Venemaa suurvürstinna Olga Aleksandrovna 1882–1960 biograafia

Venemaa suurvürstinna Olga Aleksandrovna (О́льга Алекса́ндровна Рома́нова; Olga Alexandrovna Romanova) (13. juuni [O.S. 1. juuni] 1882 – 24. november 1960) oli Venemaa keisri Aleksander III noorim laps ja tsaar Nikolai II õde. Ta sündis keiserlikus perekonnas ja sai haridust, mis rõhutas traditsioone, kohusetunnet ning kunsti- ja käsitööhuve. Olga iseloomustati hellana, vaikse huumoriga ja suure armastusega loomade ning maakoha vastu; ta oli oma isa suhtes lähedasem kui emaga, keisrinna Maria Fjodorovnnaga, keda ta ei salli tihti leidnud soojaks.

Varajane elu ja iseloom

Olga kasvatus ja koolitus toimusid keiserlikus õhkkonnas, kuid ta ei olnud huvitatud ainult kooridest ja kujunditest – ta armastas maad, maalida ja lihtsamaid eluvorme. Tema isa Aleksander III oli talle lähedane, nad veetsid palju aega koos ja jagasid vahel ka isiklikumaid mõtteid. Tema ema, endine Taani printsess Maria (Dagmar), oli autoritaarsema iseloomuga ja nendevaheline lähedus jäi piiratumaks.

Abielud ja eraeluline valik

1901. aastal abiellus Olga keiserliku perekonna nõusolekul Oldenburgi hertsog Peeter Aleksandrovitšiga. See abielu oli avalikust seisukohast sobilik, aga isiklikult õnnetu: paaril puudus tõeline kirg ja neil kujunesid eraldi huvid. Olga ei tundnud end hertsogkonna eluviisis koduselt ning püüdis hoida iseseisvust.

Alates 1903. aastast tekkis Olgal sügav tunne tollase ohvitseri ja hilisema lihtrahva Nikolai Kulikovskiga. Pärast pikka ja keerulist perioodi, mil ametlik paarielu ja armastussuhe eksisteerisid paralleelselt, lahkus ta esimesest abielust ja abiellus oma tõelise kaaslasega 1916. aastal. Nende kooselu oli võrreldes varasema ametliku abieluga märksa kodusem ja lihtsam.

Esimene maailmasõda, revolutsioon ja Krimm

Esimese maailmasõja ja 1917. aasta Vene revolutsiooni puhkemine muutis Romanovite perekonna elu täielikult. Olga, tema ema ja tema abikaasa viibisid Krimmis, kus nad püüdsid elada võimalikult vaikset elu, kuid oht kommunistliku vägivalla eest oli pidev. 1918. aastal mõrvati tema vend tsaar Nikolai II ja enamik tema perest ning see sündmus jättis Olga ellu sügava ja kestva haava.

Põgenemine ja elu paguluses

Pärast revolutsiooni ja pereliikmete hukkamist õnnestus Olgal koos lähemate pereliikmete ja abikaasaga lõpuks 1919. aastal Venemaalt põgeneda. Esiteks leidis ta varjupaiga oma emal Taanis, kelle päritolu Taanist pakkus praktilist tuge. Aja jooksul kolis Olga kauemaks välismaale ja lõpuks emigreerus pikemaks ajaks Põhja-Ameerikasse.

Kunstnikuna ja avaliku elu tegelasena

Paguluses kasvas Olgast tunnustatud kunstnik: ta tegeles peamiselt akvarellide ja väikeste õlimaalidega, kujutades maastikke, portreesid ja taluelu. Oma maalide müügist sai ta olulise sissetulekuallika, mis aitas tal toetada perekonda paguluses. Ta oli tagasihoidliku elustiiliga, kuid tema looming pälvis tähelepanu nii euroopa kui ka hiljem Põhja-Ameerika publikult.

Anna Anderson ja Anastasia legend

Pärast Romanovite traagilist lõppu tulid paljud väited elusolevate keisripere liikmete kohta. 1925. aastal kohtus Olga Berliinis Anna Andersoniga, kes oli kõige tuntum Anastasia identiteeti väitnud isik. Olga ei tunnistanud Andersoni väiteid oma õe tütre kohta ja pidas teda petiseks; selles küsimuses jäi ta veendunuks kuni elu lõpuni.

Surm ja pärand

Olga Aleksandrovna suri 24. novembril 1960, 78-aastasena. Ta on laialdaselt peetud üheks viimasest keiserliku Venemaa suurvürstinnaks, kelle elu katkes teises riigis, kuid kelle mälestus ja kunstiline pärand jäid elama. Tema elukäik – lapsepõlvest keiserlikus õukonnas kuni lihtsa elu ja maalitööni paguluses – peegeldab 20. sajandi suurt ajaloolist murdepunkti ja isiklikku vastupidavust.

Tähtsuse kokkuvõte

  • Viimane allikas keisrilinnast: Olga esindab otseselt ajaloolist sidet keiserliku Venemaaga ja esindas kogemusi, mida revolutsioon purustas.
  • Kunstnik ja autobiograaf: tema kunst ja meenutused annavad unikaalse pilgu keisri-Venemaa igapäevaelule ja isiklikele tunnetele.
  • Isiklik julgeolek ja empaatia: tema elukäik rõhutab nii tragöödiat kui ka isiklikku soovi hoida perekonda ja olla iseend.
Valentin Serovi portree suurvürstinna Olga Aleksandrovnast 1893. aastal.Zoom
Valentin Serovi portree suurvürstinna Olga Aleksandrovnast 1893. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Venemaa suurvürstinna Olga Aleksandrovna?


V: Venemaa suurvürstinna Olga Aleksandrovna oli Venemaa keisri Aleksander III noorim laps ning Venemaa keisrinna Aleksander III ja Maria Fjodorovna viimane elusolev laps. Ta oli keiserliku Venemaa viimane suurvürstinna.

Küsimus: Kes oli Olga Aleksandrovna vanem vend?


V: Olga Aleksandrovna vanem vend oli tsaar Nikolai II.

Küsimus: Kas Olga Aleksandrovna oli lähedane oma emale keisrinna Maria Fjodorovnale?


V: Ei, Olga Aleksandrovna ei olnud oma emale keisrinna Maria Feodorovnale lähedane.

Küsimus: Kellega abiellus Olga Aleksandrovna 1901. aastal?


V: Olga Aleksandrovna abiellus 1901. aastal Oldenburgi hertsog Peeter Aleksandrovitšiga.

Küsimus: Millal põgenes Olga Aleksandrovna Venemaalt?


V: Olga Aleksandrovna põgenes Venemaalt 1919. aastal.

Küsimus: Keda mõrvasid kommunistid Olga perekonnast pärast 1917. aasta Vene revolutsiooni?


V: Olga vend ja tema perekond, sealhulgas Olga vennatütar suurvürstinna Anastasia, mõrvati kommunistide poolt pärast 1917. aasta Vene revolutsiooni.

Küsimus: Kellega kohtus Olga Aleksandrovna 1925. aastal kuulsal visiidil Berliinis Saksamaal?


V: Olga Aleksandrovna kohtus 1925. aastal Berliinis toimunud kuulsal visiidil Anna Andersoniga, kes oli kõige tuntum Anastasia petis.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3