Gotthold Ephraim Lessing (1729–1781) — saksa valgustusaja luuletaja ja filosoof

Gotthold Ephraim Lessing (1729–1781) — saksa valgustusaja mõtleja ja kirjanik: tema elu, tähtsamad teosed, teatriuurimus ja filosoofiline pärand.

Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz (Saksimaa) - 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa luuletaja ja filosoof valgustusajastul. Ta on tuntud kui üks saksa valgustusaja juhtivaid mõtlejaid ja kirjandustegelasi, kelle ideed religioossest sallivusest, kriitilisest mõtlemisest ja teatri uue stilistika arendamisest mõjutasid oluliselt 18. sajandi saksa kirjandust.

Lessing oli üks kaheteistkümnest lapsest. Tema isa oli protestantlik preester. Ta käis koolis Kamenzis ja sai stipendiumi Meißeni kõrgkooli. Aastatel 1746–1748 õppis ta Leipzigis meditsiini ja teoloogiat. Aastal 1750 kolis ta Berliini, kus ta kohtus Voltaire'iga. Aastal 1752 sai ta Wittenbergi ülikoolis magistri (magister) kraadi. Hariduse ja varajase töö kaudu kujunes temast laia silmaringiga kirjandus- ja teadusmeelne mõtleja.

Karjäär ja isiklik elu

Ta kolis 1755. aastal tagasi Leipzigi, kuid naasis hiljem Berliini. Ta reisis Euroopas ringi ja õppis ning töötas samal ajal ka ajakirjanduslikel ja kirjanduslikel ametikohtadel – näiteks reporterina. Aastatel 1760–1765 töötas ta ühe kindrali sekretärina Breslau's (tänapäeval Wroclaw). Hiljem töötas ta teatris kriitikuna ja dramaturgina ning sai lõpuks raamatukoguhoidjaks – amet, mis andis talle stabiilsema töö- ja uurimisruumi ning võimaluse süveneda filosoofilisse ja kirjandusalasesse töösse. Ta töötas raamatukoguhoidjana Wolfenbüttelis ja oli seotud kohaliku hertsogliku raamatukoguga, mis võimaldas tal juurdepääsu mahukatele teadus- ja kirjanduskogudele.

Lessing abiellus 1776. aastal. Kuid 1778. aastal suri tema naine, mis oli talle suur isiklik löök. 1781. aastal suri Lessing.

Peamised teosed ja ideed

• Minna von Barnhelm (komöödia) – üks varasemaid Lessingi populaarseid näidendeid, mis kajastab sõjajärgseid ja ühiskondlikke teemasid.
• Laokoon (esseistika) – Lessingi ajalooline ja esteetiline arutlus, kus ta käsitleb maali ja poeesia piiritlemist ning kunstivormide erinevusi.
• Hamburgische Dramaturgie (artiklite ja arvustuste kogumik) – oluline teos teatri- ja draamakriitika arengus, kus Lessing analüüsib näitekirjandust ja etenduspraktikat.
• Emilia Galotti (tragöödia) – kriitiline ja mõtlemapanev näidend valitseva klassi ja moraali teemadel.
• Nathan der Weise (näidend, 1779) – Lessingi kuulsaim teos, mis propageerib usulist sallivust, inimlikkust ja mõistmist erinevate usutunnistuste vahel.

Pärand ja tähtsus

Lessingut peetakse oluliseks sillaks valgustusliku mõtte ja hilisema saksa kirjandusliikumise vahel. Tema esseed ja teatriteoreetilised kirjutised aitasid tõsta saksa teatri taset ja andsid aluse uuematele draamastiilidele. Filosoofilises mõttes rõhutas ta usuvabadust, kriitilist uurimist ja inimlikke väärtusi, mis mõjutasid nii kirjanikke kui ka intellektuaale tema järel.

1781. aastal suri Lessing. Tema ideed ja teosed jäävad loetavaks ja kohtavad jätkuvalt tähelepanu nii kirjandusteaduses kui ka filosoofias ning teatriuurimuses.

Otsing