Maria Nikolajevna Romanova (1899–1918) — Venemaa suurvürstinna: elu ja surm
Maria Nikolajevna Romanova (1899–1918) — Venemaa suurvürstinna: lugu tema noorusest, armastusest, haiglapatriooniaast ja traagilisest mõrvast Romanovide revolutsioonis.
Venemaa suurvürstinna Maria Nikolajevna (Maria Nikolajevna Romanova; vene k: Великая Княжна Мария Николаевна, 26. juuni [O.S. 14. juuni] 1899 - 17. juuli 1918) oli Venemaa tsaar Nikolai II ja tsaarinna Aleksandra Fjodorovna (Alix Hesseni) kolmas tütar. Pärast tema mõrvamist 17. juulil 1918, mis toimus pärast 1917. aasta Vene revolutsiooni, kanoniseeriti ta Venemaa õigeusu kiriku poolt kirikukandjaks.
Varajane elu ja perekond
Maria kasvas üles tihedas, range ja väga usklikus keisripere keskkonnas. Tema õed olid vanemad Olga ja Tatiana ning nooremad Maria järel olid Anastasia Nikolajevna ja Aleksei. Koduõpe ja range etikett kuulusid igapäevaellu, ent perekonnas oli ka palju isiklikke sidemeid: lapsed olid tihti koos ning Maria-l oli tugev side nii õdedega kui ka vanematega. Vabal ajal tegeles ta hobuste ja väliliikumisega ning talle meeldisid loomad ja väljasõidud.
Tööd ja tegevus sõja ajal
Esimese maailmasõja puhkemisel kaasaegse aristokraatina ei läinud Maria kui noor inimene vapralt rindele, kuid osales kodumaistes sõjategevuse toetusüritustes. Kuigi ta ei olnud veel piisavalt vana, et olla Punase Risti professionaalne meditsiiniõde nagu mõned tema õed, oli ta hospitali patroonina ja tihti haavatud sõdureid külastamas. Ta aitas organiseerida abipakette, külastas sanatooriume ja osales heategevusüritustel, mis toetasid sõjaväelasi ja nende perekondi.
Iseloom ja eraelulised huvid
Maria jäi ajaloolaste ja tunnistajate kirjeldustes sageli kui lahke, elava loomuga ja kergesti naeratav noor naine. Ta oli tuntud kui flirtiv ja unistav – olenemata sellest, et tema positsioon piiras avalikku eraelu. Tekstides ja päevikutes mainitakse, et ta oli mitmel korral süütult armunud noormeestesse, kellega ta kohtus, ning ta soovis lähitulevikus abielluda ja saada suure pere. Suhted piirdusid siiski enamasti noorte ohvitseride ja perekonnasiseste sõpradega, avalikke pulmaplaane ei jõudnud realiseeruda.
Mõrv, säilmed ja kanoniseerimine
Keisripere mõrvati 17. juulil 1918 Jekaterinburgis Bolshevikute poolt – sündmus, mis sulges traagiliselt Romanovide ametliku ajastu. Pärast aastakümneid kestnud spekulatsioone ja lugusid, mis tekitasid avalikkuses palju müüte (näiteks legendid, et Anastasia Nikolajevna võis üle elada), leidsid arheoloogilised ja geneetilised uuringud XX sajandi lõpul tõendid pere traagilise lõpu kohta. Esimesed säilmed leiti 1991. aastal ja 1998. aastal identifitseeriti ning maeti osaliselt uuesti; hiljem, 2007. aastal, leiti juurde kuulunud säilmed ning DNA-analüüsid kinnitasid lõpuks, et kogu keisripereliikmeskond, kaasa arvatud lapsed, oli 1918. aastal mõrvatud.
Pärast suurt avalikku ja kiriklikku arutelu kuulutati Romanovid kirikukandjateks. Nad on kantud pühakute hulka nii välisõigeusu rühmitustes kui ka hiljem ka Venemaa õigeusu kirikus, mis tunnistas nende kannatusi ja surma usu ning perekonna nimel.
Pärand ja avalik mälu
Maria elust ja surmast on jäänud palju kirjalikke tunnistusi, fotosid ja ametlikke dokumente, mis aitavad mõista nii tema isikut kui ka kogu keisripere saatust. Romaanid, filmid ja uurimused on korduvalt püüdnud valgustada tema lühikest elu — sageli põimudes legendaarsuse ja ajaloolise faktiga. Muuseumid ja uurimisprojekid on säilmete identifitseerimise ja Romanovide pärandi uurimise keskmes, et anda täpsem ja teaduspõhine ülevaade sellest keerulisest ajalooperioodist.
Kuigi Maria elu jäi nooreks ja katkestatuks revolutsioonilise vägivalda tulemusena, elab tema mälestus edasi nii sugulaste, uurijate kui ka laiemate huvigruppide läbi, kes püüavad mõista ja kajastada viisi, kuidas isiklikud lood põimusid sajandi suurimate poliitiliste muutustega.
Välimus
Inimesed kirjeldasid Mariat kui ilusat, flirtivat tüdrukut. Ta oli pungil, helepruunide juuste ja suurte siniste silmadega, mida tema pere nimetas "Marie taldrikuteks". Tema prantsuse keele õpetaja Pierre Gilliard ütles, et Maria oli pikk ja terve, roosade põskedega. Tatjana Botkina arvas, et Maria silmad olid "pehmed ja õrnad". Kui tema vanemat õde Tatjanat peeti kõige elegantsemaks, siis Mariat peeti pere iluduseks. Kui ta oli laps, võrdlesid inimesed teda ühe Botticelli ingliga. Venemaa suurvürst Vladimir Aleksandrovitš nimetas teda "sõbralikuks (heasüdamlikuks) beebiks".
Suurvürstinnad Tatjana, Maria ja Anastasia mängivad kiigel 1908. aastal. Heakskiitmine: Beinecke raamatukogu.
Biograafia
Elu ja lapsepõlv
Kui Maria oli noor, jooksis ta kord vannist ära ja jooksis alasti (ilma riieteta) mööda kogu lossi ringi. Tema iiri õde Margaretta Eager, kes rääkis sõbraga poliitikast, ei märganud seda isegi mitte. "Õnneks jõudsin just sel hetkel kohale, võtsin ta üles ja kandsin ta tagasi miss Eagari juurde," meenutas tema tädi Venemaa suurvürstinna Olga Aleksandrovna. Vanematele õdedele ei meeldinud Maria oma mängudest osa võtta. Kord nimetasid nad Mariat isegi oma "kasuõeks". Margaretta Eagari sõnul oli see sellepärast, et ta oli nii tubli ja ei sattunud kunagi hätta. Kuid isegi armas Maria võis mõnikord olla vallatu. Kord, kui ta oli noor, varastas ta ema teelaudalt mõned küpsised. Kasvatajanna ja Alexandra tahtsid, et ta läheks karistuseks voodisse, kuid Nicholas ütles ei. Ta ütles: "Ma kartsin (kartsin) alati, et tiivad kasvavad. Mul on hea meel, et ta on ainult inimlaps." Eagar märkis, et Maria armastas oma isa sügavalt. Ta püüdis sageli lasteaiast ära joosta, et "papa juurde minna". Kui isa oli tüüfusesse haigestunud, kattis Maria igal õhtul tema väikese pildi suudlustega.
Teda kasvatati väga lihtsalt. Ta jagas oma õe Anastasiaga tuba, kus seinad olid värvitud halliks ja lagi oli värvitud liblikatega. Mööbel oli lihtne ning valgetes ja rohelistes toonides.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Venemaa suurvürstinna Maria Nikolajevna?
V: Venemaa suurvürstinna Maria Nikolajevna oli Venemaa tsaar Nikolai II ja tsaarinna Aleksandra Fjodorovna (Alix Hesseni) kolmas tütar. Ta mõrvati 1917. aasta Vene revolutsioonis ja hiljem kanoniseeriti Vene õigeusu kiriku poolt kirikukandjaks.
K: Mida tegi Maria oma eluajal?
V: Kui ta elas, ei olnud Maria piisavalt vana, et olla Punase Risti meditsiiniõde nagu tema õed. Selle asemel oli ta haigla patrooness ja külastas haavatud sõdureid. Ta oli väga huvitatud sõdurite elust ja oli mitmel korral süütult armunud noormeestesse, kellega ta kohtus.
K: Mida tahtis Maria teha?
V: Maria tahtis abielluda ja saada suure pere. Ta oli tuntud kui noorelt flirtiv.
K: Kes on suurvürstinna Anastasia Nikolajevna?
V: Suurvürstinna Anastasia Nikolajevna on Maria noorem õde, kes sai kuulsaks lugudega oma peaaegu 90 aastat kestnud põgenemisest kuningliku perekonna mõrva eest.
K: Kas vihjati, et ühe suurhertsoginna säilmed ei leitud Romanovite hauast?
V: Jah, pakuti välja, et Romanovite hauast ei leitud ühe suurhertsoginna säilmed, mis võisid olla Mariale kuulunud. Kuid 2007. aastal avastati veel jäänuseid ja DNA tõestas lõpuks, et kogu keisririigi perekond oli 1918. aastal mõrvatud.
K: Kui kaua on Anastasia lugu kestnud?
V: Anastasia lugu on kestnud peaaegu 90 aastat, sest see ilmus esimest korda pärast seda, kui ta koos teiste kuningliku perekonna liikmetega 1917. aasta Vene revolutsiooni ajal väidetavalt mõrva eest põgenes.
Otsige