab «Kahe Võimuka» või «Kaks Vägevust» (egiptuse keeles sekhem = jõud, vägi). Pšent ühendab Alam-Egiptuse punaset Deshret-krooni ja Ülem-Egiptuse valget Hedjet-krooni, tähistades vaarao autoriteeti mõlema maa üle.

Päritolu ja ajalooline kasutus

Pšent nagu vorm kujunes varajases dünastilises ajastul ja on korduvalt kujutatud skulptuuridel, reljeefidel ja kuningapildistustel. Üks varasemaid tuntud kujutisi on Narmeri palett, kus vaarao on esitatud topeltkroonis — see rõhutab kroonilise ühenduse ja ühtse riigi ideed. Krooni tegelik valmistusmaterjal võis varieeruda (näiteks kangas, paber või metallripatsid), ent selle peamine tähtsus oli sümboolne: näidata täielikku absoluutvõimu üle Ülem- ja Alam-Egiptuse.

Sümboolika ja kaitsvad kujutised

Pšenti esiküljel asusid kaks naiselikku kaitsesümbolit — üks madalalt väljrearingusse tõstetud kobra ja teine vulture-tüüpi lind —, mis esindasid vastavalt Alam- ja Ülem-Egiptuse kaitsjajumalaid. Egiptuse kobra, tuntud ka kui uraeus, oli Alam-Egiptuse jumalanna Wadjet sümbol ja kujutas endast kuninga kaitset vaenlaste ja ohtude eest. Egiptusekübar oli ülem-Egiptuse jumalanna Nekhbeti kujutis; kumbki neist asetati pšendi ette, andes vaaraole jumaliku kaitse ja tunnistades tema valitsust mõlema maa üle. Need jumalannad olid tuntud ka kui Kahe Naisena (nebty) — vaarao omandas tihti epiteedi „Kahe Naiste[ne]” (ingl. “He of the Two Ladies”), mis kinnitas tema sidet nende kaitsjatega.

Tähendus ja representatsioon kunstis

• Pšent rõhutas poliitilist ühtsust: üks kroon, mis ühendab kaks traditsiooniliselt eraldiseisvat haldusüksust.
• Uraeus (kobra) ja vulture (lind) lisasid kroonile kaitse- ja autoriteedisignaali — tihti nähti neid ka sarkofaagidel, templireliefidel ja vaarao pärimuskujudel.
• Vaarao titulatuuris esines mõiste „sekhemti” või viited „Kahe Naiste” protokollile, mis tugevdas kuninglikku ideoloogiat: vaarao kui ühtne valitseja ja jumalik esindaja maapeal.

Kaasaegne tähendus ja leidmised

Pšendi kujutised ja fragmendid on olulised arheoloogilised leide, mis aitavad mõista varajase Egiptuse poliitilist ajalugu ja rituaale. Paljud muuseumides eksponeeritavad reljeefid ja skulptuurid näitavad topeltkrooni kasutust vaaraode ideoloogias — pšent jääb üheks kõige selgemaks märgiks Vana-Egiptuse ühiskondlikust ja religioossest hierarhiast.

Tähelepanuväärne on, et kuigi pšent oli tugevalt sümboolne, ilmutab tema kujutamine ka kunstilist mitmekesisust: kujunduse täpsed detailid, jumalannade asetus ja krooni kuju muutusid ajas, kajastades eri perioodide esteetikat ja rituaalseid vajadusi.

Ajalugu

Pschent "Double Crown "hieroglüüfidega

Esimese dünastia vaarao Menes leiutas väidetavalt Pschent. Esimene vaarao, kes kandis topeltkrooni, oli Djet, kelle kaljukirjas on kujutatud tema Horus seda kandmas.

Palermo kivi kuningate nimekirjas on kujutatud Alam-Egiptuse vaaraod, kes kannavad punast krooni. Pärast Egiptuse ühendamist on nimekirjas näha, et kõik Esimese dünastia ja hilisemad vaaraod kannavad Pschent. Kuid Kairo fragment näitab, et Alam-Egiptuse valitsejad kannavad Pschenti.

Ptolemaios VI Philometori sõrmus, millel on Pschent-Double Crown, 3.-2. sajand eKr. Ptolemaioste valitsejad kandsid Pschenti ainult Egiptuses. Teistel territooriumidel kandsid nad diadeemit.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Pschent?

K: Mida tähendab sekhemti?

K: Millest tehti Pschent?

K: Mida kujutas Pschent?

K: Milliseid loomi kasutati Pschentide kujundamisel?

K: Kuidas nimetati kobrat ja küülikut ja mida nad sümboliseerisid?

Küsimus: Miks sümboliseerisid kobra ja küülik erinevaid Egiptuse jumalannasid?

Otsing