Umajaadide vallutus Hispaanias 711–788 — al-Andalus ja Córdoba
Umajaadide vallutus Hispaanias 711–788: al-Andalus, Córdoba ja Abd ar‑Rahman I – sõjad, berberid ja moslemivalitsemise mõju Ibeerial.
Umajaadide Hispaania vallutamine tähistas Umajaadide ida-impeeriumi mõju läände ulatuvat laienemist ja algas 711. aastal. Selle eelsammastena mõjutasid sündmusi Pürenee poolsaarel nii sisevõitlus läänegootide kuningriigi sees kui ka poliitilised ja religioossed muutused Loode-Aafrikas. Vallutuse tulemusena tekkis alates 8. sajandist Ibeerial suurema osa territooriumi üle al-Andaluse musulmanlik kontroll.
Sissetung ja esmased lahingud
Vallutus algas 711. aastal, kui Umajaadide väeüksused Loode-Aafrikast, peamiselt berberitest, üle mere ründasid ja maandusid Gibraltarile. Eelvõitlejate seas on tuntud komandör Tariq ibn Ziyad, kes juhtis maandumisoperatsiooni. Varsti pärast maabumist toimus 711. aasta lahing Guadalete lähedal, kus moslemiväed alistasid Visigoodide kuninga ning vastupidamine murdus – see tähistas läänegootide kuningriigi kiiret kokkuvarisemist.
Kiire vallutamine ja poliitiline korraldus
Pärast õnnestunud sissetungi hõivasid Umajaadide väed kiiresti suured maa-alad; 8. sajandi esimesel kümnendil olid enamiku poolsaarest kontrolli all. Vallutusarmee koosnes alguses suuresti hiljuti islami vastu võtnud berberitest, kes moodustasid sõjaväelise selgroo. Ülemvõimu kinnistamiseks määrasid Umajaadid ja hiljem nende esindajad al-Andaluses kubernerid (wali), kelle ülesanne oli korra ja maksutulu tagamine ning islami õiguse rakendamine, samas kui kohalik rahvastik – kristlased ja juudid – säilitasid sageli oma usulise korralduse, makstes vastutasuks erimaksu (jizya).
Poliitilised muudatused: Umajaadid al-Andalusis
Kuigi Umajaadide kalifaadi mõju tsentris Damaskuses varises umbes 750. aastal (Abbasidide võimule tulek), ei lõppenud Umajaadide võim al-Andaluses. Üks põgenikest, Abd ar-Rahman I, põgenes 8. sajandi keskpaigas Ibeeriale ja asutas 756. aastal Córdoba iseseisva emiraadi, mille ta kindlustas ja laiendas kuni oma surmani 788. aastal. Selle käigus ühendas ta erinevad moslemite ja kohalikud võimud ning lõi aluse hilisemaks Córdoba kultuuri- ja poliitiliseks keskuseks.
Sisemised pinged, Berberite roll ja tagajärjed
Vallutus ei olnud ühetaoline ega ilma sisekonfliktideta. Berberite ja araabiajuurtega rühmade vahel tekkisid pinged ning 740. aastate Berberite ülestõus näitas, et võim ei olnud stabiilne. Samuti mõjutasid al-Andaluse arengut põlvkondade jooksul kohalike mujalidi (muwalladun) ja usuelu nüansid. 8.–9. sajandil hakkasid moslemite valitsejad organiseerima haldust, arendama põllumajandust (uute niisutusmeetodite ja kultuuride kaudu) ning soodustama linnade kasvu, millest olulisemaks sai Córdoba.
Piirid Euroopaga ja tagasilöögid
Umajaadide edasiliikumist Euroopasse piirastasid Frankide vasturünnakud: Charles Martel võitis moslemivägesid Tours'i (Poitiers') lahingus umbes 732. aastal, mistõttu Umajaadid ei suutnud püsivalt vallutada kaasaegset Prantsusmaad. Hoolimata sellest jäi al-Andalus Euroopa läänepoolseimaks moslemite vallutuseks ja kultuurikeskuseks mitmeks sajandiks.
Pärand ja pikem ajalooline kontekst
Umajaadide häälestatud vallutus ja Abd ar-Rahman I valitsemine aitasid luua aluse al-Andaluse mitmekesisele kultuurilisele elule: Córdoba sai tuntuks oma suure mošee (hilisema katedraali aluseks), kirjanduse, teaduste ja filosoofia keskusena. Umayyaadide varu jätkus al-Andaluses veel kaua pärast Damaskuse kalifaadi kukutamist, kuni Umajaadid jäid regionaalseks jõuks kuni 1031. aastani (hiljem tõusid 10. sajandil võimsaks kalifaadiks Abd ar-Rahman III juhtimisel).
Perioodi, mis algas Umajaadide sissetungiga 711. aastal ja lõppes viimase islami valitsemise lagunemisega Hispaanias Granada lahingus 1492. aastal, nimetatakse hispaaniakeelses ajalookirjanduses rekonkistaks. See pikk protsess hõlmab nii sõjalisi konflikte kui ka kultuurilist ja demograafilist ühtlustumist Pürenee poolsaarel.
Cordova kalifaat umbes 1000. aasta paiku, Al-Mansuri juhtimisel.
Al-Andalus Umajaadide ajal
Cordova emiraadi emissioon, 807
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Umayyaadide vallutus Hispaanias?
V: See oli Umajaadide kalifaadi laienemine Hispaaniasse (tänapäeva Hispaania ja Portugal) aastatel 711-788.
K: Kes asutas pärast vallutust Cordova emiraadi?
V: Abd ar-Rahman I asutas pärast vallutamist Cordova emiraadi.
K: Mis on al-Andalus?
V: Al-Andalus on moslemite valitsetud Pürenee (tänapäeva Hispaania ja Portugal) nimetus aastatel 756-788.
K: Mis oli Umayyaadide kalifaadi läänepoolseim laienemine?
V: Hispania vallutamine oli Umayyaadide kalifaadi läänepoolseim laienemine.
K: Kes alistas Umajaadid Tours'i lahingus?
V: Charles Martel alistas Tours'i lahingus Umajaadid.
Küsimus: Kes moodustasid Hispania vallutava armee?
V: Vallutusarmee koosnes peamiselt Loode-Aafrikast pärit berberitest, kes olid alles hiljuti sattunud moslemite mõju alla.
K: Kuidas nimetati ajavahemikku 710. aastast kuni 1492. aastani?
V: Perioodi 710. aastast kuni viimase islami riigi langemiseni 1492. aasta Granada lahingus nimetatakse rekonkistaks.
Otsige