Vana-Egiptuse esimene dünastia: algus, kuningad ja kuupäevad

Uurige Vana-Egiptuse esimest dünastiat: algust, Thinis'e võimu, kuningate kronoloogiat, kuupäevade vaidlusi ja uusimaid radiosüsinikdateeringuid.

Vana-Egiptuse esimene dünastia oli esimene Egiptuse kuningate rühm, kes valitses ühtset riiki. See algas, kui Ülem- ja Alam-Egiptus liideti üheks riigiks, tõenäoliselt Narmeri poolt. See on Egiptuse varadünastilise perioodi algus. Sel ajal oli Thinis võimu keskus.

Ajaloolased vaidlevad esimese dünastia, mis oli osa varasest pronksiajast, kuupäevade üle. Nad kasutavad Egiptuse sündmuste kuupäevade üle otsustamiseks mitmeid erinevaid viise. See algas millalgi vahemikus 3400-3000 eKr. 2013. aastal näitas radiosüsiniku dateerimine, et Hor-Aha hakkas valitsema vahemikus 3218-3035 eKr.

Taust ja riigi kujunemine

Esimese dünastia periood tähistab Egiptuse üleminekuetappi väiksematest piirkondlikest juhtkondadest tugevalt keskse monarhia suunas. Ühendamise käigus tekkisid püsivamad haldusstruktuurid (nomid ehk provintsid), tekkis hierarhiline ametkondade süsteem ning arenes kirjasüsteemi varajane vorm — hieroglüüfid ja serekh-sümbolid kuninglikuks identifitseerimiseks. Linnad, tempel- ja hauakultus ning sõjaline ja majanduslik kontroll üle Nilu orgu said tugeva aluse.

Kuningad ja järjekord

Allpool on tavapärases järjekorras mainitud peamised esimeses dünastias tunnustatud valitsejad. Järjekord ja nimed põhinevad arheoloogilistel leidudel, kuningate loenditel ja hilisematel allikatel; mõned autorid kasutavad ka teisi vorme või liidavad isikuid (näit. Menes = Narmer või Menes = Hor-Aha) :

• Narmer (sageli seostatud riigi ühtsustamisega; teda kujutatakse kuulsal Narmeri paletil).
• Hor-Aha (tuntud ka kui Aha või võimalik Menes; radiosüsiniku andmed on ühe allika järgi andnud tema valitsemisele ajaraami).
• Djer (järgneva põlvkonna juht, kelle hauarajatised leiti Umm el-Qa'ab’ist).
• Djet (Djer'i pärija, temast on säilinud fakte nii haua- kui ka administratiivsete artefaktide kaudu).
• Den (tuntud ja hästi dokumenteeritud kuningas; tema valitsemise ajal paistavad silma administratiivsed ja kultuurilised arengud).
• Anedjib (Adjib) (tema valitsemine on arheoloogiliselt tuntud, kuid ajalooline pilt on killustatum).
• Semerkhet (tema valitsusaeg ja pärand on osaliselt vastuolulised ja põhjustanud arheoloogide vahel diskussioone).
• Qa'a (esimese dünastia viimane tuntud kuningas; pärast tema valitsemist algab teise dünastia aeg).

Arheoloogilised tunnused ja allikad

Peamised tõendid esimese dünastia kohta pärinevad kuninglike haudadelt, eelkõige Umm el-Qa'ab (Abydose lähedal), kus on avastatud kuningate mastabade ning skelettide, hauakaupade ja puidust siltide (ivory tags) hulk. Narmeri palett, serekhid, keraamika, tööriistad ja kaubamärgistatud pitserid annavad teavet kuningavõimu ideoloogiast ja halduspraktikast. Lisaks kasutatakse kuningate nimekirju (näiteks hilisemad kuningate loendid ja Manetho kirjalikud kokkuvõtted) ning looduslike dateerimismeetodite tulemusi.

Kuupäevad ja dateerimise keerukus

Esimese dünastia täpsed kuupäevad on teadlaste seas vaidlustatud, sest allikad on erinevad ja kohalike regmendikirjade andmed ei kattu alati. Traditsioonilised arheoloogilised kronoloogiad on andnud alguseks umbes 3100–2900 eKr, ent mõned meetodid ja uued radiosüsiniku-uuringud laiendavad võimalike alguskuupäevade vahemikku (näiteks 3400–3000 eKr). 2013. aasta radiosüsiniku dateerimine viitas Hor-Aha valitsemise ajale vahemikus 3218–3035 eKr, mis illustreerib, kuidas uued meetodid võivad kronoloogiat korrigeerida või täpsustada.

Poliitika, majandus ja kultuur

Esimese dünastia valitsejate all kujunesid välja keskne maksukogumine, tööjõu organiseerimine suuremate ehitusprojektide tarbeks ja kauplemine välisriikidega (Nubia lõunas, Levant põhjas). Funeraarpraktikad — suurte hauakuhjade, saatjate ja inventari asetamine — peegeldasid kuningliku võimu religioosset ja sotsiaalset tähendust. Kirjaaiasüsteemi primitiivsed vormid võimaldasid administratiivset kontrolli ja annavad meile tänaseni informatsiooni valitsemise iseloomu kohta.

Tähendus ja pärand

Esimene dünastia pani aluse Egiptuse püsivale riiklikule korraldusele: monarhia, bürokraatia, religioosse kuningakultuse ja kunstilise ning arhitektuurilise traditsiooni, mis arenesid edasi kogu vanas-Egiptuse ajaloo vältel. Isegi kui täpsed kuupäevad ja mõned nimed jäävad vaidluse objektiks, on arheoloogilised ja kultuurilised tõendid selged: tegemist oli perioodiga, mis kehtestas mitu Egiptuse tsivilisatsiooni põhikivi.

Küsimused ja vastused

K: Milline oli Vana-Egiptuse esimene dünastia?

K: Millal algas Esimene dünastia?

K: Millisesse perioodi kuulub Esimene dünastia?

K: Kus oli sel ajal võimukeskus?

K: Kuidas otsustavad ajaloolased Egiptuse sündmuste kuupäevade üle?

K: Kes ühendas arvatavasti Ülem- ja Alam-Egiptuse üheks riigiks?

K: Millal näitas radiosüsiniku dateerimine, et Hor-Aha hakkas valitsema?

Otsing