Menes – Vana-Egiptuse legendaarne esimene vaarao ja Memphise rajaja

Menes oli Vana-Egiptuse esimese dünastia vaarao. Ta elas umbes 3100–3000 eKr. Ta ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse impeeriumiks ning kandis Pschent ehk kahekordset krooni: Ülemise Egiptuse valget ja Alam-Egiptuse punast krooni. Traditsiooni järgi ehitas ta Memphise linna (egiptuse keeles tuntud ka nimega Ineb-hedj ehk „valge müürid“) ja tegi sellest riigi esimese halduskeskuse ja pealinna.

Nimi ja identiteet

Menese nimi tuleb peamiselt muistenditest ja hilisematest kuningakirjadest ning klassikaliste allikate tõlgetest. Arheoloogilise materjali põhjal on hästi dokumenteeritud vaarao nimega Narmer ning tema järglase Hor-Aha valitsemine; aga otseseid kaasaegseid leidusid, mis kannaksid nime „Menes“, on vähe või pole. Seetõttu peavad paljud ajaloolased ja egüptoloogid Menest kas samaks isikuks nagu Narmer või tema otsene järglane Hor-Aha. Täpne vastus jääb tänini vaidlusaluseks, sest kuninganimed ja seerged (serekh) varajases varases dünastilises ajajärgus võivad kattuda või olla eri allikates eri kujul kirja pandud.

Ühendamine ja Memphise rajamine

Vana-Egiptuse traditsioonis on Menes tuntud kui riigiühendaja — see tähendab poliitilist ja sõjalist ühinemist, mille tulemusena tekkis ühtne Egiptuse riik. Memphise rajamine näitab ka strateegilist mõtet: linn asus geograafiliselt ajalooliselt tähtsal kohal, Niiluse del­ta eesosas, mis võimaldas kontrolli nii Ülem- kui ka Alam-Egiptuse üleminekupiirkondade üle. Memphise (Mit Rahina piirkond tänapäeva Kairost lõuna pool) kujunemine administratiivseks keskuseks aitas koondada võimu, arendada bürokraatiat ja koordineerida suurte kanalite ning põlluharimise töid.

Arheoloogilised tõendid

• Oluliseks argumendiks ühendamise ja varajase Egiptuse ühekuningriigi kohta on nn Narmeri palett (Narmer Palette), kus kujutatakse kuninga võitu ja sümboolset ühinemist. Paletil on nähtavad sümbolid, mis viitavad nii Ülem- kui Alam-Egiptusele.
• Varajased kuningate haudad (nt Umm el-Qaʿāb ja Abydos) sisaldavad serekh-idesse raiutud nimesid, eelkõige Narmeri ja Hor-Aha omi. Need leiud näitavad administratiivset järjekindlust ja tsentraalse võimu olemasolu juba esimese dünastia alguses.
• Kuigi Menese nime kui sellist kaasaegsetes kirjalikes allikates napib, toetavad arheoloogilised andmed idee, et varase dünastia tõus ja riigiühendamine said tegeliku ajaloolise aluse — küsimus jääb pigem „kes“ (Narmer vs Hor-Aha vs legendaarne Menes) kui „kas“.

Manetho ja legendid

Rohkem kui 2000 aastat pärast sündmusi kirjutas Egiptuse ajaloolane Manetho (3. sajand eKr), kes koostas kuningaloendeid ja lugusid muinasajast. Manetho järgi valitses Menes 62 aastat ja teda tabas surm, kui teda ründas jõehobu. Sellised jutustused on tihti hilisemad legendid, mis segavad ajaloolisi faktikilde mütoloogilise ja moraalset õppetundi kandva pärimusega; Manetho teksti meieni tulnud osad on vahendatud läbi hilisemate autorite (nt Josephus, Eusebius, Africanus) ning sisaldavad nii ajalugu kui ka rahvajutte.

Päritolu ja tähendus

Menese (kreeka keeles Menes või Meni) staatus Vana-Egiptuse memorys on kombinatsioon ajaloolisest tegelasest ja fondist legendist. Tema nime seostatakse riigivõimu, monarhia ja keskse halduse algusega, samuti tähtsusega, mida omistati Memphise kui riigipealinna loomisele. Püha- ja kuninglik sümboolika, nagu näiteks Pschent (kahe kroon), oli oluline osa kuninglikust ideoloogiast, mida Menes/varased vaaraod kasutasid oma võimu õigustamiseks.

Pärand ja kujutised

Legendaarne staatuse tõttu on Menese kujutised ja viited säilinud nii Egiptuse enda kuningakirjades kui ka hilisemates kunstiloomingutes väljaspool Egiptust. Näiteks USA ülemkohtu hoone lõunaseina friisil on kujutatud Menesi, kes hoiab käes ankhi. Ankh on Vana-Egiptuses tuntud sümbol elu ja kestvuse tähistamiseks.

Kokkuvõte

Menes on oluline nii ajaloo- kui ka mütoloogilise figuurina: ta sümboliseerib Egiptuse ühtsuse teke­mist, Memphise rajamist ja varajase monarhia väljaku­kujune­mist. Arheoloogilised tõendid toetavad varase riiklike struktuuride ja võimukeskuste tekkimist 4.–3. aastatuhandel eKr, kuid täpne seos nime „Menes“ ja konkreetsete arheoloogiliste isikute (nt Narmer või Hor‑Aha) vahel jääb teadlaste seas avatuks küsimuseks.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Menes ja millal ta elas?

K: Mille saavutamise poolest oli Menes tuntud?

K: Mis oli pšent ehk kahekordne kroon, mida Menes kandis?

K: Kuhu ehitas Menes oma impeeriumi pealinna?

Küsimus: Kas Menese kui vaarao olemasolu kohta on kindlaid tõendeid?

K: Kes on need vaaraod, kelleks Menes arvatakse olevat kas või üks neist?

K: Mis tähendus on kujutisel, millel Menes hoiab ankhi käes USA ülemkohtu hoone lõunaseina friisil?

Otsing