Grimké õed: Sarah ja Angelina — abolitsionismi ja naiste õiguste eestvõitlejad
Grimké õed Sarah ja Angelina — julged abolitsionismi ja naiste õiguste eestvõitlejad, kes raputasid 19. sajandi Ameerikat ja inspireerisid tuhandeid naisi.
Sarah Grimké (1792–1873) ja Angelina Grimké Weld (1805–1879), tuntud kui Grimké õed, olid 19. sajandi Ameerika kveekerid, pedagoogid ja kirjanikud, kes said tuntuks abolitsionismi ja naiste õiguste avalike eestkõnelejate ning moraalsete ja teoloogiliste vaidluste põhjustajatena. Nad kasutasid nii avalikke loenguid kui ka kirjutisi, et üles kutsuda ühiskondlikule muutusele ja võrdsusele sõltumata soo või rassi alusel.
Õed Grimké sündisid eliitperekonnas Charlestonis, Lõuna-Carolinas. Sarah Moore Grimke sündis 26. novembril 1792 ja Angelina Emily Grimke sündis 26. novembril 1805. Noorukieas ja varases täiskasvanueas tekkis neil sügav sisemine konflikt pere orjapidamisest tulenevate ebaõigluste ja oma kasvatus- ning usutavade vahel. Sarah lahkus lõunast ja kolis põhja, kus ta ühines kveekeritega ning hakkas aktiivselt tegutsema orjanduse vastaselt. Hiljem liitus Angelina temaga ja mõlemad hakkasid avalikult rääkima oma otsestest kogemustest orjusest ja eluolust isandlike istanduste tingimustes. Nende julged avalikustused äratasid tugevat vastuseisu, pilkamist ja ähvardusi, kuid samas innustasid paljusid liituma vabastamisvõitlusega.
1830. ja 1840. aastatel reisisid õed palju Uus-Inglismaal, pidades avalikke loenguid ja rääkides nii orjusest kui ka naiste ühiskondlikust olukorrast. 1838. aastal said nad kahtlemata kuulsamaks kui esimesed naised, kes kõnelesid Massachusettsi seadusandliku kogu istungil. See samm oli tolle aja kohta erakordselt provokatiivne ja tekitas laialdast poleemikat: paljud olid šokeeritud naiste avalikust sõnavõtust poliitilisel areenil. Sellegipoolest aitasid nad meelitada abolitionistlikule liikumisele tuhandeid naisi ja mehi Uus-Inglismaal ning nende avalikke loenguid ja kirjalikke üleskutseid tuli kuulama suur hulk inimesi.
Õed ei piirdu pelgalt loengutega: nende kirjutised olid mõjuvad ja laialdaselt levivad. Angelina avaldas 1836. aastal pamfleti "An Appeal to the Christian Women of the South", milles kutsus lõunas elavaid naisi üles mõistma orjanduse julmust ja kasutama oma moraalset mõju vabaduse toetamiseks. Sarah vastas 1838. aastal avaldatud teosega "Letters on the Equality of the Sexes and the Condition of Woman" (Kirjad soolise võrdõiguslikkuse ja naiste olukorra kohta), mis sündis osalt reaktsioonina rühma ministreid avalikule rünnakule nende avaliku tegevuse kohta. Sarah kirjeldas seal oma põhimõtteid naise õiguste kohta ja lükkas ümber argumendid, mille kohaselt naised peaksid avalikust elust kõrvale jääma.
Õed kogesid nii avalikku kiitust kui ka tugevat tagasilööki: nende loenguid keelati, neid kritiseeriti ajalehtedes ja mõnede inimeste silmis olid nad "väljunud naise õigest sfäärist". Hoolimata sellest jätkasid nad kirjutamist, vabatahtlikku tööd ja korporatiivset organisatsioonide toetust abolitsionistidele. 1838. aastal abiellus Angelina aktivisti Theodore Dwight Weldiga; pärast abiellumist ta vähendas avalikku esinemiste aktiivsust, kuid jäi kirjalikult ja isiklikult toetama liikumisi, mida nad koos õega esindasid.
Õed elasid kaua ja nägid mitmeid oma eesmärkide osa realiseerumist: orjuse lõpp Ameerikas (Emancipatsioon ja seejärel 13. muudatus) ning naiste õiguste liikumise kasvu ja kasvav avalik arutelu valimis- ja kodanikuõiguste üle. Sarah jätkas vanemas easki naiste õiguste kaitsmist ning avaldas soovi, et naistel oleksid politsemahulised õigused, sealhulgas hääleõigus. Nad ei elanud küll nägema kõiki feministliku liikumise lõpplahendusi, kuid nende töö aitas oluliselt ette valmistada 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse võitlusi võrdõiguslikkuse eest.
Pärandina on Grimké õed tuntud eelkõige selle poolest, et sidusid omavahel abolitsionismi ja naiste õiguste teemasid, rõhutades, et võitlus ühe ebaõigluse vastu on seotud võitlusega teiste ebaõigluste vastu. Nende julge avalik sekkumine, põhjalikud kirjutised ja isiklik kogemus teevad neist olulised figuurid nii Ameerika inimõiguste ajaloos kui ka naiste ühiskondliku aktiivsuse arengus.
- Tähtsamad avaldatud tööd: Angelina — "An Appeal to the Christian Women of the South" (1836); Sarah — "Letters on the Equality of the Sexes and the Condition of Woman" (1838).
- Peamised teemad: orjusevastasus, naiste võrdõiguslikkus, kristlik eetika ja sotsiaalne muutus.
- Mõju: nad aitasid kasvatada abolitionistide liikumist ja innustasid järgmisi naiste õiguste eest võitlevaid liidreid.


Sarah Grimké


Angelina Grimké
Küsimused ja vastused
K: Kes olid Grimké õed?
V: Grimké õed olid 19. sajandi Ameerika kveekerid, pedagoogid ja kirjanikud, kes toetasid abolitsionismi ja naiste õigusi. Sarah Moore Grimke sündis 26. novembril 1792 ja Angelina Emily Grimke 26. novembril 1805. Nad mõlemad sündisid Charlestonis, Lõuna-Carolinas, USAs.
Küsimus: Mida tegid õed Grimke, et aidata kaasa ühiskonna muutmisele?
V: Grimké õed nägid, et naised vajavad rohkem vabadust, et aidata kaasa ühiskonna muutmisele, nii et nad hakkasid aitama naiste õiguste liikumisele. 1838. aastal olid nad esimesed naised, kes rääkisid Massachusettsi osariigi seadusandja koosolekul orjusest ja abolitsionismist. Samuti aitasid nad avalike loengute pidamisega meelitada liikumisele kaasa tuhandeid naisi Uus-Inglismaal.
Küsimus: Mida kirjutas Sarah 1838. aastal?
V: 1838. aastal kirjutas Sarah kirjutise pealkirjaga "Kirjad soolise võrdõiguslikkuse ja naiste olukorra kohta". See vastas paljudele küsimustele, mis esitati kirjas, mille esitas rühm ministreid, kellele õed ei meeldinud, sest nad olid väljunud "naise õigest sfäärist".
Küsimus: Kui vana oli Sarah, kui ta püüdis hääletada?
V: Kui Sarah oli 80-aastane, püüdis ta hääletada.
K: Kuhu tulid inimesed neid kuulama?
V: Inimesed tulid üle kogu Uus-Inglismaa, et kuulata Sarah'd ja Angelina't avalikel loengutel, kus räägiti abolitsionismist ja naiste õigustest.
K: Mis juhtus pärast nende kõnesid?
V: Pärast nende kõnesid olid inimesed väga šokeeritud, sest sel ajal oli ennekuulmatu, et kaks naist sellistel teemadel avalikult räägivad.
K: Kas nad elasid piisavalt kaua, et näha nende jõupingutuste tulemusena toimunud muutusi? V: Jah, nad elasid piisavalt kaua, et näha oma jõupingutuste tulemusena suuri muutusi, sealhulgas orjanduse lõpetamist ja naiste õiguste liikumise algust kogu Ameerikas.